Kaspar

Kogu aeg tundub, et kirjutan Grete Maist....Kaspar nagu ei teekski midagi, ei õpikski midagi, kasvab kuidagi Grete Mai kõrvalt niimoodi möödaminnes :) Samas natuke nagu ongi nii, ta Grete kõrvalt sujuvalt õpibki igasuguseid asju ja need tunduvad nii loomulikud, nagu oleks ta neid kogu aeg osanud. Ta ei tule kohe nende asjadega lagedale, mis ta uut teeb ja need lihtsalt ise imbuvad igapäeva ellu :) Hüppab ja jookseb ja turnib ja igasugu muid tempusid teeb ta jooksvalt niikuinii :)

Tähti tunneb ta juba enamusi mõnda aega, aga ükspäev üllatas ta vannist välja tulles ja udusele peeglile erinevaid kriipse vedades, et ta oskab ka mõningaid tähti kirjutada :) Joonistamisel armastab ta endiselt musti toone kasutada.

 Kui tahtmine peale tuleb, siis proovib värviraamatust ka pilte nii värvida, et pliiats üle ääre ei läheks.

Kui varem ta ei arvanud midagi lipsust, triiksärgist ja vestist, siis nüüd pidulikul puhul kannab ta neid uhkusega.

Peaaegu alati, kui ma kodus kellelgi juukseid lõikan, siis palub ka Kaspar, et temal pisut juukseid kohendatakse. Nii ta siis märtsi lõpus endale kukeharja pähe saigi. Ise oli nii uhke ja lasteaeda minnes rääkis kõigile, et temal on nüüd kukehari peas :)

 Ja varsti ongi see väike kratt juba neljane :)