Laupäeva hommikul, 19. veeb. pakkisime asjad kokku ja sõitsime Hiiumaale. Hea võimalus jääteed ära kasutada. Mina käisin vist viimati suve lõpus Hiiumaal, tõesti nii kaua aega on sellest möödas. Lapsed kannatavad pika sõidu ilusti ära tänu autos olevale telekale. Mingit nurisemist pole. Jääteel jäi Kaspar magama. Gretel aga siis läks alles huvitavaks, sest seal võib ju ilma rihmata sõita. Ta mitu korda ütles, kui ilus see jäätee on :)
Ilmad on endiselt külmad ja seepärast olime ka tubased. Kõikvõimalikud sugulased käisid lapsi lõbustamas iga päev. Kaspar vajab endiselt natukene aega võõrastega harjumisel, kuid pärast seda on ta kõigiga suur sõber.
Grete suutis oma jutuga kõiki üllatada. No näiteks üks väike vestlus:
Emme, mis loomadel jalas käib?
Midagi ei käi, neil on karvad, need hoiavad sooja ja kabjad!
Gretel väike mõttepaus ja siis ohates ülteb: Ole siis loom! :DD ma ei tea, kust tal see tuli igatahes vanaemaga saime me küll kõvasti naerda.
Täitsa uskumatu, kui kiiresti need jutukesed ununevad, kui kirja kohe ei pane, siis ei suuda järgmine päev ka meenutada :(
Hiiumaalt tagasi tulles oli ilm ilus ja lapsed puhanud, mõtlesime elus esimest korda ka Vormsil ära käia. Sinna ju palju lühem tee üle jää, kui Hiiumaale. Tegime saarel u 45 min tiiru, käisime poes ja sõitsime tagasi. Ilus saar, mulle meeldis, eriti need majad ja hooned. Kõik on korda tehtud, täielik väike Rootsi saareke.
No comments:
Post a Comment