Kaspar turnib, ronib, lükkab, kükitab. Need ta viimaste päevade saavutused.
Kui taburetti näeb, siis saab kohe pahaseks, kui see on vastu seina pandud, sest siis ei saa ju seda lükates edasi käia.
Kui on mõni madalam aste või kast või ükskõik misasi, siis sinna otsa proovib ta ronida ja ronib ka.
Kükitab...seda ta veel pisut harjutab, sest kükitamine pole mingi käkitegu :D
Ja üldse...Kaspar on lihtsalt üks imearmas kaval poisiklutt, muie on kogu aeg näos, kõva häält teeb siis, kui tõesti enam midagi muud ei aita ja jutustama on hästi palju hakanud, pä-pä-pä-pä, la-la-la. Õde räägib samamoodi vastu ja nii nad siis oma vestlusi peavad.
Ja hullumoodi tükeldab paberit, andke ainult kätte: ajalehed, ajakirjad, salvrätikud, õe joonistamispaberid, ükskõik mis peaasi, et paber.
Vahest loeb raamatuid ka ;)
20.12.09
19.12.09
Toidumürgitus või kõhutõbi?
Paar päeva tagasi, neljapäeval olime Kaspariga kodus nagu ikka, äkki mul hakkab pea ringi käima ja seest keerama, päris kehva oli olla. Õnneks Kaspar magas ja ma sain ka pisut pikutada, muidu oleksin veel kuhugi pikali kukkunud. Kui Kaspar ärkas, siis pikutasime veel koos edasi, kuna mul oli ikka nii kehva, et liigutada ei tahtnud, rääkimata Gretele järgi minekust. Lõpuks pidime ikka voodist välja ajama ennast ja no siis tundsin, et nüüd tuleb kõik üles..... sellist asja pole mul varem olnud :( Ja oksendasingi.... :( Aga see muutis tegelt kõik paremaks, normaalne enesetunne tuli tagasi ja polnud mul ka järgmine päev midagi viga, nii et süüdistasin mõnda toitu, mida olin söönud ja mis ei sobinud.
Aga...laupäev....täna hommikul. Kell oli umbes 6:45, kuulen, et Grete Mai hüüab, mõtlesin, et jube vara on küll ärkamiseks, lähen ruttu ta juurde, pakun vett ja küll magab edasi. Tema aga istus nukralt oma voodil, pime oli ka ja kui äkki taipasin, et ta oli oksendanud, siis läks mul uni hoobilt minema. Grete oli ka segaduses, sest temalgi oli see esmakordne asi, pole ta varem ei okendanud ega ka kõhuga probleeme olnud. Hakkasime siis tegutsema, ruttu riided seljast ja pesema, sest see lõhn oli ikka päris jube ja Grete enesetunne ja maitse suus kindlasti veel halvem. Saime kõik puhtaks ja kuivad riided selga, Grete ka ei kurtnud, et halb oleks või kõht valutaks ja lootsin, et ehk ühekordne jama...eile õhtul sai hilja veel palju söödud ja äkki sellest. Kui äkki oli vaja kakale minna...kõht täitsa lahti...nii me siis nüüd käime natukese aja tagant kakal ja peseme aluspükse. Ma hirmsasti loodan, et tegemist pole mingi viirusega, sest siis oleme varsi kõik vetsu järjekorras.
Ikka juhtuvad sellised asjad, kui Ainar peab ära olema.... nüüd ma toimetan siin kahe lapse ja ühe lahtise kõhuga. Õnneks on Gretel tuju hea ja mängib rahulikult. Saame sellestki asjast jagu :)
TÄIENDATUD:(kell11:05) kell 10 küsis Grete juba uuesti magama, üsna vaevatud olemisega ise. 10:45 jooksis oma toast välja, pisut köhides ja oksendas ka kohe esikusse :( Nii kurvake ja väsinud kuidagi. Läks kohe uuesti teki alla pikutama, venna ärkas. Oh jeerum, tema ju käputab igal pool ringi ja tundub, et see on viirus, nii et ega temagi puutumata ei jää. Tegin kiire tel.kõne sõbrannale, et nõu küsida, mis ma tegema pean. Sain teada, et piimatooteid ei tohi kindlasti anda ja kui siis banaani, see pidi kõhule hea olema. Ja palju juua. Nii hea, kui on targemaid inimesi, kellele saab iga kell helistada. Aitähh, Ketlin! ;) Ja Siretile ka suured tänud!(tuleviku tarbeks kirjutan veel üles, et leiba ei tasu ka anda, haput jooki või mustika kisselli võib juua anda, kuivikuid närida) Koristasin toad, pesin põrandad. Grete on oma toas voodis, tuju läheb korraks jälle paremaks, laulab: "Päkapikk, päkapikk olen ma, uhke tutimütsiga!" Tuulutame tube!
Lõunauni tuli lastel peale juba 13 ajal. Siis sain lõpuks Gretet kraadida ka. 38,4. Ma ei uskunudki. Mõlemad lapsed magasid 2,5h. Ma lihtsalt nautisin vaikust ja vaatasin telekast " Ingel nimega Michael'it", armas film mu arust.
Kui Grete tõusis oli ta omadega päris läbi. Väsinud ja kurnatud. Juua ka algul üldse ei tahtnud. Pikutab diivanil ja vaatab poolkinniste silmadega multikaid.
Pärastlõunal jõudis issi koju, see tegi korra meele rõõmsamaks ja issi kaissu jäädi korraks veel magama. Sain kraadida veelkord, 38,9 juba. Õnneks enam seest midagi välja ei tule, ehk hakkab nüüd paremaks minema.
Ikka allergia
Jälle jõulud, jälle mandariinid!!!!
Eelmine aasta Gretele mandariinid mingeid vaevusi ei tekitanud ja ma mõtlesin, et see probleem on seljatatud...no see mandariini allergia, mis tal esimeste jõulude ajal oli, kui ta 7. kuune oli ja ma väga, väga palju mandariine sõin ja Grete läbi rinnapiima ka vist neid sai ja punaseplekiliseks läks.
Nüüd aga saime Selverist jube häid mandariine ja nädala algul kolm päeva järjest õgisime neid nagu loomad. :D Tõesti olid hirmus head ju! Nädala algul läks ka õues ilm talviselt külmaks ja arvasime, et punetavad ja karedad põsed on Gretel sellest. Aga kui ka jalgade peale kuivad punetavad laigud ilmusid, siis hakkasin mandariine kahtlustama. Külm ilm ja vanniskäik toovad need veel eriti esile. Ja no kindlasti kuivatab nahka hetkel ka hirmus kuiv õhk toas, köetakse ju nii mis kole. Kasparilgi on öösel paha hingata, nina kuivab seest täitsa ära ja temalgi on põsed pisut karedaks läinud, aga Kaspari puhul kahtlustan küll külma talveilma. Mis siis et me pole eriti selle pakasega õues käinudki.
Kui muidu on mõlemal lapsel on väga hea nahk: siidine, pehme ja ilus puhas, siis nüüd on mõlemal põsed punased nagu ladvaõuntel, eriti Gretel. Kui õues ei käi, siis tõmbab punetus nagu tagasi, aga külm õhk teeb jälle naha karedaks.
Eelmine aasta Gretele mandariinid mingeid vaevusi ei tekitanud ja ma mõtlesin, et see probleem on seljatatud...no see mandariini allergia, mis tal esimeste jõulude ajal oli, kui ta 7. kuune oli ja ma väga, väga palju mandariine sõin ja Grete läbi rinnapiima ka vist neid sai ja punaseplekiliseks läks.
Nüüd aga saime Selverist jube häid mandariine ja nädala algul kolm päeva järjest õgisime neid nagu loomad. :D Tõesti olid hirmus head ju! Nädala algul läks ka õues ilm talviselt külmaks ja arvasime, et punetavad ja karedad põsed on Gretel sellest. Aga kui ka jalgade peale kuivad punetavad laigud ilmusid, siis hakkasin mandariine kahtlustama. Külm ilm ja vanniskäik toovad need veel eriti esile. Ja no kindlasti kuivatab nahka hetkel ka hirmus kuiv õhk toas, köetakse ju nii mis kole. Kasparilgi on öösel paha hingata, nina kuivab seest täitsa ära ja temalgi on põsed pisut karedaks läinud, aga Kaspari puhul kahtlustan küll külma talveilma. Mis siis et me pole eriti selle pakasega õues käinudki.
Kui muidu on mõlemal lapsel on väga hea nahk: siidine, pehme ja ilus puhas, siis nüüd on mõlemal põsed punased nagu ladvaõuntel, eriti Gretel. Kui õues ei käi, siis tõmbab punetus nagu tagasi, aga külm õhk teeb jälle naha karedaks.
18.12.09
Jõulupidu
Lasteaias on tehtud häääästi armas jõuluvana-tuba, väga väga hubane ja tõsiselt mõnus, tekitas hea jõulutunde. Lapsed on seal varem käinud päkkapikkudel külas ja meisterdamas, seekord aga oli hoopis jõuluvana ja jõulumemm isiklikult kohal. Ma tegelesin usinasti pildistamisega, nii et pooled asjad läksid mul kõrvust mööda. Kahjuks aga Grete Mai ei olnud kõige paremas tujus ja hoidis mu lähedusse, vahepeal leppis ka kasvatajaga õnneks. Laule ja liigutusi aga ta polnud üldse nõus kaasa tegema, rääkimata jõuluvanale pai tegemisest. Aga sellest pole ka midagi, küll tuleb neid pidusid veel, kust ei saa teda minema :D
Jõuluvanal oli kõigile lastele kingitused ka, need toodi suure kotiga rühmatuppa ja kingi saavad lapsed kätte õhtul koju minnes.
Rohkem pilte meie pildialbumis ;)
15.12.09
8. kuuse mõõdud
Kuna on pisikute hooaeg ja perearst mõõtma meid see kuu ei oota, siis proovisin ise täna Kasparit mõõta.
Pikkuseks sain u 75cm ja kaal on 10 800g. Viimase kuuga nagu polegi kaalu palju enam juurde tulnud, ta ju nii liikuv ka. Pikkuse mõõtmine on alati suht kahtlane asi. Eelmisel mõõtmisel Kaspar ju kahanes natuke :D Eks siis 9 kuuselt, kui kindlasti arsti juurde läheme, saame täpsemad suurused teada.
Pikkuseks sain u 75cm ja kaal on 10 800g. Viimase kuuga nagu polegi kaalu palju enam juurde tulnud, ta ju nii liikuv ka. Pikkuse mõõtmine on alati suht kahtlane asi. Eelmisel mõõtmisel Kaspar ju kahanes natuke :D Eks siis 9 kuuselt, kui kindlasti arsti juurde läheme, saame täpsemad suurused teada.
Autopesulas
Eile unustasin ühe huvitava uue(lastele) kogemuse kirja panna, teen siis täna seda. Nimelt, kui pühapäeva pärastlõunal Keilasse jõudsime ja lapsed veel tagapingil magasid, mõtlesime, et pikendame nende uneaega ja käima autopesulast läbi.
Aga siis kui pesulasse sisse sõitsime ärkas Grete pärast tunnikest magamist ja oli üsna suures hämmingust, sest ta ei saanud ju aru, kus ta on. Pesulamees hakkas ka mingi pihustiga auto külgesid üle laskma ja see tekitas temas veel rohkem hirmu, nii et ma võtsin tal käest kinni ja siis ta oli nõus kohkunud näoga pisut ringi vaatama. Kui aga harjad tööle pandi, siis tõmbusid suunurgad allapoole, müra oli ka piisavalt, mis veel rohkem õudust tekitas. Ainar paitas Gretel pead ja tegi usinasti selgitustööd, mis toimuma hakkab. Venna ärkas ka, aga temal polnud pesulast sooja ega külma. Gretel hoidsin käest kinni kuni lõpuks välja saime, ennem veel puhus masin auto kuivaks ja me rääkisime kogu aeg, et pole midagi, suur tuul teeb auto kuivaks ja puhtaks.
Kui lõpuks jälle õue valguse kätte jõusidme hakkas Grete Kasparile rääkima: " Pole midagi, suur tuul puhub, pole midagi, ei karda! Ongi auto puhas, vaata venna, ongi puhas, pole midagi!!"
Väike vapper tüdruk!
Aga siis kui pesulasse sisse sõitsime ärkas Grete pärast tunnikest magamist ja oli üsna suures hämmingust, sest ta ei saanud ju aru, kus ta on. Pesulamees hakkas ka mingi pihustiga auto külgesid üle laskma ja see tekitas temas veel rohkem hirmu, nii et ma võtsin tal käest kinni ja siis ta oli nõus kohkunud näoga pisut ringi vaatama. Kui aga harjad tööle pandi, siis tõmbusid suunurgad allapoole, müra oli ka piisavalt, mis veel rohkem õudust tekitas. Ainar paitas Gretel pead ja tegi usinasti selgitustööd, mis toimuma hakkab. Venna ärkas ka, aga temal polnud pesulast sooja ega külma. Gretel hoidsin käest kinni kuni lõpuks välja saime, ennem veel puhus masin auto kuivaks ja me rääkisime kogu aeg, et pole midagi, suur tuul teeb auto kuivaks ja puhtaks.
Kui lõpuks jälle õue valguse kätte jõusidme hakkas Grete Kasparile rääkima: " Pole midagi, suur tuul puhub, pole midagi, ei karda! Ongi auto puhas, vaata venna, ongi puhas, pole midagi!!"
Väike vapper tüdruk!
Varajane jõulukingitus....
Jah, Grete Mai läks täna lasteaeda, sest mingit nohu tal pole tegelt päeva jooksul tulnud ja Kasparil pole pärast eilset hommikut ka mingit palavikku olnud, nii et oleme õnneks vast terved. Kuigi hõisata ei tohi kunagi.....
14.12.09
8 kuune Kaspar
Täna jälle 14 kuupäev. 14.dets. Seekord saab Kaspar 8 kuuseks. Üks hammas suus. Käpuli käimine pole enam mingi küsimus, püsti ajab ennast igale poole ja väga osavalt juba. Toe najal sammub pisut edasi ka, kui vaja midagi kätte saada. Laliseb ka pisut, eriti kui oma näpud suus on või mõni mänguasi igemete vahel ripub. Suure õega suhtleb ka omal moel, naeratab talle palju ja käib juustest kiskumas. Ajalehti ja muud paberisodi on kasvõi üle laipade nõus kätte saama ja nätsutama. Eile näiteks käputas sajaga vannituppa ja kohe kättpidi õe pissipotti ja võttis paberi sealt välja :S No ikka jutub :D Väkk.... Aaaa, ta ei käi pissipotis ainult kättpidi, iga hommik istub seal ja teeb oma hädad sinna, ise on üpris õnnelik. Rinnapiima saab ka endiselt, lutti ja lutipudelit ei tunnista.
Magab päevas 3 korda. 2 lühikest uinakut ja lõunal üks paari tunnine. Õues võib isegi kauem magada vahest.
Lisatoitu sööb ka 3 korda päevas. Hommikul putru, näiteks tänahommikune esmakordne kaerahelbepuder polnud talle eriti meelejärgi. Päeval siis mingi püree lihaga ja õhtul midagi ilma lihata, üldjuhul puuviljapüree. Paaril korral on saanud maitsta ka toorest õuna ja porgandit, oma näpu vahelt, seda ta nautis küll :)
Täna on siis selle talve esimene külmem ilm. -9 kraadi näitas meil akna taga, Ainari telefon aga hoopis 14 miinust. Aga aknast vaadates on ilm ilus sellegipoolest. Lumi on maas ja päike paistab. Mõnus karge talveilm.
Magab päevas 3 korda. 2 lühikest uinakut ja lõunal üks paari tunnine. Õues võib isegi kauem magada vahest.
Lisatoitu sööb ka 3 korda päevas. Hommikul putru, näiteks tänahommikune esmakordne kaerahelbepuder polnud talle eriti meelejärgi. Päeval siis mingi püree lihaga ja õhtul midagi ilma lihata, üldjuhul puuviljapüree. Paaril korral on saanud maitsta ka toorest õuna ja porgandit, oma näpu vahelt, seda ta nautis küll :)
Täna on siis selle talve esimene külmem ilm. -9 kraadi näitas meil akna taga, Ainari telefon aga hoopis 14 miinust. Aga aknast vaadates on ilm ilus sellegipoolest. Lumi on maas ja päike paistab. Mõnus karge talveilm.
Hiiumaal
Olime üle pika aja jälle Hiiumaal käimas. Grete Mai on väga õnnelik, kui saab praamiga sõita ja tädidega mängida ja mammale-papale kalli teha. Kaspar on veel nii väike, et kui emme-issi olemas on, siis on igal pool hea olla. Ainult kohe on näha, et tal läheb harjumiseks pisut aega ja kui ilusti uue kohaga harjub, siis on kõigiga sõber. Lihtsalt kindlam on algul uute nägudega emme sülest tutvust teha.
Ma olin rääkinud, et kui Grete Mai lõpuks venna nime õigesti hakkab ütlema, siis mina panen selle kuupäeva ilusti kirja. Laupäeva hommikul käisin teisel korrusel Kasparit magama panemas ja kui alla tulin, oli mamma Gretele Kapsali asemel Kaspal õpetanud ütlema. Seda, et ta r-tähte lõppu ei ütle, sellest pole midagi, aga ta vahetas varem ka tähed sõna sees ära. Pool päeva ta ilusti ütles Kaspar, aga pärast muutus see jälle Kapsalik. proovime edasi :)
Ja siis hakkas Grete seal kasutama vastuseks "Ma'i tea". Kui ta ei viitsinud, ei tahtnud vastata või päriselt ka ei teadnud, siis ta mõnusalt ütles: "Ma'i tea!"
Pühapäeva hommikul aga hakkas Grete aevastama, korra nuuskasime ka. Päeva jooksul tuli ka aevastusi ette. Öösel oli Kaspar päris tuline, ma ei hakanud kraadima, kuna midagi väga hullu ei tundunud olevat, hommikul oli 37,5. Täna pidin niikuinii Grete lasteaiast koju jätma. Aevastab ta endiselt ja natuke paksu tatti tuleb ka, nii et tundub, et haigus jälle majas ja lasteaeda ei saa :( Äkki saab nohule niigi palju kohe jaole, et saab reedel lasteaia jõulupeole, aga sinna veel mitu päeva aega, jõuab veel otsutada.
Küüslaugu aroomid jälle toas....
Ma olin rääkinud, et kui Grete Mai lõpuks venna nime õigesti hakkab ütlema, siis mina panen selle kuupäeva ilusti kirja. Laupäeva hommikul käisin teisel korrusel Kasparit magama panemas ja kui alla tulin, oli mamma Gretele Kapsali asemel Kaspal õpetanud ütlema. Seda, et ta r-tähte lõppu ei ütle, sellest pole midagi, aga ta vahetas varem ka tähed sõna sees ära. Pool päeva ta ilusti ütles Kaspar, aga pärast muutus see jälle Kapsalik. proovime edasi :)
Ja siis hakkas Grete seal kasutama vastuseks "Ma'i tea". Kui ta ei viitsinud, ei tahtnud vastata või päriselt ka ei teadnud, siis ta mõnusalt ütles: "Ma'i tea!"
Pühapäeva hommikul aga hakkas Grete aevastama, korra nuuskasime ka. Päeva jooksul tuli ka aevastusi ette. Öösel oli Kaspar päris tuline, ma ei hakanud kraadima, kuna midagi väga hullu ei tundunud olevat, hommikul oli 37,5. Täna pidin niikuinii Grete lasteaiast koju jätma. Aevastab ta endiselt ja natuke paksu tatti tuleb ka, nii et tundub, et haigus jälle majas ja lasteaeda ei saa :( Äkki saab nohule niigi palju kohe jaole, et saab reedel lasteaia jõulupeole, aga sinna veel mitu päeva aega, jõuab veel otsutada.
Küüslaugu aroomid jälle toas....
9.12.09
Ikka juhtub :D
Kui eelmine pühapäev Grete Mai mu uue näokreemi mööda köögi lauda hõõrus ja enda ta labakäed oli üleni sellega paksult koos ja ma hirmus pahaseks sain, siis tänane hanerasvaga määrimine ei liigutanud enam ühtegi mu närvirakukest :)
Läksin pärast õhtust "pepu-pesu" Kasparit magama panema ja jätsin Grete vannituppa kraanikaussi oma mänguasjadega mängima. Ise magamistoast kuulsin mingeid kahtlasi klõpsatusi. Kui Kaspar magama jäi, läksin siis vaatama, mis vannitoas toimub..... :D klõpsatused tulid sellest, et ta tegi mu silmameigi eemaldajat lahti, õnneks välja polnud kallanud, nagu viimased kaks korda :D hambapasta oli lahti keeratud, siis veel üks tuub, aga need polnud üldse olulised. Hoopis ta käed olid hirmus rasvased...ta oli ka hanerasva kreemilt korgi ära keeranud ja seda olid kõik kohad täis. Pestes see ju kätelt maha ei tulnud, nii palju kui ta ka ei üritanud. Aitasin kõik korda panna ja ära pesta ja kui kuivatama hakkasin, siis avastasin, et ta oli seda ka hullus koguses õigesse kohta määrinud...rinna peale, kõik oli üleni paksult rasva täis :D
Läksin pärast õhtust "pepu-pesu" Kasparit magama panema ja jätsin Grete vannituppa kraanikaussi oma mänguasjadega mängima. Ise magamistoast kuulsin mingeid kahtlasi klõpsatusi. Kui Kaspar magama jäi, läksin siis vaatama, mis vannitoas toimub..... :D klõpsatused tulid sellest, et ta tegi mu silmameigi eemaldajat lahti, õnneks välja polnud kallanud, nagu viimased kaks korda :D hambapasta oli lahti keeratud, siis veel üks tuub, aga need polnud üldse olulised. Hoopis ta käed olid hirmus rasvased...ta oli ka hanerasva kreemilt korgi ära keeranud ja seda olid kõik kohad täis. Pestes see ju kätelt maha ei tulnud, nii palju kui ta ka ei üritanud. Aitasin kõik korda panna ja ära pesta ja kui kuivatama hakkasin, siis avastasin, et ta oli seda ka hullus koguses õigesse kohta määrinud...rinna peale, kõik oli üleni paksult rasva täis :D
Kaks hammast punnitavad
Ei, mitte Kasparil, hoopis Gretel. Täna piilusin talle huvi pärast suhu, et mis tal need tagumised purihambad teevad ja mõlemad alumised tagumised kumavad igeme seest ja ige pisut punane ka. Praegu ta pole küll kurtnud, et valutaks. Loodetavasti lõikmine ka haiget ei tee.
Nii et ma panin täppi, et Kaspari esimesed ja Grete viimased tulevad koos.
Nii et ma panin täppi, et Kaspari esimesed ja Grete viimased tulevad koos.
8.12.09
Esimene hammas
Ja lõpuks ta ongi väljas, hurraaa! Eelmine esmaspäev märkasin, et Kaspari alumine ige on kuidagi imelik, väike täpp oli seal. Terve nädala on ta ilastanud, mänguasjadega hirmsasti igemeid nühkinud, terved ööd mul tissi otsad istunud, eile terve pärastlõuna oli pahas/vinguvas tjus ja täna ongi üks terav sakiline nukk väljas. Ja temale endale on see ka vist huvitav, kogu aeg keelega nühib seda, täitsa naljakas on vaadata, keel on kuidagi risti ja siis sagib :)
Ühesõnaga 8. dets tuli esimene hammas alla vasakule. Ma loodan, et ta mind ei hakka hammustama, see võib tõeliselt valus olla. Grete lõpetas ju ennem rinnapiima söömise ära, kui esimene(10,5kuuselt) hammas jõudis tulla, nii et mul kogemused puuduvad.
Ja hirmsasti on Kaspar hakanud oma häält kasutama, jutustab ja kiljub. Üks pä-pä pä ja lä-lä-lä käib, hästi armas :) Armas rõõmurull!
Ühesõnaga 8. dets tuli esimene hammas alla vasakule. Ma loodan, et ta mind ei hakka hammustama, see võib tõeliselt valus olla. Grete lõpetas ju ennem rinnapiima söömise ära, kui esimene(10,5kuuselt) hammas jõudis tulla, nii et mul kogemused puuduvad.
Ja hirmsasti on Kaspar hakanud oma häält kasutama, jutustab ja kiljub. Üks pä-pä pä ja lä-lä-lä käib, hästi armas :) Armas rõõmurull!
7.12.09
"Palju õnne sünnipäevaks!"
Seda lauset harjutasime Gretega terve õhtu ja ma veel unejuttu lugedes tuletasin talle meelde, et ta hommikul ikka issile õnne sooviks, sest me Kaspariga kindlasti magame paksu und sel ajal kui "tööinimesed" ennast minekule sätivad.
3.12.09
Piparkoogi tegu
Täna poes käies tekkis mõte, et teeks õhtul koos Grete Maiga pipakooke. Ostsin prooviks Hagari 500g paki taigent ja glasuuri ka(sest eelmise aasta enda tehtud glasuuri kogemus oli veel liiga hästi meeles :D).
Ainar tõi meile hüper-super taignarulli(midagi ta rääkis kuullaagritest ja puha :D), sest ma keeldusin, nagu viimased kaks aastat juba, lillevaasiga rullimast :D. Kui Gretele lasteaeda järgi läksin ja talle rääkisin, mis meil täna plaanis, siis talle mõte väga meeldis ja me seadsime sammud kodu poole.
Otsustasin, et lasen Gretel nii palju ise teha, kui ta tahab, küll ma jõuan pärast koristada. Tegemise rõõm on ju kõige suurem rõõm. Andsin talle taigna kätte ja rulli ka ja oiii, kui õnnelik ta oli. No see on ju peaaegu nagu plastiliin, mida ta hirmsasti armastab. Vormide vajutamine oli ka nii käpas, et ma ei pidanud aitamagi, ainult vahepeal kostus: "Isssiiiii, tule vaaaa-ta!" Oiii, kui uhke ta oli oma tegemiste üle. Me ka loomulikult!
No ja äkki kostus teisest toast, kuhu Ainar Kaspariga mängima oli läinud, Simpsonite tunnusmuusika:"Oh, simpso hakkas!" ja sinna mu väike koogiküpsetaja kaduski. Niipalju mul seda abilist oligi :D Tegelikult situatsioon iseenesest oli päris naljakas....
Aga reklaami ajal käis Grete ahju kõrval piilumas, kuidas piparkoogid valmivad ja ta oli silmnähtavalt vaimustuses. Ootas juba, millal ometi maitsta saaks. Aga mul oli ju veel trump ka tagataskus. Glasuuur!!! Kutsusingi Grete "joonistama". Talle hirmsasti meeldis maja kujuline piparkook, mille ma viimastest taignajäänustest meisterdasin. Selle ta ise ära glasuurida otsustaski. Aga tuubist glasuuri pressimine on ikka nii väikse lapse jaoks pisut keeruline. Ta kasutas hirmsasti jõudu ja kui rohkem enam välja ei tulnud, siis ütles raskesti ohates: "Ohhh, enam ei jaksa!" :)
Kokkuvõttes tulid väga head ja ilusad piparkoogid ning mõnus tegevus õhtuks kogu perele ;) (loe: Ainar vaatas meie laua taga "Top Gear'i" ja lasi kõik ülejäänud glasuuri oma piparkookide peale :D)
Pildid lisan mõni teine päev.Kahjuks jäid aga osad momendid jäädvustamata, kuna mu kullakallis fotokas näitab juba mitmendat päeva väsimuse märke. Mul on tõeliselt kahju, et ta just enne jõule, kus nii palju jäädvustada on, ära peab väsima. Ja üldse, ta on ju üks mu tähtsamaid asju :(
Ainar tõi meile hüper-super taignarulli(midagi ta rääkis kuullaagritest ja puha :D), sest ma keeldusin, nagu viimased kaks aastat juba, lillevaasiga rullimast :D. Kui Gretele lasteaeda järgi läksin ja talle rääkisin, mis meil täna plaanis, siis talle mõte väga meeldis ja me seadsime sammud kodu poole.
Otsustasin, et lasen Gretel nii palju ise teha, kui ta tahab, küll ma jõuan pärast koristada. Tegemise rõõm on ju kõige suurem rõõm. Andsin talle taigna kätte ja rulli ka ja oiii, kui õnnelik ta oli. No see on ju peaaegu nagu plastiliin, mida ta hirmsasti armastab. Vormide vajutamine oli ka nii käpas, et ma ei pidanud aitamagi, ainult vahepeal kostus: "Isssiiiii, tule vaaaa-ta!" Oiii, kui uhke ta oli oma tegemiste üle. Me ka loomulikult!
No ja äkki kostus teisest toast, kuhu Ainar Kaspariga mängima oli läinud, Simpsonite tunnusmuusika:"Oh, simpso hakkas!" ja sinna mu väike koogiküpsetaja kaduski. Niipalju mul seda abilist oligi :D Tegelikult situatsioon iseenesest oli päris naljakas....
Aga reklaami ajal käis Grete ahju kõrval piilumas, kuidas piparkoogid valmivad ja ta oli silmnähtavalt vaimustuses. Ootas juba, millal ometi maitsta saaks. Aga mul oli ju veel trump ka tagataskus. Glasuuur!!! Kutsusingi Grete "joonistama". Talle hirmsasti meeldis maja kujuline piparkook, mille ma viimastest taignajäänustest meisterdasin. Selle ta ise ära glasuurida otsustaski. Aga tuubist glasuuri pressimine on ikka nii väikse lapse jaoks pisut keeruline. Ta kasutas hirmsasti jõudu ja kui rohkem enam välja ei tulnud, siis ütles raskesti ohates: "Ohhh, enam ei jaksa!" :)
Kokkuvõttes tulid väga head ja ilusad piparkoogid ning mõnus tegevus õhtuks kogu perele ;) (loe: Ainar vaatas meie laua taga "Top Gear'i" ja lasi kõik ülejäänud glasuuri oma piparkookide peale :D)
Pildid lisan mõni teine päev.Kahjuks jäid aga osad momendid jäädvustamata, kuna mu kullakallis fotokas näitab juba mitmendat päeva väsimuse märke. Mul on tõeliselt kahju, et ta just enne jõule, kus nii palju jäädvustada on, ära peab väsima. Ja üldse, ta on ju üks mu tähtsamaid asju :(
Äravahetatud laps
Grete Mai on kaks päeva lasteaias käinud ja täna on tunne nagu ma oleks kogemata vale lapse kaasa võtnud :D seda loomulikult ainult üliheas mõttes. Ta on täiesti kukupai. Palju, palju rahulikum, palun-aitähh käib igasse lausesse, nunnutab vennat ja vaidlemisest pole jälgegi. Ma pole kordagi pidanud täna teda keelama. Magama jääb palju varem ja kiiremini. Ta on tõeliselt mõnus kaaslane.
Kindlalt võib öelda, et igatahes Grete Maile lasteaed küll sobib. Talle meeldib seal käia ja see mõjub talle hästi. Ei olnud ka pärast pikka "vaheaega" jälle lasteaeda minemisega õnneks probleeme. Ma olen siiamaani tõeliselt tänulik, et me selle koha saime ja nii ootamatult ka veel.
Kindlalt võib öelda, et igatahes Grete Maile lasteaed küll sobib. Talle meeldib seal käia ja see mõjub talle hästi. Ei olnud ka pärast pikka "vaheaega" jälle lasteaeda minemisega õnneks probleeme. Ma olen siiamaani tõeliselt tänulik, et me selle koha saime ja nii ootamatult ka veel.
Ise tehtud asjad...
Kui Grete alles mu kõhus oli, siis meisterdasin talle ise voodi kohale karusselli. Gretele see meeldis väga ja ta mängis sellega nii hoolega( http://karum6mmi.multiply.com/video/item/6/Energiamaandus ), et nüüdseks on karussellist vaid mõned osad järgi jäänud.
Need osad on aga hirmsasti Kasparile meeldima hakanud. Need on kaks kõrinat...ta võib neid päeva jooksul mitmeid kordi närida, lutsutada, uurida ja raputada. Mul loomulikult hea meel, et tegemisest kasu oli ja lastele rõõmu pakub.
Need osad on aga hirmsasti Kasparile meeldima hakanud. Need on kaks kõrinat...ta võib neid päeva jooksul mitmeid kordi närida, lutsutada, uurida ja raputada. Mul loomulikult hea meel, et tegemisest kasu oli ja lastele rõõmu pakub.
Kes tahab järgi teha, siis iseenesest on asjad väga lihtsad.
Sinise-punasega kõrin: üllatusmuna sisse on pandud tanguterad, ümber on täiesti suvaliselt heegeldatud ümbris. Külge on pandud üks kelluke, kui tanguterade helist vähe peaks olema ja veel on külge seotud lõngajupid. Mu arust Kaspar ongi nendest narmastest kõige rohkem huvitatud, vahest lutsutab niisama ja kui rohkem huvi on, siis uurib tükk aega ja sätib neid sõrmedega.
Oranz kõrin: sees on pisut suurem lutsukommi ümbert saadud muna. Sisse panin aga plastmassist kuulid, mis väga mõnusalt krõbisevad. Ümber on samuti heegeldatud ümbris.
Täna hakkame koos Gretega piparkooke tegema...
2.12.09
Grete joonistab
Täpselt nagu eelmise videogagi, et kõige põnevamas kohas lõppeb film ära....... meie väiksel digikal pole mälukaarti sees ja seega saab ainult loetud minutid filmida kahjuks. See on see tehnika ajastu, kõige vajalikumal hetkel saavad MB ja GB otsa, vot!
Kuulake kindlasti juttu, see on kõige olulisem selle juures :D siis saate naerda ka.
Peast segi või ema armastus?
Kolm nädalat olen ma haigete lastega kodus olnud, sellest 2 nädalat toas. Grete novembris ei saanudki peaaegu üldse lasteaias käia. Eks me mõlemad oleme sellest väsinud ja mõni hetk oleks ma ei tea, mis ära teinud, et saaks Grete lasteaeda viia.
Kuna tundub, et seekordne nohu ja köha on meid ilusti maha jätnud, siis eile otsustasin, et täna viime Grete jälle lasteaeda. Ta kusjuures ise veel eile tõustes küsis sinna. Rääkisin, et ühe päeva oleme veel kodus ja siis saadki.
Panin eile õhtul veel kõik asjad valmis, et kui ma ei viitsi voodist välja tulla, siis ei pea Ainar nuputama, mis riideid vaja on. Niikuinii viimasel ajal on meil perekondlikud ärkamised alles kell 8:30, mis on lasteaeda minekuks pisut liiga hilja, siis täna hommikuks Ainar pani endale äratuse ja läks ka Gretet äratama. Ma ei hakanudki üldse välja minema neid segama. Muidu hakkab Grete ka lunima, et ikka emme viiks teda jne. Kuna und pärast kella helisemist ei tulnud, siis lebasin niisama magava Kaspari kõrval ja poole kõrvaga kuulasin, mis teises toas teoksil. Endal süda nii valutas, sest tahtisn tegelikult Grete juurde minna. Hommikul on nii mõnus neid uniseid väikseid puntraid kallistada. Ja no tahtsin ju meelde ka tuletada, et nad vaataks soki sisse, äkki on päkapikud käinud. Gretel pole see hommikul veel endiselt meeles, missiis et päeva jooksul on sellest palju juttu. Tundus, et nad said ilusti kikud ja näo puhtaks, riided selga, mõmmid kaasa ja läksidki lasteaeda. :( Oeh, ma olin kohe täitsa kurb, et ei näinudki Gretet hommikul. Päris hull? Ma olin ju nii tahtnud ühte "vaba päeva" ja nüüd nutan juba teda taga.
Kui Kaspariga endid voodist välja ajasime, helistasin ka kohe Ainarile, et küsida, kuidas lasteaias läks. Muidu oli kõik okei, ainult, et pehmeid loomi ei või enam tuppa sisse võtta ja kahjuks oli ka asendaja :( Meil eelminekord kuidagi selle asendajaga ei vedanud..... ja no eks ma kardan neid haigusi ka nüüd, mis sealt lasteaiast tulla võivad.... ootan juba õhtut, et Gretekesele järgi minna.
Kuna tundub, et seekordne nohu ja köha on meid ilusti maha jätnud, siis eile otsustasin, et täna viime Grete jälle lasteaeda. Ta kusjuures ise veel eile tõustes küsis sinna. Rääkisin, et ühe päeva oleme veel kodus ja siis saadki.
Panin eile õhtul veel kõik asjad valmis, et kui ma ei viitsi voodist välja tulla, siis ei pea Ainar nuputama, mis riideid vaja on. Niikuinii viimasel ajal on meil perekondlikud ärkamised alles kell 8:30, mis on lasteaeda minekuks pisut liiga hilja, siis täna hommikuks Ainar pani endale äratuse ja läks ka Gretet äratama. Ma ei hakanudki üldse välja minema neid segama. Muidu hakkab Grete ka lunima, et ikka emme viiks teda jne. Kuna und pärast kella helisemist ei tulnud, siis lebasin niisama magava Kaspari kõrval ja poole kõrvaga kuulasin, mis teises toas teoksil. Endal süda nii valutas, sest tahtisn tegelikult Grete juurde minna. Hommikul on nii mõnus neid uniseid väikseid puntraid kallistada. Ja no tahtsin ju meelde ka tuletada, et nad vaataks soki sisse, äkki on päkapikud käinud. Gretel pole see hommikul veel endiselt meeles, missiis et päeva jooksul on sellest palju juttu. Tundus, et nad said ilusti kikud ja näo puhtaks, riided selga, mõmmid kaasa ja läksidki lasteaeda. :( Oeh, ma olin kohe täitsa kurb, et ei näinudki Gretet hommikul. Päris hull? Ma olin ju nii tahtnud ühte "vaba päeva" ja nüüd nutan juba teda taga.
Kui Kaspariga endid voodist välja ajasime, helistasin ka kohe Ainarile, et küsida, kuidas lasteaias läks. Muidu oli kõik okei, ainult, et pehmeid loomi ei või enam tuppa sisse võtta ja kahjuks oli ka asendaja :( Meil eelminekord kuidagi selle asendajaga ei vedanud..... ja no eks ma kardan neid haigusi ka nüüd, mis sealt lasteaiast tulla võivad.... ootan juba õhtut, et Gretekesele järgi minna.
Subscribe to:
Posts (Atom)