31.1.10

....

Kikud tulevad jälle...ööd on rasked...igemed on punnis. Kaspar räägib kogu aeg, tähh, tähhh, aitähh, tuli ka eile ja öösel tõusis voodisse istuli, keh, keh, keh, täh, täh, täh. Tuleks need hambad juba ruttu. Aitähh!

30.1.10

Jälle....

....leidis viirus Grete üles. Peale kahte öösel mingi kell hakkas Grete oma toas köhima, läksin siis vaatama, ta oli oksendanud voodisse :( vahetasin kõik riided ära, ta jäi kohe uuesti magama. Nati aja pärast jälle ja nii kella poole kuueni välja. 3 patja, 4 padjapüüri, 3 lina, üks tekikott ja kahed tudukad läksid hommikul pessu. 3 või rohkemgi tundi jooksin meie ja Grete toa vahet, siis enam ei jaksanud ja Ainar läks Grete juurde magama. Siis arvas veel Kaspar, et päris hea oleks tunnike üleval olla 5-6ni ja lõpuks siis magasime 8:30ni. Hommikul Grete enam ei oksendanud, pisut väsinud ja loeid oli ja kurtis kõhuvalu, aga juua soovis ja sõi ka pisut, nii et asi nägi natukenegi parem välja, kui jõulude ajal.

Kella 11:30 paiku läksin mina Kaspariga õue jalutama, Ainar ja Grete jäid tuppa. Varsti uinus ka Grete ja magas 1,5h. Peale seda oli tuju palju, palju parem. Varsti pärast ärkamist ta tõstis pluusi kõhu pealt üles ja teatas, et kõht ei valutagi enam, ise vägagi õnnelik selle üle. Loomulikult ka meie. Ehk läheb seekordne "okseviirus" kiiremini üle.

29.1.10

Mmmmm.....

Lapsed koos/hoos


Grete sööb školaadikreemiga saia
ja Kaspar nillib salvrätikut :D

Mõlema lapse lemmiktegevus...hüppamine!

Lego

Käputavad võidu autoni, Kaspar on veel
pisut aeglasem, aga mitte kauaks ;)

Grete Mai 2a8k1n4p

Grete Mai on õnneks püsinud peale aastalõpu kõhuhaigust ilusti terve ja käib lasteaias. Eile oli näiteks "Vikerkaare" lasteaia 25 a sünnipäev. Lapsed said kringlit, rühmaruum oli ilusti kaunistatud, teised lapsed olid esmaspäeval tordid joonistanud ja ära värvinud. Saalis oli pidupäeva puhul ka väike kontsert. Grete oli selest nii ära väsinud, et magas lasteaias 15:30ni( muidu ärkavad ikka hiljemalt kella 15 ajal).

Üldiselt läheb Gretel lasteaias ilusti, hommikul läheb hea meelega sinna ja õhtul naljalt koju ei taha tulla, iga kord käib üks meelitamine, et oleks aeg koju minna, temal on aga ikka millegagi seal mängida ja midagi veel lõpetamata :) Kuna nii külmad ilmad on, siis nad õues ei käi ja üldse õues olemine piirdub hommikul autosse minekuga ja õhtul kelguga ruttu koju tulekuga. Kuna õues ei saa käia, siis peavad iga päev ka kasvatajad midagi põnevat välja mõtlema, peaaegu iga päev tekib esiku seinale juurde joonistusi/meisterdusi, laulamas ja võimelmas käivad lapsed kokku 4 korda nädalas. Kindlasti tänu sellele on Grete hästi palju tantsima ja laulma hakanud ka kodus. Kui mingit muusikat kuuleb, siis hakkab ennast kohe liigutama. Kuigi laulmistunnis ta ei pidanud endiselt eriti osavõtlik olema, siis kodus on tal ikkagi kõik laulud peas ja ta laulab neid meile. Nagu Hiiu koer, kes ei urise ega haugu aga jätab kõik meelde, oli vist nii see ütlus :) Kõige naljakam fraas ühest laulust on:" Jänes pikse mogi, väikse tutisabaga" olen unustanud uurida, mis seal need õiged sõnad tegelikult olema peaks :D Sõnavarasse on ka tekkinud okey. Ta väga rõhutab seda sõna ja tõstab veel näpu ka püsti :) Näiteks:" Ma panen selle karbi kapi peale, siis venna ei saa kätte....okey!" Eile näiteks vaatas youtube'ist multikaid ja kui ma olin talle pannud ühe neist Hello Kittydest mängima, siis tema teatab: "See on mingi vana jama :)" ja näitas näpuga millist ta hoopis soovib. See jutt on üldse tal nii vahva, et kuula ja naera. Kasvatajad ka räägivad, et nad saavad ikka päeva jooksul pidevalt Grete nalju kuulata.


Grete on ka pliiatsi käes hoidmise ilusti selgeks saanud. Kui mõnda aega tagasi vaatasin, et ta ei taha üldse õigesti pliiatsit hoida, siis nüüd ei pea ma isegi enam seda meelde tuletama, ta võtab ise nii kuidas vaja ja rõhutab ja veel: "Näe, niimoodi!" Siis ainult kui väga hooga sogiga tahab, siis võtab mõnuga vilgika pihku ja kritseldav suure hooga midagi.


Temaga on ikka juba mõnus tegelikult, eks ikka jonnimisi tuleb ette, aga enamus ajast on sellises vanuses lapsega juba palju lihtsam. Ta saab ise oma asjadega hakkama, räägib, kui midagi on vaja või palub abi. Kõige raskem on temaga aga praegu see, et ükskõik kui palju sa talle räägid, mõne asja vajadusest(hammaste pesust näiteks) või millegist mida teha ei tohi, siis tema on selline, kellel läheb jutt ühest kõrvast sisse ja teiset välja ja ta ikka raiub vastu, et ei taha või talle ei meeldi või tema ei tee ning siis teeb, nagu tema on neid asju ise ette kujutanud.Vahest mulle tundub, et täitsa mõtetu on midagi seletada ja see väsitab ka, see pidev asjade selgeks tegemine. Aga samas järjekindlus viib sihile või vähemalt ma loodan seda. Näiteks tal on juba viimased kuu aega kindlasti üks punn nina peal, millel ta kisub kärna pealt ära. Veekeskuses hakkas see ju peaaegu ära paranema ja nüüd on ta mingi öö jälle sellel küüned taha saanud ja kärna maha tõmmanud, ma ei teagi enam milline Gretu nägu ilma selle punase täpita välja näeb :S

Ja lastel on ikka pidevalt mingi "periood"(gaasid, hambad, jonnivad, "ise" jne), kui üks lõpeb, siis algab uus ja nii vist 18 aastaseni välja :) Praegu ta miskipärast pissib püksi jälle, tähendab, ta ei jõua õigel ajal potile, ikka on mingi tilk püksis. Ma loodan, et see läheb ruttu üle.

Kaspar 9k3n1p

Kaspar seisis veekeskuses ise püsti(26,01), hoidis oma aruga veejoast kinni ja seisis ilma abita ja nüüd on ta seda iga päev pisut teinud. Me paneme ta püsti ja kui lahti lasta, siis suudab pisut tasakaalu hoida, eile isegi lasi ennast ise kükki püstiasendist. Ja no käimine on erilised tuurid sisse saanud, tahab käia nii et meie kätest kinni hoiame, kui ka ise mööda mööblit liikuda.

Selged asjad on tal kell ja lamp. Kui küsid, et kus kell on, siis hakkab otsima ja näitab käega sinna suunas, ise ütleb: "Khel, kll või khe". Ei ole siis esimeseks sõnaks mitte emme(no seda tuleb ka juhuslikult kui väha halb tuju on), ega aitähh või lamp, nagu tavaliselt vaid hoopis kell :) Üldse hästi palju laliseb, la-la-la on selge, aida või midagi sarnast ja igast muud lalinat tuleb ka. Lehvitamine on täitsa selge ja seda tehakse sõna tsau peale ükskõik kas siis tervituseks või lahkumiseks.


Mängib päris palju iseseisvalt, sobrab mänguasja kastides, käib köögi sahtleid sorteerimas, õe toas meeldib tuulata, õnneks puzzletükkide vaimustus on pisut jahtunud. Kõik krõbisevad, kolisevad, sahisevad asjad meelivad, eriti kommipaberid ja muud pakendid.


Veekeskusest sai Kaspar vist pisut külma ja hetkel on päris vesine nohu tal. Täna juba jälle pisut parem, aga eelmistel päevadel lörises ikka päris korralikult. Kaks ülemist hammast on ka varsti tulemas, igemed on nii kohutavalt punnis, et varsti lõhkevad.


Ma endast parem ei räägigi, üsna väsinud olen, magamata öid on viimasel ajal väga palju ja praegu kõige rohkem väsitab rinnaga toitmine ja see on mulle täitsa vastumeelseks muutunud. Ootan nüüd kuni Kasparil hambad välja tulevad ja siis proovime sellel ka lõpu teha. See saab kindlasti väga raske olema, aga küll kannatab ära, parema tuleviku nimel :) Seepärast pole ma ka viimasel ajal eriti seltkondlik, proovin oma asjadega hakkama saada. Täna proovin šokolaadi ja kirssidega muffinitega hakkama saada ;)

27.1.10

Spa




Olime pühap.- teisipäev Rakveres spa's. Rohkem praegu ei viitsi kirjutada.

21.1.10

Kinga proov


Heh, proovisin täna huvi pärast Kasparile esimest korda sandaale jalga. Need samad, mis Gretelgi esimesteks käimadeks olid. Kasparile täpselt parajad. 19 number siis praegu. Eks jalg ise u 18 ole. Aga oii seda uurimist, istus esikus ja vaatas ja katsus käega ja siis proovis hammastega, kuidagi ei saanud neid jala otsast kätte. Siis tuli käputades elutuppa, kingad segasid küll, aga sai kuidagi edasi. Siis aga proovis mänguasjadekorvi najale püsti ennast ajada, aga ei õnnestunud. Proovis veel mitu korda ja no ei õnnestunudki. Vahtis kingi, nagu imeloomi, käputas minu juurde tagasi, aitasin ta püsti, proovisime käia, aga seegi oli nii vaevaline ja siis nurus opasse ja et ma need papud jalast ära võtaks. Vat siis oma käest vaadates olid alles mõnusad, kummist taldasi saab ju närida ka :D
Nii hea, et seekord jääb esimeste kingade ostmine ära. Mäletan veel Grete ajast, kus ma alles kogusin igasugust infot, et millised jalanõud need esimesed olema peaks, mis beebile kõige paremad oleks. Nüüd oli hea lihtne, võtsin Grete kingad kapist välja ja nii ilusti sobisid, Grete sai nendega väga vähe käia ka, nii et igati korralikud :)

Juukselõikus

Oiii, ma olen juba pikka aega seda asja edasi lükanud ja täna tegin lõpuks ära...lõikasin Kasparil juukseid. Külgedelt olid salgud juba kõrvade peale kasvanud, kukal on magades lühikeseks nühitud, nii nägi kuti pea juba üsna inetu välja. Kuna päris kiilakaks praegu veel võtta ei tahtnud, siis piirasingi ainult külgedelt masinaga. Pealaele pikad juuksed jätsin alles, kunagi kevade poole teeme nendega ka 1:0. Nii kena, juuksed näevad palju korrektsemad välja, mis siis, et lühemad, aga tunduvad hoopis tihedamad. Eks need beebi juustest kasvanud otsad olid hõrdeda...ja nüüd on juuksed veelgi blondima läikega, kui need vanad otsad. Ponks poiss!

Meie päev

Täna viisin jälle Grete Mai ise lasteaeda. 17 miinus kraadi ja pime oli veel, kui kelguga lasteaia poole kimasime. Aga kui tagasi tulin, hakkas päike tõusma ja see oli küll fantastiline pilt, selle nimel pole küll mingi probleem hommikul kell 8 külmaga õue ronida.

Edasi läheb meie päev nii:
8 ajal ärkab ka Kaspar, mingi aja pärast on tal hommikusöök ja siis mängib u 3h.

11-11:30 ajal hakkame tavaliselt õue sättima. Kuna nii külmad ilmad on nüüd, siis natuke aega magab Kaspar õues ja pärast lükkan käru külma koridori ja seal ta magab ka veel 1,5-2h vähemalt. Eile ma jõudsin selle ajaga toad koristada, imurdada, nõud pesta, kappides riideid sorteerida ja ära pakkida, kooki küpsetada, salati õhtuks valmis teha, riided triikida. Tõeliselt kasulikud 3h.

U 15 ajal Kaspar ärkab. Siis on ta päris näljane ja teeme lõunasöögi. Peale seda on jälle vähemalt 3h mänguaeg. Vahepeal tulevad issi ja õde koju ja see on tema jaoks suur vaheldus. Eile näiteks, kui Kaspar kuulis(aga ei näinud), et välisuks tehti lahti, hakkas nii särama ja ütles: "Isss, ssss!" see oli päris armas hetk.

U 18-18:30 paiku teeb ta veel ühe pooletunnise uinaku. Pärast seda on mänguaeg õega, vahepeal veel õhtusöök ja u 20 ajal lähevad lapsed vanni.

21:30 hakkab ööuni tulema.


Selline Kaspari päev hetkel, 9 kuuselt, välja näebki.

20.1.10

Grete Mai räägib...

G. M. silitab venna selga: "Ilus poiss!"
G. M. võtab endal riideid seljast: "Vaata, ei ole kärsitu, tubli olen!"
Sõidame kelguga koju, taevas on kuu. G.M.:"Kuu meelib mulle. Tsau, kuu! Kuu ei lehvitagi mulle, tal ei ole käsi."

Meil on üks tore tädi...

...ja hea sõbranna, kes varustab Kasparit riietega. Tema käis meil eile külas. Pakkisin jälle ühed väikseks jäänud riided kotti ja andsin talle tagasi. Suur, suur aitähh, sulle Ketlin! Grete Mai enamus riided saan ma oma õe käest ja nii ma peaaegu üldse poest lasteriideid osta ei saagi. Mõnes mõttes hirmus kahju, need on ju nii ilusad tänapäeva ja üliarmsad....ja kahjuks ka päris kallid. Kui me peaks praegu lastele kogu garderoobi ise ostma, siis söögiraha vist ei jääkski :)

Tänu sellele, et meid nii palju aidatakse, siis proovin mina omakorda kedagi aidata ja Gretele väikseks jäänud riided anna täitsa muidu ära ühele inimesele, keda ma pole kunagi isegi näinud ja ei tunnegi. Mõni aeg tagasi ma müüsin isegi ei mäleta mida, tollele naisele ja sain teada, et tegelikult on tal veel paar last peale selle Grete-vanuse lapse ja et rahaline seis pole kõige parem. Nii ma otsustasingi hoopis talle need riided niisama anda ja ma pole väga, väga ammu nii siirast tänu vastu saanud. Nii hea on kappe koristades kellelegi head teha ;)

Pikk päev lasteaias

Grete Mai oli eile jälle lasteaias ja kuna meil ei õnnestunud varem talle järgi minna, siis hullu kiiruga ma jõudsin lasteaeda alles kell 18:30. No tule taevas appi, ta polnud selleks ajaks ka piisavalt mänginud :D Ei tulnud ta siis ka riideid vahetama vaid mängis viimse minutini veel palliga ja krokodilliga(neil on troopikaloomade nädal) ja muusikariistadega, millega päeva jooksul vähe mängida lastakse. Kui palju lapsi on, sest siis ei pidanud seda "müra" ilma kõrvatroppideta ära kannatama :D Ühte kasvatajat eelistab Grete pisut rohkem ja eile tema oligi, nii et siis pole üldse probleemi lasteaias aega veeta. Kuna Grete oli viimane, siis nad olid mööda lasteaeda "hulkumas" käinud. Kasvataja vanem laps oli ka seal ja Grete terve õhtu rääkis, et nad käisid Elise rühmas ka. Pärast lasteaeda käisime jällegi poest läbi ja koju jõudsime alles kell 20 lõpuks :D Ainar ikka iga kord imestab, et kas me käisime Laagri Maksimarketis. See lasteaias järgi käimine on nii mõnus minu jaoks, ma saan kodust välja, jutustan pisut kasvatajatega, jalutan Gretega ja räägime, mis ta päeval tegi, käime koos poes ja kelgutame, hästi mõnus lõpp päevale.

9.kuune kontrollis

Eile käisime rutiinsel arsti vastuvõtul. Kaspar kaalus 10720g, paari kuuga 400g juurde võtnud. Pikkust saime kahe mõõtmise peale lõpuks 74cm, ei teagi palju seda juurde tulnud on, 2-3 cm vist. Kurk-kopsud-kõrvad korras, korra ehmatas ikka arsti peale ka ja hakkas nutma, emme süles rahunes ja siis hakkas eputama ja arsti-onule lehvitama, kõik oskused tuleb ikka ette näidata. Hemoglobiin oli madal, 94 ja tänasest hakkam raua siirupit juurde võtma. Vähene rauasisaldus pidi selles vanuses suht normaalne olema. Mul õnneks oli üle pika aja veri hoopis korras, 121 oli minu näitaja. Vere võtmise peale ei tinud Kaspar piiksugi, jutustas ainult õega :) Ühesõnaga kõik vinks-vonks korras, järgmine kontroll 10,5 kuuselt. Äkki siis juba on arstile esimesed sammud ka ette näidata, mine tea :)

18.1.10

Esmaspäev kahe lapsega

Kaspar ronis ise oma mänguasjade korvi
ja ega Grete kehvem ei saanud olla
ja läks vennale seltsiks multikaid vaatama.
Kuna eile tundus, et Gretel hakkab nohu tulema, siis jätsin ta hoopis täna koju. Nüüd pole muidugi nohust jälgegi. Õnneks oli täna aga mõnus päiksepaisteline ilm, käisime lumes müllamas(nagu Grete ütleb), kelgutasime ja kiikusime :) Kaspar magas 1,5h kärus õues ja siis kui me hakkasime Gretega tuppa tulema, sõidutasime venna koridori ja tema "norskas" seal veel 2h magusat und.

Kui venna tudus, tegime meie Gretekesega oma elu esimesed viineripirukad valmis. Päris mõnus oli toimetada köögis ja Grete nautis seda veel eriti. Aitas viineri vahele juustu panna, taigent rullida ja "maitsta!" :) ning pirukaid pannile tõsta. Pidevalt küsis, et millal valmis saavad. Kuna taigent jäi pisut üle, siis tegime kolm õunamoosiga pirukakest ka, see maitses Gretele väga. Kaubanduslikku välimust esimestel üllitistel küll polnud, aga maitse väga hea, nii et proovime teine kordki.

Nädalavahetus pildis

Grete Mai ja Laura kohtusid lumelinnas :)



Lapsed mängivad koos!

Kaspar seisab juba päris kindlalt püsti
ja näiteks võib juba püstiasendis raamatut lugeda :)

Grete Maile ja Kasparile sai ostetud
ühesugused nimelised särgid.
Grete seljataga on meie uus suur elutoa kell,
veel seinale riputamata.

16.1.10

Tsau!

Kaspar lehvitab. Ta nagu u paar nädalat juba seda teinud, aga suht juhuslikult. Nüüd aga, kui ütled tsau, siis tõstab käe üles ja liigutab pisut labakätt, kuidagi huvitavalt käib see tal ja hirmus armsasti. Eriti meeldib talle issiga vastamisi lehvitada.

Muidu on tal aga olemine endiselt pisut viril. Vahepeal tundus, et ta on hirmus memmekas. No ma ei saa ta kõrvalt eemale minnagi, kui juba kisa lahti ja hakkab mulle järgi käputama. Nüüd aga tundub, et tema hamabatulekud on kõik päris keerulised ja kogu see vingumine ja süles istumine hoopis sellest. Pisut paistavad ülemised igemed paistes olevat, vist hakkavad sealt järgmised kikud tulema ja see teeb ta olemise kehvaks. Ma usun, et need hamabad võivad talle haiget teha, aga kui ma ikka öö otsa magada ei saa, siis päeva peale ajab see väsimus mul ka närvi mustaks.


Kuna ta paar ööd juba on jube rahutu, siis mõtlesin, et äkki hakkaks sellel rinnaga toitmisel otsi kokku tõmbama. Märgid näitavad, et ega ta enam palju sealt ei söö, asi on pigem harjumuses. Kui aga täna olin talle kahte erinevat RPAd proovinud ja ta kumbagist midagi ei arvanud ja ainult kisas, siis mõtlesin ka seda edasi lükata. Sest kui tal ikkagi praegu hambad liiga teevad, siis ei taha ta ka rinnast võõrutamisest midagi kuulda.
Ahjaaa, ja selle kolmapäevapalaviku lööve kestab tal ka kuidagi jube kaua seekord. Kõht ja selg on pisikesi täppe täis ja ilmelik, et seekord on ka otsaesine täpiline. Varematel kordadel on hästi kergelt lööve olnud ja kiiresti kadunud. Teisipäeval läheme arsti juurde niikuinii, kui selleks ajaks kadunud pole, siis ehk saab sealt abi.
Keerulised ajad sellel pisikesel poisil hetkel.

15.1.10

Iseseisvumine

Pool aastat...6 kuud... pole tegelikult täiskasvanule vahest üldse mingi aeg: läheb hästi kiiresti ja märkamatult ja suurt midagi ei toimu, teinekord võib aga kuue kuu jooksul olla tohutult muutusi. Alla 3 aastase lapse jaoks on aga 6 kuud väga pikk aeg ja laps areneb ikka tohutult selle aja jooksul.

0-6 kuud: väiksest vastsündinud "pambust" areneb üks asjalik beebi, kes juba mängib natuke mänguasjadega, võib istuda ja kellel hakkavad esimesed hambad tulema.
6-12 kuud on juba suurem areng, laps hakkab käputama, kõndima, võivad esimesed sõnadki juba tulla ja hambaid võib ka paras pärlirida juba olemas olla.
12-18 ja 18-24 kuud toimub pidev juba saavutatud arengu täiustamine.

Millest aga mul selle postituse mõte tuli? Alla 3 aastase lapse(räägin siis Grete Mai varal) puhul tundub 2aastasest 2,5 aastaseks saades väga suurte muustuste aeg. Laps saab palju iseseisvamaks ja ei sõltu enam nii palju emast, ta saab väga paljude asjadega ise hakkama.

Kui 2 aastaselt oli Grete Mai veel ikka päris väike, siis tundub, et 2,5 aastaselt on ta palju, palju iseseisvam. Mis on siis vahet 2 aastal lapsel ja 2,5 aastasel?

1. Kõne areng: see vist on ühe suurema arengu viimase 6 kuu jooksul läbi teinud. Laps suudab ennast väljendada sõnadega, arutleda asjade üle ja suhelda täiskasvanuga.

2. Mähkudest vabaks: kui 2 aastaselt käis Grete veel mähkudega, siis 2,5 aastaselt on ta täiesti mähkuvaba ja suudab täiesti iseseisvalt käia potil ja oma toimetused ära teha, ilma et me peaks meelde tuletama või küsima, et kas tal on pissi häda.

3.Sööb ise! Enam ei pea lapsele toitu suhu panema ega tassi hoidma.

4. Paneb riidesse: see on nüüd küll selline asi, millega Grete Mai sai juba edukalt ka 2 aastaselt ise hakkama, aga eks kõik on täiustunud. Lukud-nöörid-nööbid vajavad ikka muidugi abistamist, aga toariided ja enamus õueriided on ta võimeline kõik ise selga panema ja ka teisi näiteks lasteaias aitama.

5. Peseb ise! Meie puhul on ainuke mure, et ta teeb seda siis kui ise tahab, aga ta saab sellega ilusti hakkama. Peseb ise käed ja näo ja hambad ja oskab ka korralikult kuivatada.

6. Üksi! Teda võib jätta mõneks ajaks üksi teise tuppa mängima, kartamata et ta endale mingi jama kaela tõmbab, ennast vigastab või midagi muud juhtub. Enam pole ka muret teda vennaga kahekesi tuppa jätmisega, enam ma ei pea nii väga muretsema, et ta vennale midagi eluohtlikku teeks, kindlasti on oma osa ka sellel, et venna on suurem. Ja mis on muidugi hea, et kui ta ise midagi ohtlikku näeb, siis ta räägib selles meile, mitte ei lähe ise asju lahendama.

7. Trepist saab ise üles ja alla, ilma et täiskasvanu teda aitama peaks. Kahe lapsega väljas käimisel on see väga, väga suureks abiks.

8. Lasteaed! Selle oleks võib olla pidanud tegelikult kolmandaks kirjutama. See on lapse iseseisvumisel väga suure tähendusega. Esimene kogemus pikad päevad emast lahus ja nagu algul näha oli, pole see ka kõige lihtsam, aga kõigega harjub ja nüüd käib Grete mõnuga lasteaias.

9. Ja üldse saab laps väga paljude pisiasjadega ise hakkama, ta ei vaja pidevalt täiskasvanu abi oma soovide täideviimiseks.

Ainuke asi, mis meil veel on jäänud nö beebiaja harjumuseks, et ma pean magamajäämise ajal kõrval olema. Aga kuna see käib laulmise või lugemise abiga suht kiiresti, siis see mind enam ei sega. Nii et kui ta praegu seda vajab, siis ei ole sellega ka mingit probleemi.

Diagnoos

Eile käisime perearstil, kõik proovid olid korras, põletikke pole, ainult kurk oli Kasparil pisut punane. Diagnoosiks saime siis jälle selle 3-päevapalaviku. Neljas kord siis kahe lapse peale kokku.

Ja nii ongi...täna hommikuks on palavik kadunud ja juba on Kasparil palju parem tuju ka. Ainult, et öösel ei oska poiss magada. Haigusega olid ööd väga rahulikult, täna aga kui palavik hakkas juba taanduma, siis käis üks trall ja nühkimine mööda voodit, ma olen ikka üle pika aja täna täitsa magamata :D Õnneks viisin Grete Mai jälle hommikul lasteaeda ja värkse õhk on ikka kõige parem virgutaja.

Tere hommikust!

14.1.10

Heh, jälle rekord!

Õnneks mitte palaviku rekord vaid hoopis lasteaeda jõudmis rekord :D

Kui tavaliselt viib hommikul Ainar Grete Mai lasteaeda, siis nad saavad kodust minema kell 8:15 või 8:20 ja lasteaeda lähevad nad autoga. Täna aga viisin mina lasteaialapse ära ja sõitsime sinna kelguga ;)

7:49 hakkasime liikuma
7:52 olime lasteaia ukse ees.
8:00 olin mina juba väljas ja
8:04 olin kodus tagasi.
Super!

Miks aga Ainar täna ei viinud? Meie lasteaias ürituse "Isad lasteaeda" raames on täna lummelinna ehitus ja kuna Ainaril on töö juures pisut vabam graafik, siis ta saab sellest osa võtta. Lumeloopimine hakkab alles kell 10:00. Jätsingi meie mehed koju magama ja läksin ise hommikusi toimetusi tegema. Vahelduseks väga mõnus!

Jälle sünnipäev :)

Ja ongi jälle üks kuu täis. Täna ma ei imestagi, et ta 9 kuune meil, vaid hoopis, et juba kolme kuu pärast on meil 1. aastane poiss. Kolm kuud veel. Siis on juba rohi rohelisem ja ilmad soojemad :) ma juba täitsa ootan....

Täna aga on veel sünnipäevapoisil palavik ja läheme perearstile endid näitama.

Tuleviku tarbeks kirjutan, et õues on -8 kraadi külma ja paks, paks lumevaip katab maad. Puud on endiselt kõik härmas ja hirmus ilus on õues, kahju, et pole pildistama saanud.

Õhtul saab kooki ja Grete Mai küünlad ära puhuda, pidu, pidu.... :D

13.1.10

Hammas nr. 2

Ja ongi olemas! Kaspari teine hammas. Suure palaviku ja vaevaga on kikuke ennast läbi igeme punnitanud.

Päeval lõi palaviku veel korra 39,6 peale. Võtsin Kaspari täitsa paljaks, määrisin viinaga ja hoidsin lina sees oma süles mitu tundi, sest mujal ta ei tahtnud olla. Siis sain lõpuks küünla panna, sest viin ikkagi meie laste puhul eriti ei toimi, tõmbab pisut palaviku alla, aga tõuseb kohe ka tagasi. Läksime koos magama paariks tunniks ja kui tõusime oli palavik päris ära läinud. Eks see võib veel õhtuks tõusta, aga loodetavasti mitte enam nii kõrgele. Lapsel endal juba ka palju parem tuju, vaatab telkust multikaid ja mängib põrandal mänguasjadega ja isegi suunurgad kipuvad aina rohkem ülespoole.

Rekord e. palavik vol. 2

Eilne päev läks suht rahulikult. Kaspar magas palju ja palavik läks õhtuks 38 peale, aga kuna ta palju kaebles, siis ennem ööund panin ka küünla, mis laps ikka piinleb, äkki siis natukenegi on parem. Palavik läks arvatavasti alla, kuna kutt oli täitsa jahe ja tuju ka pisut paranes.

Varahommikul aga tundsin, et ta hakkab jälle kuumemaks minema, kuna ta aga rahulikult magas siis ei hakanud kraadimisega segama. Hommikul saatsime Grete Mai lasteaeda, tegime hommikused protseduurid ära ja kraadisin....39, 3. Kaspar oli kuum küll ja silmad hallid, aga seda ma ei uskunud, et kohe nii kõrge palaviku saame. Varem pole meie peres kraadiklaas nii palju näidanudki. Kohe panin küünla ka ja helistasin perearstile.

Praegu muud polegi, kui lasta tal puhata, juua palju(ka kummeliteed) ja jälgida. Pereõde ütles, et võib vabalt hambast see olla. Ila voolab ka meeletult, valge hambake kumab läbi igeme ja väike verevalum on ka seal juures. Kui Grete puhul pole hammastetulek üldse probleemne olnud, siis nüüd on Kaspariga kohe topelt vaevaline. Vaesekene, peab niimoodi kannatama! Ei taha ta hetkel ei mängida, ega üksi olla, emme süles on kõige parem või kaisus magada. Ootame juba oma rõõmsat poissi tagasi....

12.1.10

Palavik

Öösel tundus Kaspar mulle juba kuidagi soe. Hommikul tõustes kohe kraadisin ja sain 38,6. Päris palju ju hommiku kohta. Kuna midagi muud tal viga pole, siis arvatavasti on see hambatulekuga seotud. Juba eile õhtul oli ta pisut viril ja teise hamba kohal igeme peal on juba väike täpp näha. Esimese hambaga oli ka ju u nädal pisut kehvemat tuju ja rahutumaid öid.

Kuna täna aga pidi Kasparil olema üle kahe kuu jälle arstlik kontroll, siis helistasin perearstikeskusesse ka igaks juhuks. Kuna midagi väga tähtsat pole peale kaalumise ja mõõtmise, siis otsustasime, et ei hakka palavikus last õue viima ja lükkame aja järgmisse nädalasse.

12 ajal kraadides oli palavik isegi pisut alla läinud.

Pühapäev

Hommikul käisime Hugo Oliveri 4.-ndal sünnipäeval. Hästi mõnus ja suur mängutuba oli, kus Gretel jätkus tegevust piisavalt. Grete oli algul tagasihoidlik nagu tavaliselt, otsis ja vaatas kõik asjad rahulikult üle. Pärast harjumist aga istus palju pallimeres ja lasi liugu, mängis nukkudega ja kiikus. Isegi torti sõi :D Kaspar aga magas pool sünnipäeva maha.




Õhtul aga tõstsime magamistoa ümber, lootuses, et äkki läheb Kaspari magamine paremaks. Tõstsime mööbli nii, et Kaspari voodi on meie omast eemal, täitsa toa teises nurgas. Kuna tal aga üks hammas praegu tulemas, siis tal pole tuju kõige parem, nii et ei tule sellest üksi magamisest ka suurt midagi välja. Proovin siis hakata selle magamisega rohkem tegelema, kui hammas väljas ja valu kadunud.

9.1.10

Lumine laupäev

Kuna Ainar pidi täna terve päeva võrkpallivõistlustel olema, siis kutsusin oma ema lastega mängima. Ja see oli hea otsus, sest tal jätkus palju rohkem energiat Gretega lumes möllata, kui mul terve talve jooksul kokku. Vanaema ja Grete Mai viskasid ennast lumme pikali, vanaema sõidutas jookujalu Gretet kelguga ja isegi mäest sõitis alla. Minagi tegin koos Gretega paar kelgusõitu. Pisut üle tunni aja õues oldud tulime tuppa sööma, kõigil põsed punetamas ja nahk märg lumes sumpamisest. Pärast lõunasööki läks vanaema oma koju lõunaund tegema, Grete jäi 14:45 teleka ette põrandale tukkuma(nüüdseks on ta juba 2h oma voodis maganud) ja Kaspari panin kell 15 teise tuppa, ise tulin "Meeleheitel koduperenaisi" vaatama. Paremat laupäeva ei oskakski soovida :)

Hällist tooli

Kui Grete oli u 9 kuune, siis hakkas ta autoga sõites turvahällis nutma ja ei tundnud ennast hästi seal. Proovige ise selg ees sõita ja pidevalt peatuge vahtida, pole ju kõige põnevam. Nii ta siis turvatooli pandud saigi.

Kaspar saab kohe kohe 9 kuuseks ja otsustasime temagi tooli panna, aga põhjus hoopis muus. Ta on nii pikk, et turvahälli rihmad pole enam ilusti õlgade peal ja tundus, et sõit pole enam eriti turvaline tema jaoks. Ja no muidugi suur pluss on ka see, et talveriietega on seal palju rohkem ruumi ja turvahälli tassimine käis mulle juba ammu üle jõu.

Uued kogemused

Reede õhtul, kui lasteaiast tulime, läksime poest läbi. Olime ukse vahelt sisse saanud, tõstsin Grete korvi istuma ja ise toimetasin seljaga poe poole. Äkki läheb Grete nägu hirmus kavalaks ja ta küsib: "Mis see on?" ma ei saanud aru, mille kohta ta seda küsib ja keerasin end ringi. Mulle kõndis vastu mustanahaline mees ja tõesti...täitsa süsimust. Jeerum, kui koolmiline see hetk oli. Lihtsalt see hetk, mulle kõndis vastu must mees ja laps küsib samal hetkel kavalalt, mis see on :D Ise sosistab järgi: "Must mees! " paneb käed silmade ette:" Mustad silmad ka!" Kui täiskasvanu oleks samamoodi käitunud, siis oleks see väga ebaviisakas, lapse puhul oli see nii siiras avastamisrõõm, et ma vist muigasin terve poeskäigu aja :D

Teine uus kogemus oli tegelikult Grete Mail juba mitu nädalat tagasi, kui ta pulgakommi sõi. See oli see suur pulgakomm, millel lõpus on näts. Kuna ta seda ei tahtnud, siis Ainar võttis selle omale ja näitas, mis sellega teha saab. Suuuuri mulle ja Grete oli nii vaimustunud-üllatunud nägu, kui ta avastas, et mulle saab ka muud mood kui mullitajast puhudes. Ta vaatas Ainarit sellise õndas pilguga, nagu issi oleks mingi geenius, et selliseid asju oskab teha. :D ja proovis ise suuga samamoodi teha :D

Ealised iseärasused

Sõitsime neljapäeva õhtul sõpradele külla. Autos küsisin Gretelt, et mis lasteaias tegite ja kas õues käisite. Tema vastas, et ei käinud. Kuna kasvataja oli just maininud, et nad käisid õues, siis üritasin muude küsimustega välja selgitada, et kas nad õues ikka käisid ja mis tegid seal, tema ikka järjekindlalt vastas, et nad ei käinud õues. Ainar küsis siis, et kas sa valetad :D selle peale ei vastanud Grete midagi, sest ta tõenäoliselt ei teagi, mis see sõna tähendab ja no ma ei oleks uskunudki, et ta valetab, see pidid midagi muud olema.

Reedel oli ta aga kasvatajale lasteaias rääkinud, et see punane täpp, mis tal ninal on, selle tegi venna. Aga no tegelikult ju ei teinud, tal lihtsalt mingi pisvinnnn seal, mida ta ise aina suuremaks kaabib. Mõtlesin ennast harida ja küsisingi kasvatajalt, et miks laps räägib selliseid asju, mis tegelt pole toimunud? See pidi vanuseline iseärasus olema, sest sellises vanuses hakkab fantaasia lastel tööle ja siis nad võivad igasuguseid asju kokku rääkida. Vot nii, jälle targem :)

8.1.10

Reede

2010 a esimene lasteaia nädal saab täna läbi. Väga positiivne on kõik. Grete Mai on ise palju rõõmsam ja rahulikum ja tundub, et kindlam päevakava ja tegevus sobib talle. Ilmad on sellised, et nad on iga päev saanud õues käia ja lumes möllata, toas mängivad plastiliiniga, käivad muusika -ja võimlemistundides. Lasteaias on palju huvitavaid arendavaid mänguasju ja nendega hirmsasti meeldib Gretel nokitseda. Oleme teda nüüd vähmalt viieni või kauemgi hoidnud, sest kell 16 järgi minnes on ta sellist nägu, et miks te nii vara järgi tulite. Näiteks kolmapäeval käisime 16:30 ajal tal järgi ja tema otsustas, et ta tahaks kauem olla, sest kõik lapsed olid just endid laua ümber ringi sättinud ja voolisid plastiliinist kujukesi. Saigi nii kokkulpeitud, et issi tuleb hiljem järgi.

Grete Mai kõne areneb iga päevaga märgatavalt, nii vahva, kuidas ta juba pikki jutte kokku räägib ja igasuguseid järeldusi teeb ja arutleb. Siiani on veel kerge hämming, kui ta nii palju räägib, nii vahva on see. Ainult kõige rohkem on mul kahju sellest k tähega algavast sõnast, mis mul üle huulte lipsas. Gretele ikka meeldib seda aegaajalt kasutada, ise ta on siis nii põnevil ja kaval, ootab, mis minu reaktsioon on. Väga armas on kuulata, kuidas ta vennaga suhtleb, käib talle ikka midagi rääkimas ja seletamas. Iga päevaga aina rohkem nad mängivad koos ja Grete on Kaspari suhtes ka hoolivamaks muutunud. Kõige rohkem meeldib talle käia valimas vennale "õige pildiga" mähkusid. Ikka kui hommikul lasteaeda läheb ja õhtul tuleb, siis on vaja vennat kallistada ja teretada ja rääkida, et "Vaata, õde tuli! Tsau venna!" Toob Kasparile mänguasju ette ja ütleb, et tema pole kade :D Pea iga õhtu käivad nad koos vannis plätserdamas.

Kaspar hakkab ka iga päevaga üha enam teadlikumaid asju tegema. Üks päev avastas Grete eeskujul, et voodi peal on ennast lahe istudes selili lasta kukkuda. Nii ta tegi mitu korda järjest ja ise oli jube õnnelik. Kohati tundub, et ta oskab lehvitada käega, kui keegi talle vastu lehvitab. Patsu-patsu ta vannis teeb juba ammu, nüüd teeb ka astudes oma põlve peale ja plaksutamist olen proovinud ka talle õpetada viimasel ajal, ei tule veel välja, üks käsi jääb ruskiasse, teine on lahti. Igale poole ajab ennast püsti, nüüd on ta avastanud maki ja käib seal nuppe keeramas ja vajutamas. Liigub tugede najal päris osavalt, huvitav on jälgida, kuidas ta hästi ettevaalikult ühest kohast teise läheb, kui on vaja käega kuskilt kinni võtta ja hästi ei ulata. Kükitamine on endiselt vahva asi mu arust. Kõik asjad rändavad endiselt suhu. Esimene hammas on juba kuu aega kasvada saanud ja paistab naeratadest päris ilusti välja. Alla esimese hamba kõrvale hakkab varsti ka teine tulema. Jutustab ja naeratab hästi palju, ka võõrastele ja eputab, kui keegi talle otsa vaatab. Paar päeva olen andnud talle mahla juua tassist ja talle väga meeldib ja tuleb see joomine päris hästi välja ka. Söömine aga väga edukalt ei lähe. Maitsevad talle enamus asjad, mis annan, aga kogused on suht väiksed.Oma käest meeldib asju süüa, kuivikuid ja õunu ja porgandiga igemeid nühkida. Ja nii hea seedimine on, et kakab nagu kajaks ja ma käin poes aina uute mähkude järgi :D Õe puzzle ja memo mängu tükid on sellised asjad, mille peale silmad põlema lähevad, aga neid kaitseb õde ka kõige rohkem. :D Rohkem nagu polegi midagi vist praegu :)
Ahjaa, mina käisin juuksuris kolmapäeval ;)