8.1.10

Reede

2010 a esimene lasteaia nädal saab täna läbi. Väga positiivne on kõik. Grete Mai on ise palju rõõmsam ja rahulikum ja tundub, et kindlam päevakava ja tegevus sobib talle. Ilmad on sellised, et nad on iga päev saanud õues käia ja lumes möllata, toas mängivad plastiliiniga, käivad muusika -ja võimlemistundides. Lasteaias on palju huvitavaid arendavaid mänguasju ja nendega hirmsasti meeldib Gretel nokitseda. Oleme teda nüüd vähmalt viieni või kauemgi hoidnud, sest kell 16 järgi minnes on ta sellist nägu, et miks te nii vara järgi tulite. Näiteks kolmapäeval käisime 16:30 ajal tal järgi ja tema otsustas, et ta tahaks kauem olla, sest kõik lapsed olid just endid laua ümber ringi sättinud ja voolisid plastiliinist kujukesi. Saigi nii kokkulpeitud, et issi tuleb hiljem järgi.

Grete Mai kõne areneb iga päevaga märgatavalt, nii vahva, kuidas ta juba pikki jutte kokku räägib ja igasuguseid järeldusi teeb ja arutleb. Siiani on veel kerge hämming, kui ta nii palju räägib, nii vahva on see. Ainult kõige rohkem on mul kahju sellest k tähega algavast sõnast, mis mul üle huulte lipsas. Gretele ikka meeldib seda aegaajalt kasutada, ise ta on siis nii põnevil ja kaval, ootab, mis minu reaktsioon on. Väga armas on kuulata, kuidas ta vennaga suhtleb, käib talle ikka midagi rääkimas ja seletamas. Iga päevaga aina rohkem nad mängivad koos ja Grete on Kaspari suhtes ka hoolivamaks muutunud. Kõige rohkem meeldib talle käia valimas vennale "õige pildiga" mähkusid. Ikka kui hommikul lasteaeda läheb ja õhtul tuleb, siis on vaja vennat kallistada ja teretada ja rääkida, et "Vaata, õde tuli! Tsau venna!" Toob Kasparile mänguasju ette ja ütleb, et tema pole kade :D Pea iga õhtu käivad nad koos vannis plätserdamas.

Kaspar hakkab ka iga päevaga üha enam teadlikumaid asju tegema. Üks päev avastas Grete eeskujul, et voodi peal on ennast lahe istudes selili lasta kukkuda. Nii ta tegi mitu korda järjest ja ise oli jube õnnelik. Kohati tundub, et ta oskab lehvitada käega, kui keegi talle vastu lehvitab. Patsu-patsu ta vannis teeb juba ammu, nüüd teeb ka astudes oma põlve peale ja plaksutamist olen proovinud ka talle õpetada viimasel ajal, ei tule veel välja, üks käsi jääb ruskiasse, teine on lahti. Igale poole ajab ennast püsti, nüüd on ta avastanud maki ja käib seal nuppe keeramas ja vajutamas. Liigub tugede najal päris osavalt, huvitav on jälgida, kuidas ta hästi ettevaalikult ühest kohast teise läheb, kui on vaja käega kuskilt kinni võtta ja hästi ei ulata. Kükitamine on endiselt vahva asi mu arust. Kõik asjad rändavad endiselt suhu. Esimene hammas on juba kuu aega kasvada saanud ja paistab naeratadest päris ilusti välja. Alla esimese hamba kõrvale hakkab varsti ka teine tulema. Jutustab ja naeratab hästi palju, ka võõrastele ja eputab, kui keegi talle otsa vaatab. Paar päeva olen andnud talle mahla juua tassist ja talle väga meeldib ja tuleb see joomine päris hästi välja ka. Söömine aga väga edukalt ei lähe. Maitsevad talle enamus asjad, mis annan, aga kogused on suht väiksed.Oma käest meeldib asju süüa, kuivikuid ja õunu ja porgandiga igemeid nühkida. Ja nii hea seedimine on, et kakab nagu kajaks ja ma käin poes aina uute mähkude järgi :D Õe puzzle ja memo mängu tükid on sellised asjad, mille peale silmad põlema lähevad, aga neid kaitseb õde ka kõige rohkem. :D Rohkem nagu polegi midagi vist praegu :)
Ahjaa, mina käisin juuksuris kolmapäeval ;)

2 comments:

  1. Kui mina olin väiksemana koguaeg "k-sõna" korrutanud, siis ema oli mulle öelnud et kui liiga palju ütled, siis tulebki kurat ja viib su ära . See oli hirmutav küll, aga näe , aitas :D Enam see sõna nii tihti välja ei lipsanud :P

    ReplyDelete
  2. Anonymous11/1/10 15:24

    osssa, peaks ka proovima :D

    ReplyDelete