Mina teen

Asjalik poiss

No täpselt sama asjalik nagu Grete oma rääkimise arengus hetkel on, on ka Kaspar. Ta on viimasel ajal nii palju jutustama hakanud, muidugi oma keeles, aga meile sellest piisab, et temast aru saada. Sellele kindlasti aitab kaasa ka suurem õde. Kaspar kasutab juba kahe sõnalisi fraase, põhiline teine sõna on pole. No näiteks issit pole, traktorit pole jne. Tema keeles siis ättä po, kakke po. No nagu väike rootslane :D Õte=õde, Rääkimine teeb lapse ikka palju, palju asjalikumaks, ta on võimeline meiega rohkem suhtlema, omi asju paremini selgeks tegema.

Muidugi muid asju teeb ta ka. Näiteks tavalisi titepuzzlesid paneb ilusti kokku ja meil on need magnetiga, sisi õngega tõstab neid aukudest jälle välja. Joonistab endiselt igal esimesel võimalusel, õnneks nüüd enamus aja paberile. Raamatuid meeldib vaadata, toob ise kätte ja siis näitab näpuga ja meeldib, kui keegi talle seletab, mis piltidel on. Ise teeb loomahääli järgi ja paljudele loomadele on oma keeles ka vasted olemas. Viimane hitt on ant(ma vist olen seda juba kirjutanud????) ja tiige ka. Elevant ja tiiger siis, need on ta täielikud lemmikud. Madagaskari film ka arvatavasti nende samade tegeleaste pärast nr 1 film, mida vaatab.

Ja viimasel ajal saadab ka emme kodust välja ilma nututa. Ütleb ta-taaa ja käsi pikalt üleval lehvitab. Selle üle on mul küll siiralt hea meel. Tahab veel akna peale ka minna kui keegi lahkub ja lehvitab sealt veel pikalt järele. Issile tehakse musid-kallid alati kui ta tuleb ja läheb, joostakse suure hooga sülle.

Selle üles kirjutamisega on viimasel ajal nii, et hirmsasti tahaks laste tegemised üles märkida, aga ei viitsi. Ja kui juba mingi aeg on mööda läinud, siis tähtsad asjad ja ütlemised ununevad ja tuleb lihtsalt selline üldine jutt ja tunne, et ma olen seda sama juba kirjutanud. Aga ma ikka ütitan, alla ei tohi anda! :) Vähemalt on mul tuhandeid pilte, mis laste igapäeva tegevusi kajastavad ;)

Hambaarsti juures

Loomulikult mitte lapsed ei käinud seal vaid mina. Grete endselt arvab, et arstidega pole tal mingit pistmist.

Ma käisin jaanuari alguses korra ja võtsin Grete ka kaasa. Teise aja panin nüüd kolmapäevaks. Grete tahtis ka jälle kaasa tulla. Ta istus seegikord sama ilusti ja vaikselt seal nagu eelmine kord, tädid kiidavad ja seekord sai ta isegi hunniku patsikumme kingituseks. Kellele siis ei meeldiks emmega kaasas käia.

Kõige parem oli aga see, mis Grete autos mulle ütles. Ohates jälle: Miks sa pead seal kaks korda käima? :)

Jõudsime siis arsti juurde ja võtame riideid seljast, Grete noomib mind: Pead sa siis nii palju komme sööma...paus.... siis tulevad ju bakterid suhu!

Üle jäätee Hiiumaale

Laupäeva hommikul, 19. veeb. pakkisime asjad kokku ja sõitsime Hiiumaale. Hea võimalus jääteed ära kasutada. Mina käisin vist viimati suve lõpus Hiiumaal, tõesti nii kaua aega on sellest möödas. Lapsed kannatavad pika sõidu ilusti ära tänu autos olevale telekale. Mingit nurisemist pole. Jääteel jäi Kaspar magama. Gretel aga siis läks alles huvitavaks, sest seal võib ju ilma rihmata sõita. Ta mitu korda ütles, kui ilus see jäätee on :)

Ilmad on endiselt külmad ja seepärast olime ka tubased. Kõikvõimalikud sugulased käisid lapsi lõbustamas iga päev. Kaspar vajab endiselt natukene aega võõrastega harjumisel, kuid pärast seda on ta kõigiga suur sõber.

Grete suutis oma jutuga kõiki üllatada. No näiteks üks väike vestlus:

Emme, mis loomadel jalas käib?

Midagi ei käi, neil on karvad, need hoiavad sooja ja kabjad!

Gretel väike mõttepaus ja siis ohates ülteb: Ole siis loom! :DD ma ei tea, kust tal see tuli igatahes vanaemaga saime me küll kõvasti naerda.

Täitsa uskumatu, kui kiiresti need jutukesed ununevad, kui kirja kohe ei pane, siis ei suuda järgmine päev ka meenutada :(

Hiiumaalt tagasi tulles oli ilm ilus ja lapsed puhanud, mõtlesime elus esimest korda ka Vormsil ära käia. Sinna ju palju lühem tee üle jää, kui Hiiumaale. Tegime saarel u 45 min tiiru, käisime poes ja sõitsime tagasi. Ilus saar, mulle meeldis, eriti need majad ja hooned. Kõik on korda tehtud, täielik väike Rootsi saareke.

Järjekindlus viib sihile...

Tulin õhtul töölt, läksin poest läbi. Helistasin koju, et küsida, mis vaja läheb. Grete tahtis ka rääkida. Väga haleda häälega küsib: Emme, too mulle lutsukat, see mis pulga otsas on!

Ma siis pisut mõtlesin ja ütlesin, et ma ei pidanud ju kommi ja šokolaadi koju tooma, palun mõtle midagi tervislikumat välja.

Tsipsi! ja pistab ise kõva häälega naerma.

Lasin tal südamest lõpuni naerda ja küsisin, mis ta siis soovib?

Too siis aktimelli, Lotte kohukest ja kõrrejook!

Mul oli nii hea meel, et ta suutis ise midagi kasulikku välja mõelda ja ei hakanud kommi nuruma.

Tegemata tööd

Üks vana võlg koputas pidevalt kuklas. Novembriks juba oli vaja teha Grete Maile lasteaeda üks nn käimispadi. Kasvatajad nimelt palusid kõigil vanematel teha üks padi, kuhu peale tuleb panna ükskõik siis mida: kive, kaablijuppe, svamme, no ükskõik mis pähe tuleb. Lastele pannakse see padjarida maha ja nad käivad siis seal paljajalu peal, see on hea massaz ja tuleb kasuks just lampjalgsuse puhul.

Eile siis lõpuks võtsin mina ennast kätte ja tegin selle töö ära :) Täitsa huvitav oli seal peal käia, tükk aega oli talla all imelik tunne :) Taldadel on ju nii palju punkte, mis vajaksid stimuleerimist ;) Ma veel kirjutasin ja joonistasin kividele, et oleks väike teistsugune õppimisvõimalus ka juures ;)

Ilmateade!!!

See on siis puht ajaloo tarbeks tehtud postitus.

Täna on siis 15 veebruar '11, öösel näitas meie kraad miinumum -kaks5,9 (mul nr kaks klahv ei tööta ja copyda siia ei saa :D ) tegelt oli õues kindlasti palju külmem, meil ju termomeeter maja küljes. Rõdu ukse vahele tuppa sissepoole oli jää tekkinud, mainin ära, et meil pole see uks kuigi kvaliteetne :D Hommikul oli põllule vaade meeletult ilus, udu ja päike hakkas tõusma. Kõik oli pastellsetes toonides. Praegu on kell 11 saamas ja päike paistab, puud hakkavad valgeks minema alla vajunud udust. Isal oli maal olnud 3kaks kraadi külma juba täna öösel, prrrrr. Ja ilmateade lubab ju veelgi karmimat külma nädala lõpuni. Tartu maraton pidi toimuma, loodetavasti sportlastel on mõistus peas ja nad oma piire teavad ja üle ei pinguta. Sellise külmaga pole see ikka nalja asi. Ainar isegi pühapäeval käis suustamas, siis oli vast 17 kraadi külma ja habe oli härmas :D

Minu auto käima ei läinud hommikul, Ainari töö auto õnneks läks ja saime aku pealt ka teise käima. Ainar aitas teisigi maja ees :)

Grete läks hommikul lasteaeda ja Kaspar mamma-papa juurde linna. Mina lähen päeval tööle.

5-13 veebruar

Ah, et kuidas meil läinud on? Tänan küsimast, viimane nädal oleme lõpuks ometi kõik terved olnud. Enam ei mäletagi, millal viimati Grete nädal aega järjest lasteaias käis, vist eelmine aasta. Igatahes nii hea rütm tuli sisse, et ta sai hommikuti ise üles ja läksid koos issiga lasteaeda. Meie Kaspariga olime kodus või siis kui mul tööpäevad olid, siis veetis Kaspar aega mamma-papa juures. Talle väga sobib seal. Grete on ka lasteaias käies palju rahulikum, saab uusi asju õppida ja väsitab ennast piisavalt. Mõlemal lapsel on magamine ka nüüd paremaks läinud, enamus päevadest ikka kümnest õhtul nad juba magavad ja äratus on isegi Kasparil varasemaks nihkunud. 9.30 pealt 8:15 peale, mulle sobib, peaasi et õhtul nii hilja magama ei minda kui vahepeal.
Tegin väikse pildirongkäigu ka viimase nädala tegemistest. Eile käisime suvilas, Grete ühe lasteaia töö jaoks kive toomas. Ilm oli külm(veebruar kannab ikka külmema kuu tiitli auga välja), -17 aga päike on juba väga soe ja kui tööd ka veel teha, siis on nahk märg :) Kuna Kaspar jäi autosõidu ajal magama, siis saime kõvasti lund rookida, ehk mõnda aega püsivad väiksed teerajakesed ja auto koht puhas.

Talvetee...minu silmis võiks puud veel lumisemad olla :P

Lastel oli lõbu laialt, kui 17 kraadise külmaga õue läksime, puhusid auru suust üksteise võidu. Kasparile oli see eriti põnev, et ta ise saab midagi sellist teha. :)

Suvila ette päikest ei paista ja seal on lund veel pikaks, pikaks ajaks. Grete istub suure valli otsas, kus tegelikult peaks asuma plaatidest tee :)

Algul kattis maad ikka väga paks ja kohev lumevaip.

Ema oli meeletult tubli ja ajas ise jõulude ajal katuselt lume alla, sellest ka selline suur lumehunnik kasvuhoone kõrval. Ainar tegi kasvuhoone katuse puhtaks, et lumi rohkem klaase ei lõhuks. Mõned olid ikka katki. Ma samal ajal rookisin autosissesõidu puhtaks, seal oli ka oma 60 cm lund.

Üks perepilt: 13. veeb, -17, päike ja kõvasti lumerookimist selja taga. Nahk oli täitsa märg, aga tänu sellele tundus, et õues oleks hoopis nagu kakskend kraadi sooja olnud, külma ei tundud hetkekski.

Kaspari kaks suurt lemmikut: tekk(aka tema keeles) ja lutt(mämm, mämmä).

Laupäevane hommikusöök elutoas

Emme lastega :) pärast vanni ja ennem magamaminekut.

Kaspari põhitöö

Vanaisa(minu isa) sai 60 :) Oma kolme lapselapsega :)

Grete Mai ja Ainar käisid õues kegutamas ja onni ehitamas, meie Kaspariga olime toas. :) See on siis tehtud eelmine nädalavahetus, 5 jaan, hanged meie akna taga ei taha kahaneda. Kui muidu Ainar ei ulatu akna peale koputamagi, siis praegu hange otsas seistes vaatab ta vabalt aknast sisse.

Telefonist saab ka Jänku Jussi vaadata :P

Siin siis mõned näited, millega ma praegu kõige rohkem tegelen :)

Lihtsalt mul tuleb kohati see käsitöötuhin peale ja siis tuleb seda ära kasutada :)

Grete Maist ka

Kuna laupäeval hakkas Grete aevastama ja köhis pisut, siis esmaspäeval me teda lasteaeda ei viinud. Kodus oli ta lõpuks neljapäevani, kuigi tegelikult pulnudki ta haige. Ta eelistas minna mamma-papa juurde koos vennaga ja seda me ka lubasime talle. Esmaspäeval ma siis mõtlesin, et prooviks Gretega lauamängu mängida, et kas ta üldse on võimeline keskenduma ja pointile pihta saama. Ja alati ei pea ju päris tegelike reeglite järgi mängima ja nii me siis omamoodi mängu tegimegi ja täitsa vahva oli. Õhtul otsisime keldrist üles veel meie vanad lauamängud, aga need on temale veel pisut keerulised või oli ta juba huvi selleks ajaks kaotanud, igatahes, kappas ta lihtsalt oma hobusega mängualaual :)

Mul jälle paar päeva käsitöö tuhin peal olnud ja kuna varasemast oli lõnga järgi, siis tegin Gretele sellise pisut paksema kübaraksese. Grete eriti ei tahtnud seda proovida...täna aga lasteaiast tulles olin ma sinna pärlid peale tikkinud ja siis kekutati sellega kohe peegli ees.

Raamatud on suhteliselt hinnas, vaadatakse ise ja nõutakse lugemist. Vahepeal lugesime ikka iga õhtu, nüüd on see jälle vähemaks jäänud, aga väga palju lugusid suudab ta ka ise peast jutustada, see on vahva.

Guaššidega värvimine on meil ikka pidevalt päevakorras, aga ma üritan nad ära rääkida, sest viimane kord lõppes musta suure laiguga köögi toolil. Grete aga küsib pidevalt neid värve, mis kapi otsas on ja mõnikord nad siis koos Kaspariga joonistavad ja käivad kordamööda vannitoas käsi pesemas, sest need on lõpuks mustemad, kui paber, mille ma neile joonistamiseks andsin :) Grete praegu jälle väga mingeid kindlaid kujuneid joonistada ei taha, pigem võtab ta hääääästi paksult värvi ja hakkab neid siis paberil omavahel segama, päris huvitavad toonid ja mustrid tekivad. Kaspar teeb ikka oma edasi-tagasi liigustusi pintsliga, hästi kiiresti :)

Modell

Esmaspäeval oli ilus päiksepaisteline ilm, tuba valgust täis, ma kahe lapsega kodus. Mis teha? Mõtlesin, et kui Grete vähegi on nõus pisutki poseerima või paigalgi püsima, siis arendan oma fotograafia oskusi ja proovin pilte teravamaks saada. Väga armsaid võtteid sain oma modellist ;)

See alumine on mu isiklik lemmik, see mul arvuti desktopil ka ja no aina rohkem mõtlen, et sellest võiks ühe suurema foto välja printida, nii ilmearmas pilt nii emotsioonidelt kui ka hea tehniliselt :)

Mängimine väsitab

Grete läks see nädal täna esimest päeva jälle lasteaeda ja me olime Kaspariga kodus. See pole muidugi üllatus, et tal köha ja nohu jälle, aga õnneks on need kuidagi kergemakujulised ja vaeva tegid vaid esimesel kahel päeval. Paar nädalat oli ta ikkagi terve :)
Ülemisel pildil olev tegevus on Kaspari suur lemmik: ta paneb klotsid nende pulkade otsa ja hakkab keerutama ja siis laob sinna torne ja teeb igast vigureid. Päris osav on selles.
Mängimine ongi väikemehe kõige suurem töö ja see väsitab....

Lõunaunest tõustes patsustab Kaspar kõhule ja ütleb aia-aia. Tal on seal paar päeva mingi lööve olnud, ainult kõhul. Nüüd aga see sügeles tal. Helistasin arstile, anname zyrtecit(allergiarohi) ja kui paremaks ei lähe, näitame esmaspäeval arstile. Lisaks on tal kõht lahti...ei kujuta üldse, ette milles asi võiks olla. Kuna ta aga ennast hästi tunneb ja rongi toimetab, palavikku ka pole, siis ma ei muretse....veel. Põsed on tal ka pikemat aega juba punased ja karedad, vahepeal lähevad kreemitades paremaks, aga tuleb tagasi. Gretel oli ka selles vanuses nii....kohati kahtlustan ka õues külma ja toas kuiva ja sooja õhku. Ehk päikse ja kevade tulekuga läheb ka nahk paremaks. Kui just mingi tõsisema allergiaga tegu pole.

Muidu on aga kutt jube tragi...kõik teeb selgeks, mis tarvis. Amp...võtab näpust kinni...viib mu lastetuppa....aaaa, lamp on vaja põlema panna. Edasi tegutseb ta üksi. Põhi sõna on nänn-nänn, sellega ta võib igast asju väljendada, millele ta veel sõna pole leiutanud...küll kutsub vannituppa ja kui mingit toitu on juurde vaja või midagi saada tahab....või kamandab enda kõrvale istuma(sinna juurde käib ka käega toolile patsutamine). Viimane hitt on atta...te ei arva elus ära, mis see tähendab :DDD issi on see!!!! Kui Ainar koju jõuab, siis Kaspar jookseb vastu: attaaa, attaaa! Ant on elevant, see vast kõige uuem ja arusaadavam väljend. Igale poole, kuhu minna on vaja, võtab ta meil näpust kinni ja tirib kohale ja nii kaua seletab, kuni asi on selge ja alati tal see ka õnnestub. Hommikul, kui vaja vara tõust on, siis äratuseks sobib: et lähme PAPA juurde ja poiss on kraps üleval. Mamma, papa juures on ta nee dpäevad, kui ma tööl olen ja seal talle väga meeldib ja läheb sinna hea meelega, siis pole emmest midagi, saaks ainult issi sülle ja autosõitu. Puidust puzzlede vastu on hakanud huvi tundma, väheke oskab juba ise õigesse kohta tükki asetada, proovimise teel muidugi. Seal on ka ant olemas :) Autod on lemmikud endiselt, palli meedib visata ja veeretada, siis istub üks ühte koridori otsa ja tema teise ja ta on viskamises juba päris osav. Ja kui eelmine nädal kirjutasin pallil hüppamisest, siis see areneb ka iga päevaga. Eile mõtlesimegi videot teha, tal on nii lahe tehnika, kuidas ta hüppab. Mis siis veel põnevat...kui ta tegutseb, siis mõtlen kogu aeg, et vot selle kirjutan kohe üles ja selle...ja selle, aga kui lõpuks arvutisse jõuan on kõik meelest läinud. Tätä on tita...see tähendab ennekõike teda ennast ja kui ma temast pilti teen, siis tahab kohe tulla fotoka ekraanilt pilti vaatama ja teatab, et tätä. Ja kui ütled Kaspar, siis osutab näpuga enda peale. Juuksed on tal viimasel ajal palju kasvanud, lahe muhe parukas on peas. Ja ise ka üks muhe poiss, silmad säravad peas pidevalt ja nägu nalja täis, firmanägu on selline muhedalt kaval :)

Täna oli vahva juhtum...Grete puuksutas päris korralikult, Kaspar tormas kohale, keerutas ümber Grete, kükitas seljataha ja näpuga pepu poole osutades, ütles puuuuu! :)

Kommide mitte ostmine ja söömine läheb meil õnneks plaanipäraselt. Komme koju pole toonud, külas siis pugitakse täie eest ja külakostiks on ka toodud :) Nüüd võiks võtta eesmärgiks õhtune, no ikka päris hiline söömine-näksimine ära lõpetada. No me ise armastame väga õhtul isegi kümne ajal telku ees midagi näksida ja käime pidevalt külmkapi kallal ja meie kõrvalt ju nuruvad lapsed ka ja neil on see komme midagi suhu pista ikka täitsa külge jäänud ja tegelt nendega pahandada pole mõtetki ennem, kui ise head eeskuju näitame. Miks peaks laps midagi muud tegema, kui vanemad, kes ongi ju nendele eeskujuks päevast päeva. Nad ei peagi teadma, et õhtul pole hea süüa :)