Nii palju seerusid....

Onu Rein on sõjaväes :) See pühapäev oli talle määratud esimene külastusaeg. Kuna ma olin tööl, siis lastel oligi hea võimalus aega sisustada ja nad käisid issiga onu Reinul sõjaväes külas. Küsisin õhtul lastelt, et kuidas neil läks. Gretel jäi meelde, et seal oli palju kiilakaid onusid ja Kaspari suurim mälestus oli, et seal oli palju seerusid :) (need on siis villisetüüpi sõjaväeautod, nimi on järjekordselt tulnud Autode filmist :D)

Vanaemade nädal

See nädal algas lastel esmaspäeval Paldiskis vanaema juures olles ja lõppes laupäeval Tallinnas vanaema juures lumememme ehitades :)

Puhas rõõm....

.....valge rõõm, külm rõõm.

26. oktoobri hommik aastal 2012. Kell on vaevu, vaevu 7 läbi. Kuulen läbi une, emmmmeeee, arva ära, mis õues on? :D See oli Grete Mai, kes õue vaadates oli lume avastanud. Oh, seda lapse rõõmu, ta ei teadnud kohe, mis ära teha. Ärataks vennakese ka kohe üles, et sellist ägedat uudist rääkida. Äratamisega ma palusin aga pisut oodata, kell oli veel vähe. Grete ikka hirmsasti kibeles.

20 minuti möödumisel aga Grete enam ei suutnud, kas nüüd võin venna üles ajada? Okei.... Rõõm nr 2 ärkas. Kohe oli pessu vaja minna, kohe riidesse, kõik käis välgukiirusel ja ülirõõmsas tujus. Kui muidu on sel nädal küll ärkamised marurasked olnud, siis täna tuli kõik nii iseenesest mõistetavana :) Laheeee.... Ma veel eile õhtul Ainarile ütlesin, et tuleks öösel lumi maha, lastel on kohe kergem ärgata...ega ma siis ei mõelnud, et just täna öösel :DDD

Kuna õues paistis ka päris kõva tuul olevat ja lund sadas veel juurde, siis otsisin lastele kiirelt talvekombekad välja. Õnneks ma olin mõni aeg tagasi kappides käinud eeltööd tegemas ja uurinud, mis eelmisest aastast kõlbulikud on, nii läks ka kombekate otsimine lihtsamalt.

Ja mis veel...lapsed olid põnevil...paar nädalat tagasi sai neile uued talvesaapad ostetud. Need lubati aga jalga panna, kui lumi maha tuleb. Ega nad ei unusta, see oli neil kohe meeles. Kõige põnevam selle juures on see, et saapad muudavad temperatuuri muutudes värvi, oiii, kui põnev, kohe sai katsetada ju. Kodust lähed välja roosade/roheliste triipudega kummikutega, lasteaeda jõuad punaste/oranzide triipudega. :)

Tee lasteaeda oli nii põnev, kes viskas end pikali ja rullis, kes võttis peoga lund sülle ja limpsis...arvates, et emme selja taha ei näe :DD

Oehhh, nii hea on ärgata, kui lapsed on rõõmsad...see annab päevale kohe mõnusalt rõõmsa alguse!

Ühesõnaga esimene lumi ongi sel aastal maas. Ei tea kui kauaks, aga asi seegi, eelmine aasta tuli ju alles jõuluõhtul või oli see vanaaastaõhtul, ei mäletagi, lumi maha. Tuiskab ka täna jubedalt, nii hea on seda soojas kodus aknast vaadata. Õnneks sain esmaspäeval suvilas enamus sügistöid ka tehtud, peenrad korras, lehed riisutud....kuigi tegelt on paljudel puudel lehed veel täiesti küljes, eks siis neid saab kevadel riisuda ;)

Pildid on tehtud 27.okt 2012 keilas ja Laitses.

Sünnipäevahõnguline pühapäev

Paldiski vanaema ja Liisa ühissünnipäev....

Tegus laupäev

Lasteaia orjenteerumisüritus ja sõpradel külas....

Märkasin, et Grete Mai on pisut kurb. Küsisin, et mis viga? Tema vastas: "Ma olen kurb, et Lotta ära lendas, ta on mu kõige parem sõber!" Mul oli Grete Maile hea  uudis, Lotta tuleb kindlasti tagasi :)

Sügis

 Septembri lõpust üks killuke sügist

Passipildid

Üks seik kolmapäevast jäi vahele.

Kuna Kasparil pole siiamaani ühtegi pildiga dokumenti, siis mõtlesin, et viimane aeg on kasvõi ID-kaart ära teha talle. Selleks on pilti ju vaja. Ma arvasin, et seal putkas pole Kaspariga kuigi lihtne pilti kätte saada ja kuna seal pildid ilusad ka ei tule, siis laseme fotograafil pildi teha. Kuna Grete Mail saab ka aasta alguses ID kaart läbi, siis teen ühtlasi talle ka kohe pildid ära.

Läksime siis Rocca al Mare fotopoodi neid tegema. Kaspar punnis küll algul vastu, et tema ei taga ühtegi pilti, aga ma rääkisin jäätisega ta pehmeks :D

Esimesena istus siis tooli Kaspar. Ma rääkisin ennem, et tädi sõna tuleb kuulata ja korralikult kaamerasse vaadata. Ta siis oli nagu kivikuju seal, piiksu ka ei julgenud teha :) Tore kannatlik fotograaf oli ja püüdis paremat poosi saada. Küll oli vaja selg sirgu saada, siis Kaspar võttis kopsud õhku täis ja oli kuidagi eriti punnis. Räägime, et lase ennast lõdvaks, siis lasi end jälle täitsa kössi. Vahest oli siis lõug liiga madalal ja siis silmad täitsa klaasistunud. Naine tegi mitu võtet ja valist neist parima.

Grete Maiga läks lihtsalt. Istus tooli, pani end kohe paika nagu vaja ja oligi ühe klõpsuga valmis. Pole need pildid teab mis ninn- nänn-armsad lapse pildid, aga mis sa dokumendi pildilt rohkem ka ootad. Peaasi, et ametnikele kõlbaks ja vsjoo. Üks kaua mõeldud asi jälle tehtud. Keegi võiks nüüd need dokumendid ka ära viia, et asi liikuma hakkaks :D

Nii lihtne :)

Kuigi pealkiri viitab teistpidist, alustame hoopis mitte nii lihtsaga :)

Pärast nädalast lasteaia pausi olid lapsed terve uue(16-19.10) nädala lasteaias. Minule tundus aga kodus olemine nendega palju lihtsam. Mõni ema kindlasti peab mind nüüd imelikuks...aga tõsiselt. Ja miks siis? Alustame kohe hommikust: palju lihtsam on ju nii  kaua magada, kui soov on ja ärgata siis kui uni pealt läheb ja õues juba valgem. Lasteaia hommik näeb aga hoopis pimedam välja. Lapsed(eriti Kaspar, kes magaks pigem 9:30ni vähemalt) ärkavad äratamise peale, mis kestab oma 15 min vähemalt, et nad üldse voodist välja saaks, silmad endal pooleldi kinni. Õues on veel suhteliselt pime(kell7:30) ja seda raskem on ärgata. Kuidagimoodi saadakse pesema ja riidesse paneks on ka täielik aegluubis ning üle kivide kändude. Sama on mu endaga, ma magaks ja vedeleks ka vabal päeval pigem voodis, kui tõuseks ja kamandaks lapsi. 

Vabal päeval läheme õue alles päeval, kui tegelikult lasteaias juba tuppa minnakse. See päevane režiim, mis sa ise kujundad on palju mõnusam. Kodus olles lapsed kumbki enam päeval ei maga ja tänu sellele lähevad ka nad õhtul palju mõistlikumal ajal magama. Sellel lasteaia nädalal, aga kohe kõik kellajad muutusid. Kuna nad päeval magavad aias, siis õhtune uni on jälle 23 peale veninud ja siis ei saadagi hommikul üles.

Ühesõnaga kodus olles on päevakava palju vabam ja stressi vähem.

Lihtne osa tuleb aga nüüd. Täna(reede) hommikul oli ärkamine eriti kerge tulema. Nii võiks olla iga hommik ;) Mis selle põhjus oli? Lastele lubati, et nad saavad päeval enne lõunaund juba vabaks ja mitte ei tule koju vaid lähevad Grete Mai rühmakaaslase Viki juurde. See oli nagu võlusõna. Hommik nägi meil välja siis niisugune. Ma hüüdsin, et kes tahab täna Viki juurde, tuleb ruttu voodist välja ja riidesse? Ja lapsed liigutasid end ikka suht kiiresti. Palju rõõmsamalt mindi lasteaeda, sest oli mida oodata. Nii põnev ju, emme isegi ei tule järgi vaid Viki ema võtab nad lasteaias kaasa :) Lastel jälle põnev.

Veerib

Tähed on Grete Mail ammu selged. Mingi aeg tagasi, ei mäletagi millal täpselt see oli, proovisime Karu aabitsast ka silpe kokku lugeda. Miskit ei tulnud välja ja nagu huvi ka polnud Grete Mail. Jätsime õppimise pooleli.

Eile aga sõitsime rongiga Keilasse, Grete Mail oli aabits kaasas. Vaatasime sealt tähti ja ta üllatas, et kahe ja kolme tähelised sõnad said kokku loetud ja tähendasid ka midagi :D Igatahes ta näitas huvi ise üles ja oli nii super õnnelik, kui sai jälle teada, mis mingi tähejada tähedada võib.

Kaspar, kes tunneb hetkel kindlalt A,R,S ja I tähte, kordab muidugi kõiki tähti ilusti järgi :)

05.- 15.10 nohuste lastega kodus

Kasparil hakkas nohu ja kerge köha tulema eelmine reede, tatt oli päris paks ja nina ulmekinni. Vahepeal oli tunne, et tatti ei tulegi, aga õhk ninast üldse läbi ei käinud, andsin talle mõned päevad zyrtecit ja see tegi hingamise kergemaks. Tänaseks (15.10) on Kaspar praktiliselt terve ja homsest jälle lasteaeda.

Grete Mail lõi nohu välja alles teisipäeva(9.10) õhtul, kus ta tihedalt turtsuma hakkas. Nuusata soovis ta isegi öösel. Esimestel päevadel tuli tatti ikka päris korralikult, tänaseks on nohu juba suht maha rahunenud.

Lapsed olid siis teisipäeval minuga tööl kaasas, päris hästi said hakkama. Mängisid puhkeruumis mänguasjadega ja vaatasid läpakast multikaid. Õhtu jõudes hakkasid ära väsima, aga siis tuli appi tädi Riin ja viis lapsed mõneks tunniks enda juurde. Ta elab õnneks väikse jalutustee kaugusel mu töö juurest ja tee peale jäi ka saiapood, nii et lastel läks jälle lõbusamaks ja mul tööl kergemaks. Neljapäevase päeva olid nad Ainariga kodus.

Reedel käisime jälle raamatukogus, lastele seal väga meeldib. Lisaks tegime veel linnapeal pika jalutuskäigu ning lasime päiksel nina paitada.

Kuna nädalavahetusel olid ilmad ilusad, siis saime veel suvilas õues olla ja päikest nautida.

Pühapäeval käisime kinos "Vaprakest" vaatamas. 1,5h on lastele täpselt paras. Kaspar hoidis seekord juba terve filmi prille ees. Grete soovis mingi hetk need ära võtta. Kuna tema jaoks oli filmis ka päris hirmsaid kohti, siis kippus ta mingi hetk ära minema. Seletasin, et ootame ikka lõpu ära, kõik lõpeb hästi, siis see veenis teda lõpuni vaatama. Ja lõppeski hästi, oh seda rõõmu ja imestust, et kust emme seda teadis;)

Lapsed on ikka väga rõõmsad, kui nendega tegeletakse, siis võivad nad sind taevani kiita ja rääkida, kui tore päev neil oli. Samas Grete Mail on praegu siuke tundlik iga, et ta võtab ka iga väiksemat keelamist väga isiklikult ja solvub ning läheb minema. Kui ma näiteks räägin Kaspariga heal toonil, siis ta võtab isegi seda isiklikult, nagu oleka ma sellega temale halba teinud. Temaga peab päris ettevaatlik olema ning palju tähelepanu pöörama. Kaspar oskab ka päris emotsionaalselt välja näidata, kui talle on liiga tehtud ja tema on sellise kõva iseloomuga, kui tema ikka midagi tahab, siis on jonn kerge tulema ja alla lihtsalt ei anta.

Kui lapsi pisut omavahel võrrelda, siis Kaspar on palju julgem kui Grete Mai ning läheb kergesti uute asjade ning situatsioonidega kaasa ning on nõus neid proovima. Grete Mai on selles suhtes tagasihoilikum, samas ma saan teda kergemini usaldada, kui ta soovib näiteks üksi meist eespool koju minna, siis ma tean, et ta on väga ettevaatlik ka üle tee minnes. Kaspar on tormakas ja hulljulge, temal tuleb tänaval ikka hoolikalt silma peal hoida.