Pärast nädalast lasteaia pausi olid lapsed terve uue(16-19.10) nädala lasteaias. Minule tundus aga kodus olemine nendega palju lihtsam. Mõni ema kindlasti peab mind nüüd imelikuks...aga tõsiselt. Ja miks siis? Alustame kohe hommikust: palju lihtsam on ju nii kaua magada, kui soov on ja ärgata siis kui uni pealt läheb ja õues juba valgem. Lasteaia hommik näeb aga hoopis pimedam välja. Lapsed(eriti Kaspar, kes magaks pigem 9:30ni vähemalt) ärkavad äratamise peale, mis kestab oma 15 min vähemalt, et nad üldse voodist välja saaks, silmad endal pooleldi kinni. Õues on veel suhteliselt pime(kell7:30) ja seda raskem on ärgata. Kuidagimoodi saadakse pesema ja riidesse paneks on ka täielik aegluubis ning üle kivide kändude. Sama on mu endaga, ma magaks ja vedeleks ka vabal päeval pigem voodis, kui tõuseks ja kamandaks lapsi.
Vabal päeval läheme õue alles päeval, kui tegelikult lasteaias juba tuppa minnakse. See päevane režiim, mis sa ise kujundad on palju mõnusam. Kodus olles lapsed kumbki enam päeval ei maga ja tänu sellele lähevad ka nad õhtul palju mõistlikumal ajal magama. Sellel lasteaia nädalal, aga kohe kõik kellajad muutusid. Kuna nad päeval magavad aias, siis õhtune uni on jälle 23 peale veninud ja siis ei saadagi hommikul üles.
Ühesõnaga kodus olles on päevakava palju vabam ja stressi vähem.
Lihtne osa tuleb aga nüüd. Täna(reede) hommikul oli ärkamine eriti kerge tulema. Nii võiks olla iga hommik ;) Mis selle põhjus oli? Lastele lubati, et nad saavad päeval enne lõunaund juba vabaks ja mitte ei tule koju vaid lähevad Grete Mai rühmakaaslase Viki juurde. See oli nagu võlusõna. Hommik nägi meil välja siis niisugune. Ma hüüdsin, et kes tahab täna Viki juurde, tuleb ruttu voodist välja ja riidesse? Ja lapsed liigutasid end ikka suht kiiresti. Palju rõõmsamalt mindi lasteaeda, sest oli mida oodata. Nii põnev ju, emme isegi ei tule järgi vaid Viki ema võtab nad lasteaias kaasa :) Lastel jälle põnev.
No comments:
Post a Comment