26.8.11

Vaktsineerimas

Kasparile oli lasteaeda vaja tõendit, et ta on terve ja võib lasteaias käia. Suhtlesin perearstiga, kõik on okei, aga tegemata on jäänud 2 aastase vaktsiin. Mul oli see täiesti ununenud. Kaspar oli siis haige ja nii on see sujuvalt 4 kuud edasi lükkunud.

Panin kohe esimese võimaliku aja kinni, sest mine tea, millal jälle haigused kimbutama tulevad. See kolmapäev(24.08) siis käisimegi. Perearst tegi täieliku mõõtmise ja ülevaatuse ka, kõik oli korras. Pikkust 91cm, mis oli graafikus täiesti keskel, kaalu 14,3, ülipisut alla keskmise ja pea 49 cm, mis on ka alla keskmise, aga ilusti graafikus. Selline täiesti tavaline poiss, kuigi paljud ütlevad, et nii suur juba :) Kuulati kopse ja uuriti muid asju ka, kõik okei. Kaspar on nagu ülitubli, kõik teeb ilusti ära, ei nuta ega protesteeri. Süst tehti minu süles, korra arvas, et lükkab käega ära, aga isegi piuksu ei tulnud. Nii see tehtud oligi. Mul veel värskelt meeles Grete arstil käimised, nii et olen alati valmistunud, et tuleb midagi hullemat. Järgmine kontroll on 3-aastaselt ja siis võiks ka hamba- ja silmaarstil ära käia.

Nädala kokkuvõte

Lõppemas on siis teine nädal juba, kui lapsed lasteaias on olnud. E, T, N käis Kaspar rühmas, kolmapäeval oli tal vaktsineerimine, mis 2 aastaselt haiguse tõttu tegemata oli jäänud.

Ilusti läks, kasvatajad kiidavad. Juttu tuleb aina rohkem, üks hommikul teatas mulle täislausega: "Madisel on hall auto!" :D Praegu on eriti aktuaalne õiged sõnalõpud, ta nii üritab kõiki asju õigesse käändesse panna. Kui hetkel on seis selline, et kodus ei saa ilma mähkuta üldse olla, siis kasvatajad jällegi ütlesid, et huvi poti vastu on olemas ja proovib seal käia. Esimestel päevad ainuke probleem oli, et Grete läheb ju endiselt teisest uksest ja siis Kasparil vaja ka sealt minna ning siis see väike nutt tahab tulla, aga nüüd oleme isegi sellest üle saanud. Rühma jääb ta endiselt nii, et kui mängima hakkab, siis ma hiilin minema. Pole mul südant veel talle tsau teha ja kui ta nutma hakkab, et kasvataja ta mu küljest ära peab rebima.

No ja siis see kehvem uudis, et täna on teise nädala reede ja nohu on platsis. Ei midagi suurt, aga ikkagi tatti tuleb. Oleme täna kodus, loodatavasti saab ta järgmine nädal ikka lasteaeda juba minna. Grete on terve, aga soovis ka oma kalli venna Kaspariga koju jääda. Taastume siis kõik koos.

19.8.11

4. päev lasteaias

Neljapäev oli puhkepäev, lapsed olid siis mu õe juures.

Reedel jälle lasteaias. Täna siis tekkis väike probleem lasteaeda sisenemisel. Grete Mai ja Kaspar lähevad erinevast uksest lasteaeda sisse, aga uksed asuvad kõrvuti. Kaspar avaldas ka siis soovi minna hoopis õega. Üsna järjekindel oli. Noh, okei, läksime siis vaatasime kalu ja muid loomi ja mõtlesin, et lähme siis rühma teisest uksest. See ka hästi ei sobinud kutile ja ta arvas, et võiks ikka trepist üles Gretele järgi minna. Võtsin ta siis sülle ja nii see nutt kuuldavale lasti. Hästi ei sobinud see oma rühma minemine. Lisaks üks poiss, kes äsja jõudis, nuttis ka üsna hüsteeriliselt ja seegi vist lisas õli tulle. Üritasin kiirelt Kaspari tähelepanu mujale suunata ja viisin ta pesuruumi käsi ja autot pesema. See Kasparile meeldis ja nutt jäi ka kohe järgi.

Lõpuks saime ka rühma mängima. Kaspar aga keeldus lühikesi pükse ja sandaale panemast, aga kasvataja arvas, et pole mõtet teda ärritada, et mingu ma minema ja ta ise siis riitab lapse pärast poole.

Lastele pidin siis pärast lõunaund järgi minema. Kõik oli hästi läinud jällegi. Üks sinikas ka otsa ees: väike kokkupõrge liumäel. Kaspar sõitis mingile tüdrukule otsa, tal pidi kuklas muhk olema :)

Nüüd nädalavahetus vahel, puhkavad....


Nüüd tuli veel lisaks suvistest edusammudest kirjutada.....Kasparil on nüüd kõik 20 piimahammast suus. Viimaste tagumiste(ülemiste purihammaste) nukid tulid puhkuse ajal välja, juuli lõpus siis. Täna vaatasin, et praktiliselt kogu plaat on väljas.

17.8.11

Veel paar uudist...

1. Kuu alguses võtsin end käsile ja helistasin uuesti allergoloogile, et uurida Kaspari rohu kohta, mida ma suve alguses ei saanud. Sain uued juhused ja lõpuks ka uued rohud kätte. Tegemist on siis astmat ennetava rohuga, mida ta peab vähemalt! 3 kuud võtma või isegi aasta. Iga õhtu ühe tableti. Algul oli rohu võtmisega probleeme, kuigi tablett on väga hea kirsi maitsega, aga Kasparile miskipärast see ei istunud. Proovisime erinevaid nippe kolm õhtut, kuni jõudsime parima lahenduseni. Väikse kommipaki seest võtan rohu ja annan talle kommi ja ta on rahul. Mõned õhtud on seda nippi kasutanud ka Grete Mai ja kuna tema on arvatavasti usaldusväärsem isik, siis Kaspar võtab rohutu, mitte nüüd küll hea meelega, aga ilma vastu punnimiseta. Algul mõtlesin küll, jube jama kui iga õhtu hakkab üks jama selle rohu võtmisega, sest seda on vaja ju nii pikalt võtta, aga loodetavasti ta harjub sellega ja see muuutub tavaliseks rutiiniks. Võib olla ma kujutan ise ette, aga köhimisi, isegi köhatusi pole praegu enam ette tulnud. Nüüd peangi lihtsalt teda jälgima ja üles kirjutama, kas ja kui tihti tal köhad, bronhiidid esinema hakkavad, kui üldse. Viimane oleks muidugi kõige parem, aga ka palju loodetud. Pöidlad pihku!

2. Lastetuba on nüüd sõna otseses mõttes laste tuba. U pooleteise nädala eest kolis Kaspar lõpuks nari alumisele korrusele. Võib olla oleks ta ka varem olnud valmis sinna minema, aga kuna seal polnud piiret, siis ma ei julgenud teda sinna magama lasta. Võtsime aga kätte ja uurisime asja ja Ainar ehitas ise piirde ja nüüd on Kasparil uus pesa, kus ta magab väga hea meelega. Pikendatava voodi panime peale teist ööd kokku ja õnneks pole see halb enne olnud :D Mõni öö on möödunud nii, et ma pole üldse laste juures käinud ja teistel öödel käin mõnikord vaid tekki sättimas või juua pakkumas. Mis minu jaoks on ikka veel üllatav, kui üks laps läbi une karjub või nutab või jutustab, siis teist last see absoluutsaelt ei sega. Mina see eest olen ju iga krõpsu peale üleval. Mõnus on neid õhtul ka magama panna, üks unelaul mõlemale. Aja kokkuhoid missugune :D

Head ööd!(23:37, 17.08.2011)

Grete Mai

Meil on kodus kaks Grete Maid: üks on meeletult tubli ja asjalik ning teine on väike pirtsutaja ja iseloomunäitaja.

Esimene Grete Mai hoiab oma väikest venda ja on ülihooliv ta suhtes. Aitab teda ja õpetab, märkab kui venna midagi uut õpib või mõne uue sõna tema järel kordab. Grete Mai siis mängib Kaspariga ja jagab oma mänguasju lahkesti. Esimene Grete Mai tahab emmet aidata ja igasuguseid asju koos emmega teha. Viimane hitt on te ta tahab emmeks saada isegi :) Lõbusale ja rõõmsale Gretele meeldib esineda, laulab siis kõikvõimalikke hitte oma repertuaarist :) Just paar päeva tagasi autos sõites laulis ta üht lastelaulu, mida ilmselt on mõned korrad kuulnud ja sõnad polnud hästi meeles ja nii andekalt pani ta siis mingid erinevad laulud ja laused kokku, nii et me saime Ainariga südamest naerda :D Suve jooksul on Grete käinud sõpradega üksi maja taga mängimas ja saab enam vähem ilusti hakkama. Kui kuhugi mujale tahab minna, siis tuleb küsima. Aga sõbrad on nii tähtsad, et kui toast kuuleb maja tagant kilkeid tulevat, siis on kibekiiresti vaja õue tormata. Puhkuse ajal näitas ta huvi ilma abirataseta rattaga sõitmise vastu, aga pärast paari proovimist vist arvas, et lihtsam on abikatega sõita. Nädalavahetusel ostsime talle ka uue kiivri, ROOSA, ta täie uhkusega kannab seda ja näitab kõigile. Vana oli juba nii väikseks jäänud, et istus kuidagi peanupu peal ja kaitses pigem vastu lendavate kärbeste, mitte kukkumise eest. Kui hoogu satub mängib nukudega, sätib neid kärusse ja palub teistel vaikselt olla, sest beebi magab. Barbid on endiselt au sees :) Suvel on õues nii palju tegemist olnud, et ega tubased mänguasjad pole eriti huvi pakkunud. Legod on viimasel ajal jälle tolmu alt välja otsitud ja pidev garaazi ehitamine käib Autode filmi masinate tarbeks. Hmmm, millega siis Grete veel hästi hakkama saab?

Aaaa, üks tähtis asi. Üks päev märkasin ta hammastel paari plekki. Mitte nagu augud, aga mingid muud asjad. Rääkisin sellest Gretega ja arvasin, et võiks nüüd lõpuks hamba arstile minna näitama. Ja oh imet, Grete oli täitsa nõus ja täitsa ise innustas mind kohe hambaarstile helistama. Minu hambaarst on puhkusel, nii et saime aja täpselt mu sünnipäevaks. Loodan, et ta entusiasm pole selleks ajaks kadunud. Ja kogu see teema ajendas teda ka pidevalt hambaid pesema, siiamaani on hambapesu tal liiga kaootiline olnud. Ja kogu see arsti jutt ajendas uuesti proovida silmaarsti juurde minemist. Rääkisime sellest ka, et kas ta oleks nõus ja vaatame, kas tal on prille vaja või mitte ja see tundus ta jaoks nii põnev, et nüüd on asi ainult minu kätte võtmise taga, et arstile aeg panna. Ta on üllatavalt teistmoodi meelestatud arstil käimisest ja see on mu jaoks suur kergenus, sest mingi vahe olid meil ju arstil käigud väga, väga piinarikkad. Muidugi ennem ei tasu hõisata, kui oleme reaalselt kaabineti ukse taga. Samas!!! perearstist ei taha ta endiselt midagi kuulda, vat se eon veider, sest meil on tõesti väga tore perearsti keskus. Aga tundub, et aeg teeb oma töö ja ootamine on seda väärt.

Räägime siis natuke sellest tujukamast Grete Maist ka. Tõesti, tujukas on vist kõige õigem väljend tema jaoks hetkel. Kui ta on väsinud või on paha tuju siis võib kõike temalt oodata. Ta siis vaidleb ja pirtsutab ja räägib vastu ja meie jutu kuulamisest ei tasu rääkidagi: kõike teeb risti vastupidi. Nagu kuisu pärast kohe. Siis jäb tihti Kaspar talle ette, mänguasju ei jaga või siis kisub käest, nagu ta poleks kordagi elus saanud nende asjadega mängida. Ta siis võib kiusata vennat, lüüa, kiskuda, karjuda ta peale. Siis karjub ta ka meie peale, me oleme siis pahad ja ta ei räägi meile saladust :) see on hetke hitt, millega ta üritab meid ära rääkida :D Siukeste asjade puhul aitab kõige paremini oma toas rahunemine...mõlema poole jaoks tavaliselt. Ta tuleb tagasi, on rahulik, tihti peale ütleb, et tahab ära leppida või siis ütleb, et sai aru, mida ta valesti tegi ja palub andeks. Need on sellised armsad helged hetked.

Üldiselt on ta õnneks aga asjalik ja praegu tänu lasteaiale saab ta teises keskkonnas olla ja kodust puhata ning see aitab ka palju kaasa rahulikumale kodusele õhkkonnale :) Lapsed on praegu ka rohkem eraldi ja jällenägemis rõõm on suur, Kaspar läheb kohe Gretet kallistama ja kodueel on nad tihtipeale käest kinni :)

Kõne areng

Ma arvan, et need kes isegi nädala eest Kasparit nägid, ei usuks, et ta praegu nii palju räägib. Kõik, mis Grete ees jutustab, ütleb Kaspar järgi. Palju on kahe-kolme-nelja sõnalisi lauseid ja meeletult palju uusi sõnu.

Täna proovisin, et kas ta saab värvidest aru. Punane, hall, sinine, roosa...need tulid ludinal. Punane ja hall on neist kõige lemmikumad. Täna ütles ta TERE ja R-täht kostab ta sõnast täitsa välja, mitte täitsa põrisevana, aga täiesti arvestatavana. ÄRA on ka ta üks hetke lemmikuid, selle sees on ka põrisevat R-i kergelt kuulda. Täna lasteaiast tulles jooksis ta üle tee, ise kisab: "Appi, appi, auto tuleb!" Tal sellised sõnad nagu tuleb, tudub, saab, sõidab jne on nii armsad, sõna lõppudes B täht on nii armas pehme. "Kaka tuleb" ja "kaka ei tule" on tal ka väga aktuaalsed, ei tule kostab kuidagi kokku öelduna ja ka hästi pehmelt. Väga armas väikse lapse kõne on tal praegu.

Nüüd ütleb ta Fii asemel Makfii Pikne McQueen'i kohta. Üks vahva tähelepanek tema poolt on autoteisaldamise liiklusmärgi kohta, Matu(puksiirauto Autode filmist) veab seal McQueeeni :) Vaadake seda märki teine kord, siis saate aru, miks laps nii arvas :)

Praegu just tuli näitama klotsidest ehtiatud torni: "Emmeee, suur tonn, emmee suur tonn!"

Aga õde on endiselt PÄ :)

3. päev lasteaias

Eilne päev mõjus siis nii hästi, et lisaks varajasele magamaminekule polnud öösel ka kordagi ärkamist, kõik magasid sügavalt hommikuni ja siiski ei suutnud keegi meist ärgata. Grete Mai tõusis kiiresti, Kapsar aga uneles veel tükk aega. Hüüdsin, et lähme lasteaeda, mille peale Kapsar tegi: Mmkmmm...ja raputas pead. Samas polnud ta ka riietumise vastu midagi.

Rühma jõudes tervitas meid tädi Anu(kes oli ka Grete Mai sõimerühma kasvataja). Ruttu riidesse ja Kaspar põrutas rühma. Korra küsis emmet, kui kasvataja ta autonurka suunas ja sinna ta minust jäigi. Kokkulepe jäi, et kui kõik ilusti läheb, jääb ta ka täna lõunaunne.

Kell on hetkel 14:20 ja pole keegi mulle helistanud, ega sõnumit saatnud. Järelikult on kõik hästi ja lähen lastele järgi peale õhtuoodet, u 16:00.

Aga minu vabaduse tunne, mis mul on täna peale 4,5 aastat pidevat "tööd", on küll ütlemata mõnus. Lähen, tulen ja olen sel ajal kui mulle sobib. Kraamin ja koristan kodus ja teen tööd ka veel lisaks. Nautisin üht koogikest ja lattet kohvikus ja kolasin mööda kaltsukaid :) Kõik asjad saab nii kiirelt tehtud. Hommikul lasteaiast lahkudes, kell 8:30 tundus küll see aeg täiesti otsatu, mis mul kella neljani on, aga no praegu tunnen kui mõnus on üksi kodus olla.

Kell neli lähen lastele järgi, siis kuulen, kuidas päev läks.

......

Järgi jõudes oli ta ainuke laps rühmas. Luurasin vaikselt uksevahelt, Kaspar ja kasvataja toimetasid just WC-s. Kaspar jutustas talle midagi vastu ka ja kasvataja saatis ta rühma mängima. Kui siis teda vaikselt kutsusin, siis ümber pöörates oli lapse rõõm suur: Emmeeee! Päev oli jällegi ilusti läinud, kasvatajatel jagus kiidusõnu. Kaspar sööb hästi, magas ilusti, on rahulik ja seltsiv. Ta on juba kolme lasteaias oldud päevaga minu silmis palju arenenud, sõnu tuleb iga päev meeletult juurde, palju on kahe-kolme sõnalisi lauseid, tahab palju ise teha, näitab üles huvi riietumise vastu, kuigi ta on veel kogu aeg mähkudega, siis vähemalt saab aru, et häda tuleb ja üritab potile saada.

Läksime Grete rühmast ka läbi, Kaspar on seal nagu kala vees, läheb kohe poistega mängima. Rühmast väljudes keeldus aga Kaspar papusid jalga panemast. Esimene katse oli Grete rühma juures trepil, ei läinud läbi. Siis all välisuste vahel, jälle ei õnnestunud. Okei, lasin siis õues asfaldil käia, tema arust täiesti normaalne on sokkis õues käia. Kolmas katse oli lasteaia väravas. Sain talle need suure kisa saatel jalga, aga kõva iseloomuga nagu ta on, istus Kaspar maha ja võttis ise papud jalast, sest tal oli kindel eesmärk täna koju sokkis jõuda. No ja nii me siis läksime kolmekesi, mul papud näppus, kodu poole :D

16.8.11

2. päev lasteaias

Hommikul olime teisena kohal, kell oli vaevalt 8 läbi :) Kaspar sai ruttu riidesse ja tormas tuppa mängima. Ma käisin korra üleval Grete Mai rühmas rääkimas, et kui võimalik, siis probleemi tekkimisel Grete appi võtta, sest mul oli vaja täna 10-13 olla linnas koolitusel. Lubasin Keilas tagasi olla 13:30, et siis võtan lapsed koju kaasa.

Läksin veel alla Kaspari rühma, aga kuna minust välja ei tehtud, siis kasvataja soovitas kohe ära minna. Linnas olles küsisin veel kasvatajalt, et kuidas olukord on, vastuseks sain, et korra küsiti emme järele, aga hetkel on kõik hästi. Koolitus võis alata. 12:45 sain uue sõnumi: " Kaspar magab". Võtsin siis rahulikult, käisin töö juurest läbi ja 13:30 suundusin kodu poole. Kell 14:oo heliseb mu telefon. Helistajaks hoopis Grete Mai kasvataja, et kuna ma pole lastele järgi jõudnud, et kas paneme Grete magama. Apppppiiii, selline ema olengi. Muretsesin Kaspari pärast ja unustasin hoopis Grete, lubasin ju ennem lõunaund järgi minna. No hullu polnud midagi tegelt, kasvataja pani ta magama. Koju jõudes helistas Kaspari kasvataja, et kutt ärkas. Läksin lasteaeda.

Kaspar oli rõõsa ja rahulik, mängis autonurgas ja mingit ülisuurt rõõmu ei väljendanudki minu tuleku üle. Kaspar oli tubli olnud, hommikusöögi ajal oli siis korra nutuseks läinud, aga muul ajal oli kõik okei. Lõunat sõi hästi ja uinus ka väga kiirelt. Mõnusasti toimetab juba ja räägib kasvatajatega. Lahkudes said mõlemad kasvatajad ühe suure kalli ka juba :)

Panime siis riidesse ja läksime võtsime just ärganud Grete Mai ka oma rühmast kaasa ja suundusime koju :) Homme proovime ka lõunaunele jääda, siis saan mina üksi kodus olemist nautida.

15.8.11

Kaspar lasteaias


Peaaegu 2 aastata tagasi 1. sept sai see blogi alguse just Grete Mai lasteaeda minekust ja nii kaua olengi ma laste tegemisi üleskirjutanud. Ja juba ongi aeg Kasparil lasteaiaga harjuda. Kaspar hakkab samas sõimerühmas käima, kus Grete Maigi käis ja rühmad asuvad üksteise peal.

Täna oli esimene päev. Loomulikult ei saanud keegi meist hommikul voodist üles. Ilm oli jahe ja pilvine, mõnus magamiseks :) Kui aga Grete Mai ärkas, sai hoo sisse ka Kaspar. Ruttu hommiku toimetused tehtud, kogu kamp autosse ja lasteaeda sõit. Grete Mai läks issiga, Kaspar emmega. Kasvatajad palusid, et esimene päev oleksid lapsed kuni lõunauneni ja koos emmedega. Selline harjumise ja tutvumise päev.

Kaspar oli väga tubli, toas toimetas ise, ma olin osa ajast silma alt ära ja polnud probleemi. Sõi tublisti, käis hea meelega käsi pesemas ja kõikidele wc pottidele oli vaja ka vesi peale tõmmata :) Kaspar on ju meil täiesti mähkumees, õnneks aga mõned korrad oli nõus potil käima. 11 paiku läksime ka õue. Seal juba ootas meid Grete Mai, kes kauples ka ennast väikeste hoovile vennakesele toeks :) Kui sinnamaani oli kõik okei, siis õues sõitis ta autodega ringi ja suutis 4 korda kukkuda. 4. kord oli siis lõpuks piisk karikasse ja nutt lasti päris kõvasti kuuldavale ja emme süles oli siis kõige parem. Lõunasöögi sõime ka lasteaias. Kaspar hingas endale selle supi sõna otseses mõttes sisse :D Ilusti ise suure isuga sõi, magustoiduks veel natuke saiavormi ka peale. Kui kõht täis, kadus ta silmapiirilt. Ma jäin kasvatajag jutustama. Mõtlesin siis, et kuhu väikemees kadus. Kaspar tuli mähkud ja püksid allalükatult ise poti pealt :D No on ikka lahe mees :)

Käisin Grete Mail ka teisel korrusel järgi ja läksime lõunaund koju magama. Mõlemad lapsed said veel poest väikse mänguasja kingituseks ja õhtuks võtsime tordi ja lastešampuse :D Vat sellised tublid lapsed ja hea päev.

Homme uue hooga ja uute väljakutsetega...sellest aga juba homme......

13.08 KINO

Laupäeval käisime kogu perega kinos. Lapsed siis said üldse esmakordse kinokogemuse. Filmiks sai valitud Autod 2. Kuna selle tegelased on ka Kasparile tuttavad, siis arvasime, et vähekenegi miski teda köidab.

Juba kodust lahkudes häälestasime ennast lainele, et kui lastele ei meeldi, siis tuleme ära, mitte ei ürita neid iga hinna eest lõpuni vaatama meelitada. Grete ikka teel linna uuris, et kas seal on pime ja kas muusika on kõva, need on tema väikse hirmud, mis teda häirisid. Seeeest Kasparil polnud õrna aimugi kuhu teda viiakse :DD

Solarise keskus oli paksult Auto filmi reklaame täis, Kaspar oli sillas :) Piletid ja popkornid ostetud, suunusime saali. Lastel oli põnev. Vaatasime reklaame, kui Grete teatas, et tal pissile vaja minna, õnneks saime rahulikult asjad aetud ja filmi alguseks tagasi. Ainuke, mis häiris oli, et lastefilmidele ka nii pikad reklaamid ette pannakse. Arvestades, et film kestab 1h 40 min, siis on see nii väikeste jaoks ikka väga pikk aeg paigal püsida. Siuke tunne, et laps ei saa arugi, mida ta vaatama tuli.

Ja lõpuks hakkas ka kauaoodatud Autode film. Niikauaks kui popkorne jagus, istusid lapsed liikumatult ja vaatasid huviga. Kuna oli tegemist 3D filmiga, siis saime ka prillid. Algul lapsed keeldusid neid ette panemast. Siis oli nõus kaspar neid proovima ja tänu sellele ka Grete Mai. Gretele kmeeldis, aga kuna need on ikkagi suht ebamugavad, siis ikka suurema osa ajast vaatasid lapsed ilma prillideta. U poole pealt hakkasid lapsed nihelema. Tahtsid kohti vahetada ja natuke ringi liikuda. Samas nad tegid seda hääletult ja rahulikult, nii et korrale polnud vaja kutsuda ja ka mitte äraminemisele mõelda. 15 min enne lõppu väsis Grete ära, ta polnud päeval lõunaund teinud. Pisut vääksus, et lähme ära ja enam ei taha, aga kuna lõpuni nii vähe aega oli jäänud, siis suutsin ta kummikommidega "ära osta" :D

Kokkuvõtvalt jäime väga rahule ja lapsed olid väga tublid. Hea, et esimene kord neile positiivselt meelde jäi ja see innustab ka teinekord minema. Grete ikka kordas, et väga meeldis, tore oli :) Järgmine kord, aga valis ainult lühema multika.