JÄLLLLEEEEEEE :(((((

Lapsed lõpuks terved ja pikk nädalavahetus ees, võtsime jalge alla tee Hiiumaale. Väike vaheldus kõigile. Reedel saarele jõudes oli täiega kevade hõngu tunda, päike paistis eredemalt, õhk oli soe ja lumi näitas kergelt sulamise märke. Hoopis teine asi kui mandril. Niikaua kui Kaspar autos lõunauinakut ja mina sporti tegin, ehitasid Ainar ja Grete Mai hoovi peale lumememme. Mõnus värske õhk. Õhtul veel pingviinideparaad ja plaanid laupäevaseks kelgutamiseks-suusatamiseks tehtud. Lisaks tegime Grete Mai nõudmisel valmis imehea küpsisetordi.

Kurjakuulutav laupäeva hommik...... Grete Mai kurtis ärgates, et kael on kange ja keha on eilsest torditegust väsinud. Kehva oli tal olla. Hommikul kraadides saime kohe 38,7 palaviku. Tõin kohe apteegist Panadoli ja andsime sisse. 20 min hiljem ta oksendas ja selles rütmis kulges kogu laupäev. Grete oli nõrk ja unine ja väsinud ja kurnatud. Vesi tuli ka seest kõik välja. Õnneks öö möödus rahulikumalt ja oksendamist enam rohkem polnud. Palavik aga oli pühapäeva hommikul lausa 39,2. Laps tulikuum ja jõuetu. Õhtul hakkas kurtma ka kurguvalu. Palavik jälle 39 peal, andsin talle tableti 200mg ibuprofeeni, sest panadol eriti palavikku alla ei võta.

Esmaspäev(27,02) endiselt palavik, kurk valus ja keel punane??? Kohati on olemine väga hea, siis jälle tuleb suur väsimus peale. Õnneks vedelikku tarbib päris palju ja pealelõunat on isegi söögiisu tulnud. Õhtul sain ka perearsti kätte. Praegu pidi palju viiruseid olema kõrge palavikuga ja see võib kesta 4-5 päeva. Ravime valusat kurku ja alandame palavikku. Jälgime, kuidas läheb ja anname perearstile muutustest teada. Õhtul aga tuttavatega rääkides selgus, et sümptomid viitavad päris palju SARLAKITELE!!! Minu teada on see haigus täppidega, aga mingit löövet pole ma ta kehal küll täheldanud. Uurisin siis ise asja netist ja läksin siis Grete keha uurima. Nagu midagi õrna oleks kehal, aga kust ma nüüd täpselt tena, on need sarlakid või mis??? Keel on küll punane, nagu räägitakse, palavik on kõrge, kurguvalu, kõik on olemas. Homme räägin jälle arstiga. Seda ravitakse ainult ABga ja mida kiiremini jaole saada seda parem. Õnneks praegu õhtul on Grete enda enesetunne kudagi parem.

Nagu meil vähe oleks neist täppidest juba.....

22 veebruar.

See on see kuupäev, kus juhtus ime. 4,5nädalat kodus olnud Grete Mai sai lasteaeda minna ja tegelt 3,5nädalat kodus olnud Kaspar läks samuti. Väike tatt tuli veel ninast, aga ei miskit hullu. Lastel oli see päev ka vastlapäeva tähistamine, nii et huvitavaid tegevusi jätkus küllaga.

Ja MINA!!! võtsin selle päeva endale. Koristasin, käisin hambaarsti juures ja tegin trenni(jooksin ja ujusin) ja olin lihtsalt endaga rahul. :) Tõesti oli hea olla. Lapsed olid peale lasteaia päeva ka palju rõõmsamad ja õhtul uinusid kiiremini. Õhtused magamaminekud on jälle 23ni veninud ja see on nii julm. Hommikul ei saa seepärast jällegi üles.

23 veeb. oli lasteaias vabariigi aastapäeva tähistamine. Grete oli nii õhinas ja rääkis, kuidas nad isegi küpsisetorti tegid rühmas. Väike eesti lipp torgati kaunistuseks kõige peale.

...

Grete Mai pole ammu ühtki uut ja suuremat puzzlet saanud ja vanad on juba suht väiksed ja ammendanud end tema jaoks. Nii tõime tema valikul poest printsessidega puzzle, 150 tükilise. Esimesel õhtul kohe proovis, algul nokitses miskit kokku, pidas väikse pausi ja siis pani edasi. Tükk aega ikka nokitses, me ainult suuliselt juhendasime, kuidas oleks lihtsam. Aga endal oli tal tahe ikka nii suur, et silm oli küll juba pool kinni suurest unest, aga kokku pani. Nüüd paneb iga päev korra või vahest kaks korda aina uuesti ja uuest. Aina libedamal läheb :)

Kasparil sai siis 24 pealt 54 peale tükkide arv tõstetud :) Sai ka väga edukalt hakkama.

......

Kaspar, (2a10k): "Ma tahan!"

Ainar: "Mis sa tahad?"

Kaspar: " Ettekujutada!"

:DDD annab ikka tulla selle peale.

.......

Lõpuks võtsin ennast kätte ja hakkasin uurima nina-kõrv-kurguarstile aega, Kaspari jaoks. Kaks saatelehte olen juba aegumiseni lasnud kapis seista. See aasta juba kolmas nohu algas täna Kasparil, kõik on nädalaste vahedega olnud. Aitab küll: lapsest on kahju ja endast ka juba. Nohiseb ta ka ikka pidevalt ja aina rohkem on mul tunne, et ta räägib ka kuidagi läbi nina. Laseme need adenoidid üle vaadata. Märtsi lõpuks sain aja, see on tegelt isegi hästi. Nii et nüüd on mida oodata.

Gretele oleks vaja nahaarsti aega. Loodan, et see saateleht nüüd ei jõua aeguda. Tal mingi väike punn käe peal.(vist miskit hemangioomi sarnast) Sünnimärk see igatahes pole. Perearst arvas, et võiks nahaarstile ikka näidata kindluse mõttes.

Roheliste täppidega unetud ööd

Jeiiii, ma sain lõpuks öösel magada.

Niipea kui olin esmaspäeval Grete Mai tuulerõugete kohta postituse ära teinud ja kurtnud, et Kasparil pole veel tulnud, siis teisipäeva(7.02.2012) hommikul olid punnid platsis. Täpselt kaks nädalat vahet.

Ütleme nii, et kui üks asi läheb kergelt, siis ega loodus tühja kohta salli ja sain Kaspariga ikka kõvasti vatti näha. Esmaspäeva vastu teisipäeva niikuinii magada ei saanud, Grete köhis nagu hobune. Siis järgnevad kolm ööd hoolitses Kaspar selle eest, et ma väljapuhata ei saaks. Tal ikka julmalt need punnid sügelesid, eriti öösiti. Ei aidanud see allergiarohi kohe üldse. Palaviku lõi ka paariks päevaks üles, u 38,1. Kolm päeva tuli ikka julmalt neid punne juurde, silmalugudel oli ka, mis talle ikka hirmsasti piina tegi. Ma kahtlustasin, et isegi suus olid tal mingid väiksed punnid, mis näiteks apelsini süües haiget tegid, muidu õnneks ta ei kurtnud, et suu valus.

Rohelist ta ka peale panna ei lasknud, läbi suure häda saime ikka hullemad punnid iga päev üle käidud. Kaspar nokkis ikka mõne punni endal täitsa veriseks ka, kuigi Grete hoiatas, et armid tulevad, noh sellised väiksed augud, aga ega sellest Kaspar hoolinud. Öösel õnneks ta küüntega ei kratsinud vaid kuidagi sõrmeotstega tegi pai, niipalju ta mu juttu mõistis. Täna on siis 6s päev(laupäev, 11.02.2012) ja täna öösel magas ta lõpuks rahulikult. Eile juba punne juurde ei tulnud ja olemine on palju parem.

No aga lisaks siis teisipäeval tulnud Kaspari punnidele oli Grete ikka päris korralikus köhas. Nina oli ka totaalselt kinni ja kerge palavik. Esmaspäeval juba helistasin arstile, et tuleme lastega kolmapäeval ennast näitama. Kolmapäeval Kaspar siis oma nakkushaigusega jäi vanaemaga koju ja meie Gretega käisime perearsti juures. Õnneks kõrvad korras ja põhimõtteliselt vist kopsus ka polnud midagi kuulda. Igaks juhuks tehti vereproov, mis näitas pisut kõrgemat põletikunäitu, aga ABd veel peale ei pandud. Et kui läheb hullemaks, siis tuleb seda ka võtta. Koju jõudes oli Gretel palavik 38,7. Õnneks see õhtuks taandus ja järgmistel päevadel enam palavikku polnud, köha on ka nagu võluväel kadunud, nohu on veel selline paksemapoolsem ja nina kinni.

Vereproovi kartis Grete juba arstijuurde sõidul, ikka pidevalt päris, et ega näppu ei pigistata. Ma ei julgenud midagi lubada. Algul oli ikka täitsa krampis ja nuttis, ei tahtnud kuidagi oma sõrme õele anda. Saime ikka kuidagi selle tehtud. Plaaster oli natuke peal ja siis ta soovib, et see punane täpp ära pestakse. Koos sellega kaob valu ka tavaliselt :)

Neljapäeval olid lapsed vanaemaga kodus. Grete Mai ikka telefonist kiitis, kui tubli ta on ja et nad magasid päeval natuke ja mängivad vanaemaga kohvikut jne jne :)

Grete Mai on nüüd kolm nädalat täiesti tubane olnud ja Kaspar kaks nädalat. Nii tahaks juba, et nad õues saaks käia.

Aitähh vanaemadele, et aidata saite :)

Verine habemeajamine

Ei, ma ei kirjuta siis õudusjuttu...tuleb hoopis järjekordne jutt Kaspar-poisi juhtumistest.

Lapsed ilusti vannis, kõik okei. Läksin nende tuduriideid tooma, äkki julm kisa vannitoas. Ruttan kohale, Grete juba vannist väljas, vaatan nutva Kaspari poole, suu ümbert kõik verine. Ta oli siis proovinud minu raseerijaga omal habet ajada :( Rahustasin ta maha, pühkisin suu puhtaks, paar kriipsu oli vaid õnneks, mis juba hommikuks olid arvestatavalt paranenud.

Ta on ikka siuke mees, kellega siuksed asjad juhtuvad. Hüppab ja kargab meil kogu aeg, jookseb ja kukub või keerab ennast peaga vastu seina...tulemuseks sinikad ja muhud. Teeme vahest siin omakeskis nalja, et näe ongi juba otsaesine päris sile :) Ja siis on kiire see pauk tulema. Kukerpallid, diivanilt hüppamised, batuudil saltod on täitsa tema teema ;)

Grete Mai mured

Sööme meie eile hommikust ja Gretel äkki mure naabritüdrukute pärast, et kuidas nemad endale mehe saavad. Ma siis küsisin, et mis mõttes.

Grete siis vastas: " Neil on ju kolm tüdrukut ja ainult üks mees! Neil pole ju venda!"

Grete oli veendunud, et tema võtab oma venna küll endale meheks :)

Tuulerõuged ja külmapühad

Heh, sellest on juba kaks nädalat möödas, kui ühel esmaspäeval Grete Mai täpilise kaelaga ärkas. Selge, tuulerõuged! Kuna tal lasteaias rühmas olid need liikvel, siis oli vaid aja küsimus, millal täpid meie majja ilmuvad.

Esimene nädal: Kaspar oli terve ja käis veel lasteaias. Kodus oli oluliselt lihtsam olla ühe peagi 5 aastaseks saava lapsega kui kahe pudinaga. Täpid sai üle loetud, perearstile teada antud, zyrtec sügeluse vastu sisse ja päevad kulgesid suht ilusti. Esimesel päeval oli 38 palavik, teisel juba pisut üle37 ja peale seda kadus. Vaid teisel ööl oli magamine keeruline, ülejäänud ööd oli uni sügav. Gretele on kogu aeg räägitud, et magades lapsed kasvavad ja haigused paranevad :) 4-5ndal päeval tulid viimased punnid, aga julmalt oli neid üle kere küll. Kaela juurest oli ta totaalselt roheline, lisaks öösel higistas ka veel ja siis läks värv laiali. Ise ta arvas, et ta on nagu pool shreki :) Printsess ta igatahes polnud, sest esimestel päevadel ta isegi ei tahtnud ennast peeglist vaadata, nii koledad täpid pidid olema. Algul oli ta oma välimuse pärast üsna õnnetu, aga see möödus.

Teine nädal: Kasparil uuesti nohu ja köha, nii et mõlemad lapsed kodused. Kolmapäeval oli suurpäev, lõpuks sai pesema. vaht oli ka roheline ja pääris palju läks ikka keha heledamaks. Nüüd kui teine nädal läbi saamas, on nägu juba suht puhas, aga juuste pealt ei taha värv kuidagi maha tulla. Kaelalt ja tuka alt juuksed veel õrnalt rohekad. Grete hakkas ka nädala lõpus köhima, ei taha need haigused lõppeda. Lapsed ise ka väsinud toas passimisest. Õues ju -30kraadi külma öösiti ja päeval praegu ka alla -20. Ei julge kuidagi nendega veel õue minna. Järgmiseks nädalaks lubab vist juba soojemat, ehk selle külmaga saab ka selle aasta külmaliane läbitud ja rohkem külma ei tule.

Kasparile ootan ka pikisilmi tuulerõugeid. Homme saab täpselt kaks nädalat täis Grete täppide ilmumisest. Peiteaeg olevat kuni 20 päeva, nii et kõik on veel võimalik. Muidugi eile õhtul nägin ta kaelal üht lootustandvat täppi. Täna on see villiks muutunud, ei tea kas ongi kõik....???

Kokkuvõttes võiks öelda, et Gretega läks see haigus küll suht kergelt, polnud sügelust ja roheliseks tegemise vajadusest sai ta ka aru. Kärnasid pole ta ise ära kraapinud, nii et täitsa talutav haigus. Loodame, siis, et üks laps on nüüdseks immuunne :)

Ilusat talve järku!