Grete ju räägib juba maad ja ilmad kokku, aga vot JAH sõna ta ei ütle. Kas siis noogutab või ütleb "tahan küll" või väljendab seda muud moodi, aga jaa'd või jah'i ta ei ütle....... Eriti tobe oli olukord, kui tema oli teises toas ja mina näiteks köögist hüüdsin, et kas porgandit tahad, siis ma ju ei näinud mitme seina taha, et ta noogutab :)
Eilsest aga hakkas ta Jah! ütlema ja just jah! mitte jaa! Terve õhtu küsisime selliseid küsimusi ta käest, millele ta sai jah vastata ja tegi seda erilise uhkusega. Vahest isegi JAH JAH :D
Imelik küll, aga mu arust tundus see nii niii armas, kuidas ta oma armsa lapse häälega JAH! ütles. Õnn peitubki väiksestes asjades!!!
No comments:
Post a Comment