Algul tundus, et jõulud tulevad nagu jõulud ikka viimastel aastatel...no et iga päev on kuhugi kiirustamine ja küllaminekud ja täissöömine jne jne.
Aga otsustasime hoopis see aasta, et veedame 24. dets õhtu täitsa oma kodus ja oma perega ainult. Ning viimasel hetkel mõtlesime, et teeme lastele ka üllatuse....JÕULUVANA!!!
Mina ei mäleta, et minul oleks jõuluvana lapsepõlves kodus käinud. Alati oli kas kott ukse taga või siis kingid kuuse all. Jõuluvanad käisid siis vanemate töökohtade jõulupidudel, lasteaias või koolis. Aga kodus mitte. Ega ma nüüd teab, mis vaimustuses ka temast pole(Ainar samuti), no eriti see luuletuse lugemise koht, aga tore oleks ju ikka rõõmu laste silmis näha. Nii saigi otsus tehtud ja üks tore jõuluvana meil ka jõuluõhtul tulla sai.
Oiii, lastele oli see niii põnev. Jõuluvana oli nii tore ja sõbralik ja kui viisakad lapsed olid. Kaspar oli kohe eriti tagasihoidlik. Grete luges ikka paar luuletust ja aitas lauluga Kaspari ka hädast välja. Kasparil tuli aga üks korralik kukerpall ja mingit muud trikki proovis ka teha :) Kingisaamisrõõm on ikka kõige suurem rõõm :)
Järgnevatel päevadel käisime veel Paldiskis ja Raasikul ja Sakus....no ja seal oli kõigile üks üllatus varuks....veel üks jõuluvana!!! Oiii kui raske oli mu õel olnud suud pidada :D Nii et kohe esimene aasta ja toplet jõuluvanasid. Ju olime siis head lapsed olnud ;)
No comments:
Post a Comment