Libedasõit

Oii, kuidas mul viimased aasta aega on vasardanud peas, et ma teeks autokooli lõppastme koolituse ära, et ennem lubade vahetust oleks üks jama vähem. Ega ei, lõpuks tegin ikka viimasel minutil. Tegelt see polnud enam viimane minut ka, sest algaja load said eelmisel päeval läbi ja ma ei saanud isegi libedarajale ise autoga kohale sõita.

Nüüd siis laupäeval ohverdasin ühe terve päeva ja tegin selle ära. Lapsed sai eelmine õhtu viidud õe juurde, et nad hommikust varast ärkamist ja autosõitu kaasa ei peaks tegema. Mu päev kestis 8st hommikul õhtu seistmeni, päeval oli korraks paar tundi vaba. Koolitus oli hea ja proffessionaalne. Oli palju asju, mis pani mõtlema ja mida peaks igapäevaselt kasutusse võtma. Kuigi ma libedasõitu kardsin, siis kujunes see hoopis päris lahedaks. Linnaliikluses ju igapäevaselt selliseid asju proovida ei saa.

Lastel läks päev ilusti. Eelmine õhtu ainult, kui hakkasin õe juurest lahkuma, siis mõlemad hakkasid nutma. Aga laupäeval Grete käest küsides, kuidas läks vastas ta, et tahab jälle teinekord minna. Päeval seiklesid nad issiga ringi ja õhtul käisime kõik koos veel naabermajas sünnipäeval. Seal on hea käia, sest peres on ka kaks, last kellega meie omad on juba suured sõbrad ja kui riided seljast võetud, siis kaovad lapsed mõneks ajaks lastetuppa. Kaspar on isegi seal väga julge ja emmet pole vaja. Mulle sobib :)

Aitähh, SÕBRAD ;), toreda õhtu eest!