26.3.10

....

"Ah, räägi, mis juhtus? Ah, räägi," on uus Grete lemmik küsimus :D Põhiline rõhk on Ah-il.

KASPAL!!!!!

Lubasin kunagi, et kui Grete hakkab venna nime õieti ütlema, siis kirjutan selle üles. R-tähte tal pole niikuinii, aga nüüd ütleb ta vähemalt ilusti Kaspal(vahest tuleb l asemel ka mingi r sugune asi). Venna pole enam Kapsal :D

Ja nüüd on nii, et kui ta ütleb mõne muu sõna valesti ja ma parandan teda siis ta ütleb selle peale Kaspal! :D

Kevad ründab


Täna oli jällegi hommikupoolik päikseline. Kaspar sai ka endale kevadekombeka selga ja isegi sellega tundus tal kohati päris soe olevat. Ja Grete on igal võimalus kaelani vees :) sõitis lumehangest otse suude lompi ,mõnuga istuli vette. Kätega oli ka küünarnukini seal vees. Laps ei jõua enam kuidagi kevadet ära oodata ja hakkas juba "hooaja mängudega" pihta :D

60 min. perega fotostuudios

Oiii, ma olin seda pildistamist oodanud vist juba sellest ajast, kui Kaspar 3-4 kuune oli, et saaks ometi 4-kesi korralikult pildile. Ja tegelt mul oli nüüd mõnes mõttes hea meel, et nii kaugele see lükkus. Üks põhjus, et Kaspar on nüüd nendel piltidel sama vana, kui Gretegi oma esimesel fotosessioonil ja teiseks tõdesime fotograafiga, et see aeg on hea, kus laps veel ei käi, et kogu aeg minema jookseks, aga ta on juba piisavalt osav, et "poseerida" ja asjadega mängida.


Hommikul panime kõik vajalikud asjad Ainarile auto peale, et meil pärast rongiga linna sõites vähem asju vedada oleks. No muidugi polnud see kõige parem variant, et ennem pildistamist(meigi ja enam-vähem soenguga) ma pidin kahe lapsega ja vankriga rongile rügama, nii et higimull otsaees :D , aga no mis teha, kui alati kõige vajalikumal hetkel auto katkisena maja ees seisab. Siis pole lubadest ka kasu :D Oluline oli, et Kaspar jõuaks magada natuke ennem pildistamist ja et Gretel ei jõuaks uneaeg veel peale tulla, nii me siis valisimegi 12-se kellaaja. Kasapri panin kell 10 vankrisse magama, siis sättisime Gretega endid riidesse ja ruttasime rongi peale. Sõitsime Hiiule ja Ainar võttis meid sealt auto peale. Grete nohu läks iga minutiga aina hullemaks, uni hakkas ka autos peale tikkuma. Õnneks nuuskamisest nina veel punane polnud, silmad vaid veits unised ja haiged.

Jõudsime õnneks 15 min varem, polnud sellepärast vaja põdeda, et ei leia autole kohta või, et jääme hiljaks. Ma sellistes olukordades "mõnus" põdeja ja lõpuks kütan ennast nii üles, et endal ka kõigest siiber. Niikuinii, selle nohu jama pärast olin hommikul nii endast väljas ja tundsin, kuidas pildistamise ajal isegi aevastasin ja nuuskamas käisin :(

Kuna ma polnud kellelegi pildistamisriideid selga pannud, sest kohale tulime pool teed ju jala, ja ei tahtnud neid ära määrida ega täis higistada, siis algul tuli hakata kiirelt riietumisega tegelema. Kaspariga polnud hullu, tema sai ruttu riidesse ja Ainar ka ennast ja nemad koos esimestena fotograafi ette saidki. Mure oli hoopis Gretega, kes ei nõustunud millegagi ja väitis, et ta üldse ei taha sinna "võtteplatsile" minna. Oeh, ise olin veel suusariietes ja tunsin kuidas nägu juba soojast märg ja tuju nii nullis sellest Grete jonnimisest, samas lapsest nii kahju, ta ju haige ja tatine. Nii ta siis jonnis ja nuttis seal, nägu punaseid laike täis. Õnneks tagaruumis oli mänguasju, mis talle meeldisid ja lõpuks ta vaikselt rahuneski, saime kuidagi riided selga ja enam vähem klaari näoga ka pildistamisele.

Kaspar oli seevastu tõeline kullatükk, vahepeal kui me Gretega tegelesime ja endal riieid vahetasime, siis tema oli kahekesi fotograafiga pildistamas ja nii muhedalt askeldas. Täpselt nagu Gretegagi samas vanuses. Mul endalgi nii põnev oodata kõiki pilte, sest vähemalt pooli võtteid ma lastest ja Ainarist üldse ei näinud, sest ma tegelesin ei-tea-millega. Grete ei püsinud üldse koha peal, pidevalt otsis uusi asju millega " mängida", teda oli ikka päris raske kaadrisse püüda :D Ja nii ongi, et ta algul ei saa vedama, pelgab-kardab uut kohta/olukorda ja pärast ei saa pidama. Kui ta harjus kohaga, siis läks lusti täis, vahepeal ta oli nii meeletult vahva, kui ta pidi korvi sisse ennast peitma, et me ta sealt üles otsiks ja siis fotograaf pidi siis püüdma selle hetke kinni, kui ta korvist välja tuleb. Lõpuks ta läks ikka täitsa "lahti". Hästi mõnus. Hästi palju tuleb lastega pildistamas olles kavalust kasutada :)

Hirmus kiirelt möödus see 60 min. Täielik trenn.

www.fotopesa.ee

Jääme huviga pilte ootama.....

Kaspar oskab


Kaspar on omandanud viimastel päevadel palju uusi asju.

1. Kindel number üks oskus on diivani peale ronimine. Esiteks talle hullult meeldib diivanil olla ja nüüd kui ta on võimeline ise sinna saama, siis kogu aeg rinibki ja turnib. Suurem diivan on pisut kõrgem, siina peale saamine võtab pisut kauem aega, aga väiksele diivanile saamine pole enam mingi probleem. Maha oskab ka ilusti pepu ees tulla, kui soovi on, aga ma kardan selle pärast, et tal ju igasugune ohutunne puudub ja oskus arvestada, kus ta parasjagu on ja nii ta sätibki ennast istuma nii diivani servale, et võib kukkuda. Ühesõnaga, missiis, et ta ise peale ja alla saab, siis turavama peab teda seal ikkagi.

2. Oskab rõngaid torni otsa laduda.
3. Lego klotse oskab omavahel kokku panna suure pusimise peale. Neid niisama üksteise vastu on ka mõnus kolkida.

4. Nii armsast sirutab sõrmed ette, kui on vaja õueminekuks kindaid kätte panna. Grete ei teinud seda nii väiksena üldse ja pole ma seda ka Kasparile õpetanud, lihtsalt ükspäev hakkas nii käsi sättima, üldse on õueminekuks riietumine normaalsemaks läinud, pole seda hulluseakisa enam.

5. Nüüd vist võib öelda, et Kaspar öösel ei söö piima üldse. Nädal juba kindlasti. Lutt ja vesi aitavad uinud, kui öösel ärkab.

6. Käimine. Kuigi ta käia oskab, siis kasutab ta enamus ajast ikka käputamist. Grete sama vanalt oli kindlasti juba enamuse ajast püsti. Aga eile tegi Kaspargi õhtu jooksul päris pikad otsad, 10-20-30 sammu kindlasti ja see on nii koomiline kuidas ta käib, käed on ette sirutatud pea on kuidagi õlgade vahel , jalad harkis :)

Rohkem asju ei meenu hetkel..... uskumatu, ta on kohe, kohe aastaseks saamas :)

25.3.10

....

Üks keeruline öö tuleb vist. Gretel on ikka täislaks: nina totaalselt kinni ja tatti voolab ojadena, Kaspar ei mõista niikuinii magada rahulikult olgu ta terve või haige ja lisaks nendele olen ma ise ka tatine, nina ei käi üldse läbi :S vastik nohu :(

Pildistamisest kirjutan homme.....kui aega saan.

Ikkagi :(

Grete Mai hakkas eile õhtul aevastama, ikka niimoodi tihedalt, et hakkasin nohu kahtlustama. Kõik need päevad oleme kodus küüslaugu auru sees, olen teepuuõli tilgutanud patjadele, villased sokid on öösel sinepipulbriga jalas, rinnale külmetuspalsam ja mõned korrad ka sudafedi andnud, aga kahjuks pole midagi aidanud järelikult. Kui ikka nohupisik sees, siis vist pole seda võimalik nii nõrkade asjadega ära hoida :( . Täna hommikul Grete ainult aevastab ja ikka tatti tuleb juba ka. Silmad on pisut "nohused". Oehhhh, ma olen nii ütlemata kurb ja täiesti pettunud endiselt nendes vanemates :( Magada sain ka öösel nii halvasti, et vägisi kipub täna hommikul nutt peale. Otsustasin siiski, et pildistamist ära ei jäta, tehke mis tahate. Ehk tal nüüd poole päevaga nii kehvaks ei lähe, et ta piltidel väga hädine jääb. Teate ju isegi kui hull see nohu esimestel päevadel on, silmad on punased ja vesised ning tatti jookseb vahetpidamata. Kõik see ju jääb piltidele.

Ja no peale selle oleme ju nädalakese kindlasti kodus, nii kahju, munadepüha nädal ju tulemas, siis oleks kindlasti lasteaias nii põnev sellega seotud teemasid kuulata-joonistada-meisterdada. :(

Õnnetu.....

24.3.10

Kevad tuleb....

..... TÄIEGA! Nii mõnus! Päike, linnud laulavad, soe on, lumi sulab!!!! Gretele panin täna selga kevade kombeka ja kummikud, isegi palav oli tal niimoodi, sest meil maja taga oli nii meeletult soe ja tuulevaikne. Kaspar magab kärus juba kolmandat tundi. Mina istusin nina päikse poole ja püüdsin tedretäppe, niikaua kui Grete kühvli, ämbri ja lumega toimetas. Mõnus, ma ütlen, väga mõnus!!!!!

23.3.10

Lahendus leitud...

Kuigi seda kõige haigemat last õnneks lasteaeda ei toodud, aga paar nohust ja kergelt köhast last on ikkagi, siis lähen toon Grete Mai ennem lõunat lastekast ära. Just siis kui nad on õues käinud, las möllab ja väsitab end seal ja siis tuleme koju sööma ja lõunaunele. Vähemalt olen ma siis midagi teinud, et teda pisikutest eemal hoida. :)

Vaat kuidas kasutatakse ära seda, kui on asenduskasvataja :(


Oeh, kuidas iga aevastus mind praegu ärevaks muudab....

Ei jõua enam mõelda....

Nüüd on siis esimene kord Grete lasteaias käimise jooksul mul väike "paanika". Nimelt....kuna meil neljapäeval üks tähtis asi ees ja lapsed(ega ka meie) ei tohi haigeks jääda, siis ma iga päev nii pingsalt mõtlen sellel, et ma vist kutsun ise sellega endile haiguse kaela. Grete läks eile lasteaeda ja ma rääkisin kasvatajale ka, et kui keegi näib päris haige, siis andke mulle märku. Õhtul järgi minnes siis kuulsin, et üks laps toodi lasteaeda, nii et vanemad juba pühapäeva õhtul teadsid, et ta haige oli, aga hommikul seda ei öelnud kasvatajale ja kohe ka kasvataja ei saanud aru. Päeva jooksul oli siis lapsel väike palavik tulnud, tatti märkasin minagi, kui Gretele järgi läksin ja köhinud oli ta ka :( ühesõnaga täitsa haige laps....krt, ja vanemad teadsid :( Lapsevanematele oli helistatud juba kella 15 ajal, aga järgi tuldi talle 18 ajal. No ma ei saa aru sellistest vanemates. Ja paar teist last olid ka veel tatised olnud eile. :( Ausalt, ma olen nii kurb ja pettunud ja õnnetu ja pahane ja mida kõike veel, sest kui lapsed haigeks jäävad, siis meie üritus tuleb edasi lükata.

Kuna eile juba Grete pisikutega seal kokku puutus nii pikalt, siis ega enam pole midagi teha. Kui ta midagi külge võttis, siis tuleb see alles kolmap-neljap välja. Viisin ta täna lasteaeda(ma vist ise pole ka päris normaalne???!!!), aga helistan ja küsin, kui see haige laps ka täna tuuakse, siis toon Grete kohe ära sealt. Ega ma vist nii leilis sellest asjast polekski, kui meil oma tegemised poleks planeeritud, see nüüd võimendab mu pettumust. Eile määrisin lapsed veel sisse ja tegin kõik võimaliku, et pisikud eemale hoida. Nüüd siis hoian pöialt, et kõik hästi läheks.....

......sest Grete Mai nii ootab pildistamist ;)

22.3.10

Nälg

Kuna Kaspar pole nüüd öösel söönud, siis hommikuks on tal kõht väga tühi. Kella poole seistme ajal nagu veel putru talle ei anna, aga kas banaani või kamapalle natuke. Aga ega need kauaks kõhtu ei täida ja kella kaheksa ajal on ta kka juba päris hädas. Täna ei jõudnud pudru nii kiiresti jahtuda ja Kaspar mu süles juba karjus: " Mämm, mämmm, mämmmm!!!!!" Isegi esimeste ampsude ajal ei vaibunud ta näljahüüd.

20.3.10

Lombid, muru ja liivavormid

Kaspari esimesed kummikud, selleks kevadeks :P
Jällegi head leid "taaskasutusest" ;)
Grete vist ikka meeletult ootab kevadet ja sooja. "Siis kui soojaks läheb, päike tuleb, siis saab kummikud panna ja vihmavarju võtta ja siis tuleb vikerkaar", räägib Vikerkaare lasteaia "kasvandik" iga päev.Viimasel ajal on tal õues kaasas pall, liivavormid, ämber, kühvlid. Üleeile läks ta meeletult särama esimeste lumealt väljasulanud rohuliblede peale. Ja no lombid.....eelmine sügis said need tema suurteks lemmikuteks ja eile linnas käies läbis ta lenneldes kõige sügavamaid lompe. Kahjuks ainult talvesaabastega, mis lõpuks enam suurele veekogusele vastu ei pidanud :D Ta on nii vaimustuses nendest lompidest. Ja mis ma siis täna avastasin, kummikud on talvega väikseks jäänud :( need olid Gretel nii lemmikud, Muumidega. Aga mõõtsin täna hommikul sisetalda ja ma arvan, et palja jala otsa veel kodus ta võib neid panna, aga õue minnes oleks ikka sokid vaja ka sisse panna. Mul nii hea meel, et need on sinist värvi ja kvaliteetsed ja terved, nii et jäävad Kaspari kasvamist ootama. Vanaema kingitud :)

"Pepu ees!"

Kaspar oskab nüüd ise voodist pepu ees alla tulla. Päris oma pead muidugi ei saa veel teda jätta, sest ta kipub alles liiga voodi servas ennast ringi pöörama ja siis on kerge kukkuda.

Ja sosistan, et ikkagi kaks eelmist ööd oleme jälle ilma piimata hakkama saanud. Psst!

Reisisellid vol. 2

Reedel võtsime siis ette jälle ühe rongisõidu Tallinna, väikse vanaema juurde Grete jäi lasteaiast jällegi koju ja ta nii ootas seda. Palju asju aga oli hoopis teistmoodi. Alustades sellest, et ilm oli sula ja M-E-G-A raske oli käru lükata, nii, et ma mitu korda ütlesin Gretele, et palun ära päri nii palju ja jutusta, sest emme ei jõua käimise ajal rääkida :)

Ja Grete vastus:" Emme, ole rahulik! Läheme vanaema juurde, seal saad magada! Emme...ole rahu-lik!" :D

Võtsime Leivakojast jällegi saiakesi ja läksime rongile. Rongisõit on, ausalt, tõeline nauding. Kvaliteetaeg Gretega. Kaspar magab ja meie siis Gretega jutustame ja sööme saiakesi ja vaatame õue ja siis poeb Grete mulle sülle istuma.

Nõmmel läksime maha. Hoolimata sellest, et käru oli lörtsipudrus raske lükata, läksime jalgsi läbi männimetsa Mustamäele. Ma panin kummikud ka jalga ja see oli super otsus, nii mõnus on nendega lompidest läbi tulisata, ilma et peaks kartma, et saapaid rikuks. Väike vanaema tuli meil poolele teele vastu ja siis oli ka mul pisut lihtsam, ema aitas käru lükata ja mängis Gretega. Põhiline, miks männimetsast läbi läksime, oli, et näeks oravaid ja õnneks me ka neid nägime, pikalt ja hästi lähedalt. Nii armsad olid ja Gretel rõõmust täitsa süda puperdas sees, nii vahva oli ta vaimustust näha. Teekond vanaema koju oli Grete jaoks natuke pikk ja ta kippus väsima, aga lootuses vanaema kodu juures parte sööta, pidas ta vapralt vastu. Seisulaud on ikka selles mõttes fantastiliselt hea leiutis.

Vanaema juures lapsed mängisid, lõunatasid. Grete jällegi magada ei tahtnud, hoopis Kaspar väsis ja tegi väikse uinaku. Kella poole viie ajal tuli meile issi järgi ja käisime kõik koos Suurt vanaisa vaatamas haiglas. Grete pole varem sellises kohas käinud ja esimene mure oli tal, et miks onu(garderoobi tädi) ta kombeka ära võttis :D Õnneks tulid ka Riina Ja Triinu-Liis samal ajal ja siis oli Grete tuju hoobilt rõõmsam. Liftiga on alati tore sõita, aga õigele korrusele jõudes ta pisut pelgas, aga harjus ruttu. Kasparil polnud loomulikult sooja ega külma, kus ta parasjagu on. Grete ikka suhtles rohkem tädi T-L, kui vanaisaga, aga lõpuks tegi tallegi patsu. Lapsed, eriti Grete, olid tegelikult pikast päevast väsinud ja me kiirustasime koju, mul oli vaja veel väiksel vanaisal juukseid ka lõigata. Ikka satub nii olema, et kõik toimetused/kohtumised kipuvad ühele päevale sattuma. Tulime haiglast välja, Grete õnnelik, et ikka onult(me ei tea siiani, misk ta tädi onuks pidas :D) oma kombeka kätte sai, hakkas ta trepist alla marssima, ise astmeid lugedes:

" Üks, kolm, neli, viis, kuus, viis, kaheksa, number, kaks! " :DDDDD

Lapsed jäid autos hoobilt magama. Vanaisa jõudis meiega samal ajal, sain ruttu töö tehtud. Kell oli juba päris palju ja ruttu vanni. No ei saa meie sellest mõnusast tavast, iga õhtu vannis käia, lahti. Isegi siis kui on pikk päev olnud ja hilja koju jõutud. See on nii hea tegevus lastel ja mõnus une-eelne rituaal. Vahepeal, kui Kasparit pidime rohkem vannis toetama, siis jäid mõned õhtud vahele, aga nüüd, kui Kaspar ka ise hoogsalt vannis tegutseb, siis on lastel jube vahva koos plätserdada.

Lpased uinusid pärast pikka, vahvat ja teguderohket päeva juba kell 21:30, ma sain natuke veel vaikuses ajakirja lugeda ja pugesin isegi põhku. Mõnus päev!

18.3.10

Nunnu Grete Mai


Päikesepoiss

Halloooo

Kaspar mängis mu rahakotiga, võttis sealt mingi kliendikaardi välja ja pani kõrva äärde, tegi: " Aaa, haaa!" Ma siis andsin talle oma telefoni, see hea kerge ja õhuke ja ütlesin: "Hallooo!" Ta pani telefoni kõrva äärde ja tegi: "Alllaaa!" :)

Katse nr 3...läbikukkunud!

Täna hommikul uinus Kaspar nii

Jah, andsin täna öösel siiski piima, sest no ei maga ta rahulikult. Lisaks ärkamistele suutis Kaspar täna öösel veel voodis püsti tõustes huule vastu voodi serva ära lüüa ja oii, seda kisa, mis siis tuli :( Ja mõlemad lapsed ärkavad juba nädal või paar kell 6 ja 6:30, vat see on minu jaoks raske. Õnneks on siis juba õues valge, ma ei kujutaks seda pimedas ärkamist üldse ette. Nagu zombi hommikul. Proovime teinekord jälle, kui tundub parem aeg.....

17.3.10

Katse nr.2

Tänagi öösel Kaspar piima ei saanud. Samas mul on nii vastakad tunded. Ega sellegipoolest öö hetkel rahulikum pole. Esimese osa magab ta pikemalt ja siis, kui tal tavaliselt piima aeg oli, siis hakkab ta tihedamalt ärkama ja uni on katkendlikum. Ta ei karju ega tee mingit suuremat tralli. Kui ma ta juures olen ja kätt rinnal hoian, on ta rahulikult voodis, poolunine. Kui ära lähen, siis mõne hetke pärast ajab ennast jälle püsti. Tundub, et ega talle hädasti seda piima vaja ei lähe ja ega see öine joomine hammastele hea ka pole. Proovin vist mõnda aega veel, kuidas ise jaksan ja siis otsustan, kuidas jätkame.

Reisisellid

Eile hommikul hakkas auto meil jällegi streikima, aga linna oli plaanis siiski minna. Ilm oli ilus ja kella 10:30 paiku me ennast rongi peale sättisimegi. Ajastasin nii, et Kaspar jääb ilusti magama ja Grete sõidab seisulaua peal. Hakkasin varakult liikuma, et mitte rongist maha jääda, sest ma ei teadnud ju, kas Grete tahab ise käia või hanges möllata. Jõudsime jaama juurde varem ja käisime ühest uuest saiapoest läbi. "Liisi leivakoda". Reklaam oli kohalikus lehes juba ammu ja nii isutas värskete saiakeste järele ja nüüd siis oli hea võimalus sealt midagi rongi peale kaasa osta. Ja peale esimest ampsu olin ma fänn :) nii head, värsked, pehmed, isegi natuke soojad saiad. Gretegi sõi isuga. Veel ostsin seal kuivikuid Kasparile, aga need olid nii head, et sõime kõik Gretega tee peal ära :D (täna plaan sinna uuesti minna ja koju leiba saia tuua, ohh mul juba suu nurgast ila jookseb :D)

Rongisõit läks ilusti, Kaspar magas ja me saime rahulikult Gretega saiakesi süüa, ninad päikse poole :)

Läksime Nõmmel maha. Hullult hästi vedas, et just tuli madal buss siis ette, kui peatusesse jõudsime ja siis Grete ütles, et tema ei taha bussi peale. Noh, mis siis, läheme siis jala, mul polnud sellest midagi, alla mäge ka veel :) Aga Grete ei kujutanud ette, kui pikk see tee on ja kippus vahepeal väsima, viskas ennast käru peale pikali ja mängis magamist, mõmmi kaisus. Tegelt läks tee kiirest, mul nahk märg (11+16+15kg+veel riided seljas ja tekid ja kott kärus, lükata :D) Kaspar ärkas ka pisut ennem kohale jõudmist ja siis oli Gretelgi huvitavam.

Mamma-papa juures läks aeg kiiresti: sõime, mängisime, Grete lõunaund teha ei tahtnud. Õhtul tuli issi meile järgi ja siis loetud sekunditega kukkusid lapsed autos unne. Linnast koju on tegelikult suht kiire sõit ja lapsed tahtsid edasi magada. Ainar tahtis aga suustama minna. Nii me siis otsustasimegi, et sõidame suusatama kaasa. Ainar tegi sporti, lapsed magasid ja mina pildistasin. Ideaalne.

Mõnusad reisisellid mul, kõik läks hästi, lastel oli huvitav ja mulle vaheldus. Teinekordki.....vist juba reede ;)