1,5 aastane Kaspar

Leidsin üle pika aja aega ja tahtmist blogida. Midagi pikalt ei viitsi kirjutada, kuigi ikka on neid asju, mis laste arengus ja tegemistes toimub, aga ei saa kuidagi järje peale selle kirjutamisega. See on nagu see, kui on liiga palju tegemisi kuhjunud, siis ei oska kuskilt ostast alustada ja jääbki tegemata.

Esmaspäeval käisime Kaspariga 1,5 aastase mõõtmisel-kaalumisel. Pikkust saime 85,5 cm, kaal 11,7, pea 47 cm. Hambaid 14(kaks on kohe kohe ka tulemas). Kõik, mis küsiti oskas teha, lusikaga süüa, tassist juua, koltse laduda, raamatulehti pöörata. Sellised ettekirjutatud küsimused. Ainuke, millega jännis oleme, on et ta ei käi grammigi poti peal ja ma pole ka ise selleks midagi teinud. Ja ausalt, siis ma ei muretse ka. Kuna päris õigel 1,5 aastase päeval olin ise tööl ja õhtul voodisse kukkudes alles avastasin, et mu pojake on 1,5 aastane, siis tordi söömine ja kingitus sai tehtud järgmisel päeval. Kingituseks tõi issi Kasparile Laulukoera, see on lastel nüüd päris suur lemmik.

Üks Grete tehtud pilt ka meie vahvast poisist. Grete on meil nüüd aru saanud, kuidas mu aparaadiga pilti teha, oskab avast sisse vaadata ja mõned pildid on päris lahedad. Vähemalt nüüd saan minagi mõne pildi peal olla oma lastega :D

Teine katse: silmaarst

Tegelt ma pole kommenteerinudki, kuidas meil esimene kord läks: halvasti. Ta rääkis ikka ennem, et ei taha minna jne, aga see on teada et ta ei taha ju ühegi arsti juurde minna. Aga käia on ju vaja. Kui eesruumi läksime, oli kõik korras, mängis seal mänguasjadega ja toimetas. Kui arst tuli, hakkas kohe juba pelgama ja kui siis paluti ühe aparaadi sisse vaadata, siis oligi kõik, nutt tuli peale ja nii siis kogu vastuvõtu aja. Poeb mulle hästi kaissu, nutab ja pöörab pea täitsa ära. Ainuke asi, mis korraks tähelepanu võitis oli, kui ta sai oma vennast rääkida, aga sellest ei piisanud, et saaks silmad ära kontrollida.

Täna: jälle halvasti. Algus kõik nagu eelmine kord. Me olime muidugi kodus ka arsti mänginud, pilte vaadanud, ta pidi isegi Pipi, Tomi ja Annika komplekti saama, kui tubli on, aga see polnud enam stiimul, kui arst tuli :( Nutt jälle lahti ja arsti poole ei vaata. Terve mõistusega on kohe niii niiii raske sellest aru saada, et miks ta ei taha midagi kaasa teha, sest arst isegi ju ei puuduta teda, ei katsu teda millegagi, ta võiks asju mulle vastata, aga ei. Ta on ju laps ja lastel on oma tujud ja hirmud ja tema kardab meil arste ja nii ongi. Hirmsasti loodan, millal ta hakkab neid asju mõistusega võtma ja see hirm üle läheb. Seekord hakkasin ise ka nutma, eks sellest pingest ja lapsest oli kahju ja õnnetu olin, et jälle see aeg untsu läks. Arst on nii tore ja kannatlik ja lohutas meid, et küllap tal on selline periood ja ehk läheb mööda. Kohati ta märkas, et võib-olla sellel silmal polegi midagi viga, aga päris kindel ei saa olla.

Järgmine aeg on novembri lõpus. Kahtlen, et siiski mingit suurt muutust on :( Lootus sureb viimasena, nagu mulle üks sõber täna ütles! Loodame siis edasi.

Ele õhtul kell kümme meie pool :D

11 kuud vahet

Mõnus on vahest ennast piltidesse sobrama unustada. Sorteerisin vanu pilte lastest. Kaspar oli vahepeal ikka mõnus rullike, olin juba unustanud :)

4.11.09 ja kaks9.09.10

Vahel juhtub ka nii

Miks peavad alati tüdrukud punast ja poisid sinist kandma? Või vähemalt selle eesmärgiga tehakse lastele riideid???? Meil juhtus ükspäev hoopis vastupidi. Gretel on küll kõik enda(loe:tüdrukute) riided seljas, Kasparil on aga õe väikseks jäänud eksemplarid :)

Palju uut

Nüüd sai palju uusi postitusi tehtud,

mõned on isegi teiste vahele alla poole tehtud,

et ajaliselt kõik õige oleks.

Kahjuks ma ei tea,

miks osasid pilte saab suureks

teha ja osasid mitte. :(

Ilusat sügist ja mõnusat lugemist!

Nädalalõpp

Ükspäev võtsime kõik puzzled lastega ette

ja hakkasime tükkidele õigeid kohti otsima.

Päris põnev oli ja tegevust jätkus tükiks ajaks.

Nii, reedel sai siis Grete lõpuks lasteaeda. Loomulikult ei suutnud ta õhtul lasteaiast koju tulla, terve nädala jagu eemal olemist oli vaja tasa teha. Õhinal rääkis õhtul oma matkal käigust lauluväljakule ja muudest põnaevatest tegemistest.

Kuna meie peame Kaspariga tubased olema, siis Grete Mai on täitsa issi laps. Tegimegi reede õhtul proovi, et kas Grete Mai saab issi trennis üksi ka hakkama. See hooaeg oleme seal juba korra käinud ja lastele väga meelis. Saatsime siis Grete Ainariga kaasa ja kõik oli ilusti läinud, ise sai pissil käidud ja vaatas pallimängu pealt.

Laupäeval läksid nad kahekesi suvilasse õunamahla tegema, eelmine nädal sai 40l tehtud ja õunu jäi järgigi. Ilm on meeletult ilus, sooja paarikümne kraadi ringis ja päike paistab. Grete saab vähemalt õues olla.

Ma see nädal tööl ei käinudki. Ega see kerge pole kahe lapsega päevad läbi toas olla. Õnneks hakkasin trennis käima ja see on hea võimalus ennast kodust välja vedada. Ma ei tea, millal viimati tihemini trennis käisin, vist siis Viimsis, kui Grete pisut alla aastane oli. Tõesti mõnus on jälle ennast liigutada.

Elu nagu multifilmis

Kondasin üks päev Perekoolis ja üks inimene müüs seal vääääga hea hinnaga igasuguseid laste kostüüme. Eriti meie suurustega ei kalppinud, aga mõned leidsin ja kuna need nii hea hinnaga olid, siis ettenägelikult ostsin Kasparile ühe ja Grete Maile kaks kostüümi. Neid võib minna vaja lasteaias või siis mõnel sünnipäevapeol :)

Multikate aeg

Kõige rahulikum on meil kodus, kui lapsed koos multikat vaatavad. Hetke lemmik on jälle Madagaskar. Grete Mail on see juba vana tuttav, aga ta naudib seda ikkagi. Kaspar oskab ka juba pikalt paigal olla ja vaadata, oma lemmik kohad on tal juba välja kujunenud ja elab kaasa. Grete Mai jällegi rõõmustab ja hüüab: Emme, vaata, kui rahulikult venna vaatab :)

Bronhiit

Neljapäev. Kasparil tuli eilsest päris korralik köha. Öösel tõusis isegi korraks palavik. Tatti voolab endiselt, aga silmad on mõlemal korras. Arsti kirjutatud silmatilgad aitasid u poole päevaga väga hästi. Grete on juba suht terve, natuke ainult vahest nuuskab veel. Muidu lapsed ise tunnevad end suht hästi, mängivad ja toimetavad asjalikult, paneme puzzlesid kokku ja ehitame klotsidest maju jne jne.

......

Reede. Kasparil on nüüd kahel õhtul väike palavik olnud, magab palju, köha pisut lahtisem, kui ikka päris korralik. Perearstiga konsulteerides selgus, et käime ikka Kasparit näitamas. Tulemus: bronhiit. Põletik ka veres. Hakkame AB-d võtma, juurde saime Ventolini siirupit ja Zyretcit, see oli kodust otsas. Auru teeme edasi. Püsime kodus.

Grete Mai läks täna(reedel) lasteaeda, neil pidi seal väike matk parki olema. Kuna tal silmad korras ja nohu ka ei ole ja ta nii ootas juba sõpradega kohtumist, siis läkski aeda. Panime talle kõrrejoogi, müslibatooni ja porgandid(ka sõpradele) seljakotti kaasa, oi kuidas ta seda matka ootas :) Eile õhtul ta paaril korral köhis ja samuti öösel. Ma nüüd hoian hinge kinni, et tema terveks jääks.

Jälle on õhus küsimus, et kas teha lastele Pneumokoki vaktsiin????

Sügisnäitus

Esmaspäev. Grete Mai kodune nohu ja silmapõletikuga. Kuna tänaseks sooviti lasteaia sügisnäituse jaoks üht meisterdust, siis võtsime selle töö käsile. Algul olid mul küll mingid omad mõtted, aga kui nägin, et Grete Mail on ka täitsa oma idee, siis lasingi tal kõik ise teha. Liimiga pisut aitasin, sed atahtis seal potsikust korraga jube palju välja tulla ja kuna see ju laste tööde näitus oli, las siis laps teeb ise.Ilm oli ilus ja peale lõunaund läksime viisime oma meistriteose ise lasteaeda. Grete on terve päev rääkinud, et tahab oma sõpradega mängida, siis oligi hea lasteaia hoovis ka see soov täita.

Papa külas

Pühapäeva õhtul olid lapsed põnevil. Kaspar isegi korrutas: papa, papa :) Ühesõnaga meie Hiiumaa papa pidi linna operatsioonile tulema ja seega tuli ta ööseks meile, et järgmine hommik lihtsam linna oleks sõita.

Grete Mai sai issiga koos papale bussi vastu minna. Meie Kaspariga ootasime kodus. Kaspar ei võõrasta ka meil enam nii nagu varem, jooksis suurest rõõmust toas ringi ja käis isegi süles ja kaisus. Papa tõi mamma tehtud pannkooke ja kala, küpsist ja kommi, kõigile midagi. Lapsed armastavad meil hirmsasti pannkooke, nende üle oli väga hea meel. Küpsised said ka kiirelt otsa. Komme sain mina terve nädala süüa :P :D Kohe oli vaja papale ka uut redeliga voodit näidata ja oma mänguasju ja raamatuid tutvustada. Raamatute vaatamine venitaski meie õhtu hiliste tundideni, magama saadi alles 11 ajal õhtul.

Redeliga voodi

Pühapäeval tõime ära kauaoodatud nari. Ma ei kujuta enam ettegi, kui kaua ma seda oodanud olen. Grete ka :) räägib kogu aeg redeliga voodist ja redeliga voodist, lõpuks on see käes.

Asi oli meil siis nii, et kuskil mai lõpus vist tõstsime Kaspari pulgaka laste tuppa, seal ta nati magas, aga siis vist tuli mingi haigus peale ja võtisin ta rahulikema ööde nimel enda juurde. Ja nii see jäigi. Pulgaka panime päris kokku ära ja keldrisse. Kogu aeg mõtlesin, et nüüd oleks aeg nari ära osta, samas ei tahtnud ennast veel vaevata öösiti teise tuppa jooksmisega, nii mugav ja hea oli magada, kui sai kiirelt luti Kasparile suhu ja uni jätkus. Ja nii need suvekuud läksid. Vahepeal jäi voodi ost raha taha jne jne. Nüüd aga tekkis võimalus ja lõpuks see voodi ära sai ostetud. Ainar rääkis kogu aeg, et mul läheb siis raskemaks :) päeval pean lastel silma peal hoidma, et keegi seal ronides alla ei kukuks ja öösel jällegi und valvamas käima.

Kuna nari alumisel voodil aga piiret pole, siis tegime praegu hoopis nii, et Grete pikendatava voodi lükkasime täitsa kokku ja meie magamistuppa, Kaspar magab nüüd seal ja Grete magab nari ülemisel korrusel oma toas. Ma imestasin, et Kaspar kohe esimesel ööl ilusti sinna jäi. Ja algul küll kripeldas, et ega kumbki oma voodist maaühendust läbi une ei tee, aga siiani(kirjutan seda postitust nädal hiljem) pole õnnetusi juhtunud. Grete magab väga rahulikult ja Kasparil käin vahest lutti suhu panemas. Millalgi ostame piirde ka alla, siis saab Kaspar naris ka magada. Päeval meeldib neil ikka aeg ajalt redelil üles korrusele ronida ja seal mängida. Grete aitab Kasparit ise üles( see tundub päris õudne), iga kord kui ma kohale olen jõudnud, on nad juba mõlemad üleval. Tegelt aga ei julge neid üksi sinna veel jätta, valvan alati kõrval.

Pisikud

Grete Mail vasak silm jälle põletikuline ja väike nohu ka. Gretel hakkas see siis reedest. Kasparil on ka tänaseks parem silm pisut punane ja ajab rähka. Homme silmaarstile, ma isegi ei kujuta ette mis seal saama hakkab. Ma pean sinna üksi kahe lapsega minema :S

Muud ei viitsi hetkel kirjutada......

Uni tuli kõige põnevamal hetkel

Hambasadu

13-nes kiku. Purihammas.

Tuduma

Gretel polnud väiksena mingeid erilisi magama mineku rituaale peale selle, et ma pidin ta juures olema, no ja hiljem ka mõni kaisukas.

Kasparile meeldib aga ükskõik milline riie, hetkel üks Grete Mai roosa tekikott, kaissu võtta, käkerdab selle hästi puntrasse ja surub vastu kaela lõua alla. Ja kui uniseks hakkab muutuma, siis annabki sellega märku, et toob selle voodist välja, paneb näiteks põrandale ja heidab sinna peale. Tal pole õnneks ka seda asja, et ma ei tohiks seda riiet pesta. Võtan aga uue asemele ja sobib see ka ilusti. Täna sain ta toimetamistest ka mõned pildid.

Lutipudelid läind

Viskasin täna hommikul lutipudelid, kaks neid meil oli, julmalt prükarisse. Kaspar oskab väga edukalt juba tassist juua ja nokaga tass imemiseks on ka veel olemas.

Nüüd tuli meelde, et paar uut sõna, mida ta proovid jälendada on tädi ja tita. Kui mõnsa väikset last näeb, eriti pildi pealt, sisi tuleb mingit moodi tätä ja tädi ütleb ta suht sarnaselt, aga siis, kui mõnda täiskasvanut näeb.

....

Täna, kell 11. Läksin Kaspariga poodi. Lasteaia poolt kõnniteelt tuli terve pikk rivi helkurvestidega lapsi. Kaugelt tundus juba, et lapsed üsna pisikesed ja et meie rühma kasvataja kõige ees. Proovisin küll ruttu poodi lipsata, aga kaugelt kostis juba rõõmus hõige: Emmmeeee! Ja mu Greteke lehvitas rõõmsalt. Vahvasti kogu see Pipi rühm käis jalutuskäigul. Harjutavad vist järgmiseks nädalaks, siis pikem matk plaanis, parki lähevad.

Nädal pildis