Olemas!!!!! :)

Jee, jeeee, jeeeee, jeeeeeee täna tuli kauaoodatud kiri!

Austatud lapsevanem, teatame, et teie poeg Kaspar Salme on saanud koha Vikerkaare lasteaeda.

Hurrraaaa, hurraaaa, hurrrraaaaaaa!

Lootus sureb viimasena....

Käin iga päev paar korda postkastist vaatamas, et ega pole linnavalitsusest kirja tulnud, et eelmine nädal ju pandi(nii mulle linnapea ütles!!!) lasteaia teated posti. Mõne koha pealt olen ikka paadunud optimist ja ootan viimse minutini...midagi sees kripeldab, mis ütleb, et mingi väike lootus veel on, kuigi samas on ka jube palju segaseid mõtteid peas, kui ei tulegi seda teadet.

Täna õhtul kirjutasin veel ametnikule, uurisin, et mitmes Kaspar nimekirjas on ja küsisin toetuste kohta. Täna ma vastust ei oodanudki, sest ma saatsin vist u 16:30 kirja ära...ja praegu üllatuseks oli kiri tulnud, kus ta vaid ütles, et see nädal saadetakse veel kirju....oojeeee...äkki ikka.... Huvitav, et ta midagi järjekorra kohta ei kirjutanud, nüüd ma hirmsasti ootan, et ikka tuleb meie kirjakasti ka kauaoodatud paber :P

Laste tervisest ka. Köha nagu polegi kumbalgi, ju see köhimine siis suurest tatist rohkem oli. Laupäeva õhtuks oli Grete omadega täitsa läbi, tundus nagu võiks palavik olla. Kraadida ta ei lubanud, silmad olid paistes ja vesised, tatti voolas ja väsimus naelutas ta diivanile. Kui ta magama lõpuks jäi, sain kraadida, 38,4. Alla ei hakanud seda võtma, ootan mis saab. Öö möödus rahulikult ja hommikuks oli Grete nagu teine laps, rõõmus ja haigus oli taganenud: nohu paks ja silmad korras. See on kinnitus arstide jutule, et palavik pole haigus vaid keha võitleb ise haigusega, et ärge esimesel võimalusel kohe palavikku alandada proovigegi :)

Eks vaatame kaua me lastega kodused oleme. Täna on esmaspäev ja mõlemal on küll selline paks nohu aga väga tihti nad ei nuuska õnneks. Askeldavad päris palju koos ja kalevad ka koos :) Vaatavad Youtubest Ithakat ja orelipoissi ja Raivot ja Kälimehi, telekast Jääaega, mängivad legodega. Kaspar tegeleb enamuse päevast oma viimase kahe nädala lemmikuga, puzzlega. 15 tükise puzzle kokkupanemisega pole probleemi mingisugust. Ta on täiesti vaimustuses puzzlest. Paar nädalat tagasi ostsime, u pool nädalat läks aega, et kokku see saada ja siis hommikul tõustes pani vutt-vutt kohe elutuppa ja ta võis neid tükke seal tund aega küll järjest kokku sobitada :D

Kellakeeramine on seekord päeva ikka suht sassi keeranud, Kaspar läheb kella 13 asemel magama 15. Keegi võiks talle selgeks teha, et me ei keeranud 2 tundi kella edasi vaid ainult tunnike :D Õhtul õnneks on tund hilisemaks magamaminek läinud. Lapsed magavad nüüd üldse rohkem, ju magavad haigust kehast välja :D

Mitte nii head uudised

Ilma arvutita on siga-hea olla, nii palju asju jõuab teha ja aega jääb ülegi. Aga vot blogi täiendama pole ma jõudnud...nii palju vist siiski aega üle ei jää.

Kaspari päevahoid on üle vaadatud, lastele seal meeldis. Mõned nõrgad kohad on, aga paremat varianti hoidmiseks meil hetkel pole ka, sest.....(see mind blogisse kirjutama tuligi)...täna uurisin, et kas linnavalitsusest on kirjad välja saadetud, teadetega lasteaia kohtade kohta ja kahjuks sain vastuseks, et ongi saadetud ja meie pole ju saanud. Ma üldse kohe ei arvanud, et me esimeste sealt välja võime jääda. Muidugi on võimalus niimoodi koht saada nagu Gretele, et keegi ütleb ära, aga seda saab umbes augustis või septembri teada. Julm oleks küll nüüd, kui ei saagi järgnevaks aastaks kohta Kasparile, ma isegi ei hakka praegu mõtlema selle peale.

Eelmine pühapäev käisime kogu perega suvilas oksi lõikamas ja veel viimases lumes möllamas. Nädalajagu on juba küll nii mõnusad soojad ilmad olnud, et silmnähtavalt on lumehunnikud kahanenud. Polegi nii lootusetu see kevade tulek. Kuigi see nädalavahetus lubas jälle külmemat ilma, ööseks isegi 15 kraadi külma :) Tuul on ka viimastel päevadel meeletu, kohati tuiskab lundki.

Kevade tuleks aga tõi meie koju haigused. Kasparil ilmnesid esimesed nohumärgid juba esmaspäeval, teisipäeval tuli köha ka lisaks. Teisipäeval käisime kusjuures perearstil, sest Kaspar ikka väga, väga palju hingab ainult suu kaudu ja öösel nohiseb, kohati lausa norskab. Et äkki adenoidid. Õnneks kõik muud asjad olid korras ja anti saateleht, kuigi öeldi, et nii väikestel veel ei lõigata, sest lapse kasvades kasvavad ka adenoidid tagasi. Mai alguses on meil 2-aastase kontroll, siis võtab meid teine arst vastu ja küsin ka tema arvamust. pole ju mõtet ka niisama röngenit tegema minna. Kolmapäeval Gretele lasteaeda järgi minnes öeldi, et tal hääl ära ja kergelt köhib. Neljapäevast on lapsed kodused, siis pidin mina tööle minema. Onu Rein käis lastega mängimas ja hoidmas neid. Tööl olles aga tundsin mina, et tervis läheb aina hullemaks ja jube uimane on olla. Nohu on küll üks kergemaid haigusi, aga no olemise teeb küll kõige jubedamaks.

Reede. Nii me siis oleme siin kolmekesi kodus ja ravime endid. Kasparil on juba väga hea, köha ja nohu on vähesed. Mina ja Grete oleme küll suht haiged, silmad ja nina jookevad vett, Grete köhib ja mul ajab ka pidevalt köhima. Loodetavasti on laupäeva hommikul juba palju parem. Praegu kui ma kirjutan on kell 12 öösel ja Grete pole korralikult veel magama jäänudki, nutab läbi une ja küll on nina valus ja siis on kuskilt mujalt valus.

Kasparil läheb ilma lutita väga hästi, magab öösiti rahulikult ja päeval toimetab ilusti ja lutti enam ei küsi üldse. Jutt on see eest tõesti täitsa lahti läinud, iga päev proovib uusi sõnu järgi öelda ja pudistab mängimise käigus oma keeles pikki jutte maha. Kõige armsam sõnaühend praegu, mida ta iga päev kasutab ja meie talt ka välja pressime, on ättä ope :) issi jope. Ta nii ilmearmsasti ütleb seda oma titehäälega. paar päeva tagasi üritasin ka endale üles kirjutada igapäevased sõnad mida ta pidevalt kasutab ja neid tuli kokku 40 ja kindlasti on mõned veel, mis kohe meelde ei tulnud.

Teisipäeval käisin Grete Mai arenguvestlusel. Nimelt lapsevanem räägib ja kasvataja küsib stiilis jutuajamine on see. Täpselt nagu eelmine aasta öeldi ka seekord, et jätkake samas vaimus. Grete on tubli ja saab ilusti kõigega, mis tema vanuselt lapselt oodatakse, ilusti hakkama. No ja seda teavad kõik, et ta on kõva targutaja, seda ütles ka kasvataja, et tal on nii palju vaja seletada, et oma mänge ei jõuagi mängida :) Ta täpselt teab, mis keegi tegema peab ja kus asjad käivad ja siis käib ja õpetab teisi.

Poes käigust ka hea nali. Olime terve perega, Kaspar kärus ja Grete lippab meie ees. Jõudsime leiva-saia leti juurde. Grete laulab kõva häälega: Saiapätsi, saiapätsi, saiöööö, saiöööö! Päris vähe ei ajanud muigama see :)

Kell on juba 00:11, rohkem tõesti tule meelde, mida kirjutada.

Grete just teisest toast hüüdis, et pilt läks eest ära!

Ainar küsis, et sul vä?

Grete vastas Jah :D

Suured muutused

Alustuseks ütlen, et meie koduarvuti on katki ja paranduses, nii et teen võimalikult vähe klikke netis. Tänu sellele on ka mul palju vaba aega :) Kapid koristatud, karbitäied väikseid riideid jälle keldrisse Kirbuturgu ootama viidud. Tänu ilusatele ilmadele käime vabal päeval Kaspariga alati õues.

Gretel sai juba kuues nädal lasteaias tublisti käidud. Eile just tuli kasvatajalt tänukiri lastele ja vanematele naljaluuletuse õppimise eest ja mainis, et lastele väga meeldib oma luuletust teistele esitada.

Ja vähemtähtis pole ka teisipäevane sündmus, et sain oma juhiload kätte ja olen nüüd täieõiguslik autojuht :)

Ja no suur muutus tuleb ka lapsehoidmis koha pealt. Kuna mamma-papa lähevad oma suvekoju, siis Kasparile tuleb paaril korral nädalas muu koht leida. Ja homme lähemegi tutvuma Keilasse vastavatud lastepäevahoidu. Kuigi Kaspar on nüüd paaril korral nädalas teiste hoida olnud ja ka julgemaks muutunud, põen ma ikkagi, et kuidas seal hoius minema hakkab. Endiselt ikka loodan kevadel kirjakese saada, et Kaspar sügisest koha Gretega samasse lasteaeda saaks.

Nii ja kõige põrutavam uudis kõige lõpuks. ME OLEME LUTIST PRIIIIIID! HURRRAAA!! Räägin siis loo algusest peale. Kolmapäev, 16. 03.2001, kell umbes kümme hommikul. Istun diivanil ja vaatan telkut, Kaspar toimetab ja äkki viskab pahuralt oma lutti suure kaarega minema. Kuulsin, et see lendas kuhugi põrandale, nagu oleks diivani alla läinud. Kaspar hakkas kohe ise otsima, aitasin teda. No ei näe, proovisime harjavarrega diivani aluse läbi, ei midagi. Seletan, et pole lutti, et ise viskasid ära, et ma ei saa kätte, kadus ära. Kaspar noogutab, ütleb ka et mämmä po(lutti pole) ja oligi kõik. Ega ma ise ka see hetk ei mõelnud, et nüüd hakkame võõrutama. Aga siis tundsin ära selle hetke, millest tuleb kinni võtta. Ja mõtlesingi proovida. Kuna Kaspar ise ka meeleheitlikult lutti ei tahtnud, siis ma talle ei pakkunud. Käisime õues, tulime tuppa sööma. Ja siis magama, arvasin, et küll nüüd tuleb esimene raskem koht. Kaspar küsis oma tekki ja seejärel lutti. Ütlesin, et pole. Ja nii jäigi, läksime voodisse. Jutustasime natuke, silitasin tal pead ja poiss magaski. Rahulikult 2 tundi :) Oh seda rõõmu :) Öö ka veel ees. Õhtul küsis korra lutti, ütlesin jälle et pole. Siis aga taipas Grete et midagi on valesti. Hgakkas venna lutti nõudma. Seletasime talle siis, et vennal pole seda enam vaja ja ta ise viskas selle minema :) Öö möödus rahulikult. Kui ärkas, andsin talle ta teki ja magas edasi.

Tänaseks, reedeks, on siis ta juba kolm päeva lutita olnud :) No poleks elu sees oodanud, et see niimoodi läheb. Parimas unenäos poleks ka see nii juhtunud. Öösel on ta kuidagi rahutum, aga mittemidagi ületamatut. Päevas korra veel küsib, aga midagi nõudma ei hakka. Homme on meil proovikivi :D üks lutiga poiss tuleb külla, eks näeb, mis siis toimub.

Mina võtsin muidu seda luti asja täitsa rahulikult, talve tahtsingi tal lutiga lasta olla, et õues hea selle suure külmaga, ei tõmba nii palju külma õhku sisse. Aga teistele jäi see pidevalt ette, ma küll proovisin mitte välja teha, aga no kaua sa selle toraka-juttu kuulda tahad :) Väitsin ikka, et kevadel hakkame võõrutama, endal aga polnud õrna aimu ka, kuidas see toimuma saab :) Õnneks aga seegi kord aitas mind see äratundmise hetk, nagu Gretegi lutipudeli ja rinna võõrutamisel, et laps annab ise märku, ole ainult valmis ja märka seda :) Kuldsed sõnad, eks :)))

Õhtused luule- ja lauluminutid

Kindlasti viimase aja üks parim video meie lastest :) Minu lemmik sekundid on need, kui Kaspar Papareiid laulab :D

Neid Kaspari lõpuminutitel tehtud sukeldumisi ärge pange tähele, temaga on kõik okei :DD

Emakeelepäev, 14.03

Kuu aega tagasi anti lasteaiast märku, et lapsevanem valiks välja ühe naljaluuletuse, õpetaks selle lapsele selgeks ja koos lapsega meisterdaks ka A4 peale pilt sellest. Tavaline värk ju, et sellised asjad jäävad viimasele minutile. Luuletuse tegelt otsis meile vanaema juba ammu välja, aga edasi ei toimunud midagi. Kuna aga kuupäev peale pressib, siis hakkasin tegutsema.

Gretel esimene salm on peas ja lõpust ka üks rida. Täna käsin poes ja tõin kartongi, et saaks pildi ka valmis. Tegin põhja ära ja ettevalmistused, et Grete saaks oma lemmiku, kleepimistööga õhtul lasteaiast tulles tegeleda. Ja pärast seda hakkame intensiivse pähetuupimisega tegelema :D

Kodanikukohustused

Niikaua, kui mulle on valijakaart koju tulnud, olen ma ka valimas käinud. Nii ka seekord. Kuna Gretele eelmine aasta meeldis kaasas käia, siis mõtlesime ka see aasta õigel päeval kohale minna ja lapsed kaasa võtta. Ilm oli tuuline, aga õnneks päikeline ja nii me naabermaja pere kaasa kutsusime ja väikse jalutuskäigu Veekeskuse valimisjaokskonda tegime.

Libedasõit

Oii, kuidas mul viimased aasta aega on vasardanud peas, et ma teeks autokooli lõppastme koolituse ära, et ennem lubade vahetust oleks üks jama vähem. Ega ei, lõpuks tegin ikka viimasel minutil. Tegelt see polnud enam viimane minut ka, sest algaja load said eelmisel päeval läbi ja ma ei saanud isegi libedarajale ise autoga kohale sõita.

Nüüd siis laupäeval ohverdasin ühe terve päeva ja tegin selle ära. Lapsed sai eelmine õhtu viidud õe juurde, et nad hommikust varast ärkamist ja autosõitu kaasa ei peaks tegema. Mu päev kestis 8st hommikul õhtu seistmeni, päeval oli korraks paar tundi vaba. Koolitus oli hea ja proffessionaalne. Oli palju asju, mis pani mõtlema ja mida peaks igapäevaselt kasutusse võtma. Kuigi ma libedasõitu kardsin, siis kujunes see hoopis päris lahedaks. Linnaliikluses ju igapäevaselt selliseid asju proovida ei saa.

Lastel läks päev ilusti. Eelmine õhtu ainult, kui hakkasin õe juurest lahkuma, siis mõlemad hakkasid nutma. Aga laupäeval Grete käest küsides, kuidas läks vastas ta, et tahab jälle teinekord minna. Päeval seiklesid nad issiga ringi ja õhtul käisime kõik koos veel naabermajas sünnipäeval. Seal on hea käia, sest peres on ka kaks, last kellega meie omad on juba suured sõbrad ja kui riided seljast võetud, siis kaovad lapsed mõneks ajaks lastetuppa. Kaspar on isegi seal väga julge ja emmet pole vaja. Mulle sobib :)

Aitähh, SÕBRAD ;), toreda õhtu eest!

Reedeke

Siukseid hetki on ikka ka ja nendest ma naljalt ilma ei jää,

sest Grete teab, et see on suur asi ja kutsub mind alati vaatama :)

Ega ei tasu hõigata, et need peaaegu 4-aastased on head kaaslased. Kui nad pähe võtavad, et nad sõna ei kuula, siis on jama majas ja tuju paha.

Läksin siis lastega täna õue heas usus, et nad on tublid ja värske õhk on hea. Aga kui üks ei viitsi käia ja sõna ei kuula, siis muutub paari tunnine jalutuskäik kahe lapsega päris väsitavaks. Õnneks meil oli kaasas paar tuttavat, kes aitasid kelku vedada ja nii me ka lõpuks koju jõudsime ja kolmekesi magama läksime. Oii, kuidas tahaks, et see jää ja lumi ära sulaks, nii pikalt on nüüd küll seda olnud, et isu ikka täiega täis sellest talvest. Hea meelega käiks nüüd muru ja asfalti peal :) Aitähh!


Magamine teeb alati tuju paremaks ja kuna Grete oli juba ammu näovärvidest rääkinud, siis need me ka hommikuse jalutuskäigu lõpus poest tõime ja peale uinakut oli ka lubatud nägu pähe joonistada. Ma arvasin, et Gretel pole piisavalt püsivust, et lõpuni lasta joonistada, aga tegelikult õnnestus mu esimene näomaaling suht hästi. Grete on igatahes rahul :)

Elu

Lapsed on meil täielikud Eesti Laulu fännid. Kaspariga kuulasime ükspäev Outlodzi, Kaspar säras nagu ladva õun, plaksutas ja tantsis kaasa. Siis aga küsis meie laste lemmikut, Itahakat, tema keeles siis papapeiii, papapeiii , ta nii imearmsasti hääldab seda.

Kodune kutt

Meie väike elektripäike sõitis just torust alla

Jälle peaaegu paar nädalat viimasest sissekandest möödas. Kenasti läheb! Grete on nüüd neli nädalat lasteaias käinud. Kaspar samuti minu tööpäevadel käib mamma-papa juures. Pärast Hiiumaalt tulemist on tal köha, aga õnneks pole ka see väga hull, nii et natuke ringi liikuda saame. Usun, et see vitamiinide andmine ikka nii palju aitab, et haigused mööduvad kergemalt.

Õues käisime alles selle nädala keskel pikemalt, nii külmad ilmad on olnud ju. Nüüd lõpuks on see suur külm vast taandumas, temperatuur viimastel päevadel nulli lähedal. Kevade tunne on küll. Päike paistab ja meie maja taga on väga mõnus õues olla, ukse juures kütab päike väikse nurga nii soojaks, siis on hea lumehunnikus kühveldada. Hanged on ikka veel meeletult suured maja taga ja täpselt kõnnitee peal, ei kujutagi ette, millal need ära sulavad, et saaks maja tagant uksest jälle otse väljas käia.

Eelmine nädalavahetus oli tõeline sünnipäevade ralli, laupäeval üks ja pühapäeval kaks pidu. Laste sünnipäevadel käisime ainult Gretega kahekesi, poisid olid kodus. Linnavanaema sünnpäevale läksime kogu perega. Gretel oli lõbu laialt, sai kahes erinevas mängutoas ikka mõnuga mängida. Ja temaga kahekesi on jube mugav käia, ta saab ju ise enamus asjadega hakkama ja ei pea tal pidevalt sabas jooksma ja turvama. Grete on juba mõnus kaaslane.

Täna, reede hommikul, ärkasin ma selle peale, et Grete astus magamistuppa sisse ja pistis mulle võileiva kätte. Ma unesegasena ei saanud midagi aru. Ta siis teatab, et tal on lasteaiast puhkepäeva vaja ja ta jääb täna koju :)Ainar oli juba länud, nii et ju ta oli issilt ka juba vaba päeva välja kaubelnud ja mulle käis ainult fakti teatamas :D

:)

Grete Mai vaatab peeglisse ja küsib mu käest: Mis hambad need on? Näiteb sõrmega kahele esimesele suurele hambale.
Ma olen vidike sõnatu, ütlen, et kõik on tavalised hambad, et need on esimesed hambad.
Grete teatab: Eiii, need on piimahambad ja need on Hapsi hambad!


Viimase aja hitt, Grete Mai: Emme, kui laps tahab võileiba, siis ema teeb lapsele võileiba!
Või siis, Grete Mai: Ema, kuula, kui laps tahab öelda, et emmele on kapis komm, siis laps ütleb selle kiiresti ära!