5-13 veebruar

Ah, et kuidas meil läinud on? Tänan küsimast, viimane nädal oleme lõpuks ometi kõik terved olnud. Enam ei mäletagi, millal viimati Grete nädal aega järjest lasteaias käis, vist eelmine aasta. Igatahes nii hea rütm tuli sisse, et ta sai hommikuti ise üles ja läksid koos issiga lasteaeda. Meie Kaspariga olime kodus või siis kui mul tööpäevad olid, siis veetis Kaspar aega mamma-papa juures. Talle väga sobib seal. Grete on ka lasteaias käies palju rahulikum, saab uusi asju õppida ja väsitab ennast piisavalt. Mõlemal lapsel on magamine ka nüüd paremaks läinud, enamus päevadest ikka kümnest õhtul nad juba magavad ja äratus on isegi Kasparil varasemaks nihkunud. 9.30 pealt 8:15 peale, mulle sobib, peaasi et õhtul nii hilja magama ei minda kui vahepeal.
Tegin väikse pildirongkäigu ka viimase nädala tegemistest. Eile käisime suvilas, Grete ühe lasteaia töö jaoks kive toomas. Ilm oli külm(veebruar kannab ikka külmema kuu tiitli auga välja), -17 aga päike on juba väga soe ja kui tööd ka veel teha, siis on nahk märg :) Kuna Kaspar jäi autosõidu ajal magama, siis saime kõvasti lund rookida, ehk mõnda aega püsivad väiksed teerajakesed ja auto koht puhas.

Talvetee...minu silmis võiks puud veel lumisemad olla :P

Lastel oli lõbu laialt, kui 17 kraadise külmaga õue läksime, puhusid auru suust üksteise võidu. Kasparile oli see eriti põnev, et ta ise saab midagi sellist teha. :)

Suvila ette päikest ei paista ja seal on lund veel pikaks, pikaks ajaks. Grete istub suure valli otsas, kus tegelikult peaks asuma plaatidest tee :)

Algul kattis maad ikka väga paks ja kohev lumevaip.

Ema oli meeletult tubli ja ajas ise jõulude ajal katuselt lume alla, sellest ka selline suur lumehunnik kasvuhoone kõrval. Ainar tegi kasvuhoone katuse puhtaks, et lumi rohkem klaase ei lõhuks. Mõned olid ikka katki. Ma samal ajal rookisin autosissesõidu puhtaks, seal oli ka oma 60 cm lund.

Üks perepilt: 13. veeb, -17, päike ja kõvasti lumerookimist selja taga. Nahk oli täitsa märg, aga tänu sellele tundus, et õues oleks hoopis nagu kakskend kraadi sooja olnud, külma ei tundud hetkekski.

Kaspari kaks suurt lemmikut: tekk(aka tema keeles) ja lutt(mämm, mämmä).

Laupäevane hommikusöök elutoas

Emme lastega :) pärast vanni ja ennem magamaminekut.

Kaspari põhitöö

Vanaisa(minu isa) sai 60 :) Oma kolme lapselapsega :)

Grete Mai ja Ainar käisid õues kegutamas ja onni ehitamas, meie Kaspariga olime toas. :) See on siis tehtud eelmine nädalavahetus, 5 jaan, hanged meie akna taga ei taha kahaneda. Kui muidu Ainar ei ulatu akna peale koputamagi, siis praegu hange otsas seistes vaatab ta vabalt aknast sisse.

Telefonist saab ka Jänku Jussi vaadata :P

Siin siis mõned näited, millega ma praegu kõige rohkem tegelen :)

Lihtsalt mul tuleb kohati see käsitöötuhin peale ja siis tuleb seda ära kasutada :)

Grete Maist ka

Kuna laupäeval hakkas Grete aevastama ja köhis pisut, siis esmaspäeval me teda lasteaeda ei viinud. Kodus oli ta lõpuks neljapäevani, kuigi tegelikult pulnudki ta haige. Ta eelistas minna mamma-papa juurde koos vennaga ja seda me ka lubasime talle. Esmaspäeval ma siis mõtlesin, et prooviks Gretega lauamängu mängida, et kas ta üldse on võimeline keskenduma ja pointile pihta saama. Ja alati ei pea ju päris tegelike reeglite järgi mängima ja nii me siis omamoodi mängu tegimegi ja täitsa vahva oli. Õhtul otsisime keldrist üles veel meie vanad lauamängud, aga need on temale veel pisut keerulised või oli ta juba huvi selleks ajaks kaotanud, igatahes, kappas ta lihtsalt oma hobusega mängualaual :)

Mul jälle paar päeva käsitöö tuhin peal olnud ja kuna varasemast oli lõnga järgi, siis tegin Gretele sellise pisut paksema kübaraksese. Grete eriti ei tahtnud seda proovida...täna aga lasteaiast tulles olin ma sinna pärlid peale tikkinud ja siis kekutati sellega kohe peegli ees.

Raamatud on suhteliselt hinnas, vaadatakse ise ja nõutakse lugemist. Vahepeal lugesime ikka iga õhtu, nüüd on see jälle vähemaks jäänud, aga väga palju lugusid suudab ta ka ise peast jutustada, see on vahva.

Guaššidega värvimine on meil ikka pidevalt päevakorras, aga ma üritan nad ära rääkida, sest viimane kord lõppes musta suure laiguga köögi toolil. Grete aga küsib pidevalt neid värve, mis kapi otsas on ja mõnikord nad siis koos Kaspariga joonistavad ja käivad kordamööda vannitoas käsi pesemas, sest need on lõpuks mustemad, kui paber, mille ma neile joonistamiseks andsin :) Grete praegu jälle väga mingeid kindlaid kujuneid joonistada ei taha, pigem võtab ta hääääästi paksult värvi ja hakkab neid siis paberil omavahel segama, päris huvitavad toonid ja mustrid tekivad. Kaspar teeb ikka oma edasi-tagasi liigustusi pintsliga, hästi kiiresti :)

Modell

Esmaspäeval oli ilus päiksepaisteline ilm, tuba valgust täis, ma kahe lapsega kodus. Mis teha? Mõtlesin, et kui Grete vähegi on nõus pisutki poseerima või paigalgi püsima, siis arendan oma fotograafia oskusi ja proovin pilte teravamaks saada. Väga armsaid võtteid sain oma modellist ;)

See alumine on mu isiklik lemmik, see mul arvuti desktopil ka ja no aina rohkem mõtlen, et sellest võiks ühe suurema foto välja printida, nii ilmearmas pilt nii emotsioonidelt kui ka hea tehniliselt :)

Mängimine väsitab

Grete läks see nädal täna esimest päeva jälle lasteaeda ja me olime Kaspariga kodus. See pole muidugi üllatus, et tal köha ja nohu jälle, aga õnneks on need kuidagi kergemakujulised ja vaeva tegid vaid esimesel kahel päeval. Paar nädalat oli ta ikkagi terve :)
Ülemisel pildil olev tegevus on Kaspari suur lemmik: ta paneb klotsid nende pulkade otsa ja hakkab keerutama ja siis laob sinna torne ja teeb igast vigureid. Päris osav on selles.
Mängimine ongi väikemehe kõige suurem töö ja see väsitab....

Lõunaunest tõustes patsustab Kaspar kõhule ja ütleb aia-aia. Tal on seal paar päeva mingi lööve olnud, ainult kõhul. Nüüd aga see sügeles tal. Helistasin arstile, anname zyrtecit(allergiarohi) ja kui paremaks ei lähe, näitame esmaspäeval arstile. Lisaks on tal kõht lahti...ei kujuta üldse, ette milles asi võiks olla. Kuna ta aga ennast hästi tunneb ja rongi toimetab, palavikku ka pole, siis ma ei muretse....veel. Põsed on tal ka pikemat aega juba punased ja karedad, vahepeal lähevad kreemitades paremaks, aga tuleb tagasi. Gretel oli ka selles vanuses nii....kohati kahtlustan ka õues külma ja toas kuiva ja sooja õhku. Ehk päikse ja kevade tulekuga läheb ka nahk paremaks. Kui just mingi tõsisema allergiaga tegu pole.

Muidu on aga kutt jube tragi...kõik teeb selgeks, mis tarvis. Amp...võtab näpust kinni...viib mu lastetuppa....aaaa, lamp on vaja põlema panna. Edasi tegutseb ta üksi. Põhi sõna on nänn-nänn, sellega ta võib igast asju väljendada, millele ta veel sõna pole leiutanud...küll kutsub vannituppa ja kui mingit toitu on juurde vaja või midagi saada tahab....või kamandab enda kõrvale istuma(sinna juurde käib ka käega toolile patsutamine). Viimane hitt on atta...te ei arva elus ära, mis see tähendab :DDD issi on see!!!! Kui Ainar koju jõuab, siis Kaspar jookseb vastu: attaaa, attaaa! Ant on elevant, see vast kõige uuem ja arusaadavam väljend. Igale poole, kuhu minna on vaja, võtab ta meil näpust kinni ja tirib kohale ja nii kaua seletab, kuni asi on selge ja alati tal see ka õnnestub. Hommikul, kui vaja vara tõust on, siis äratuseks sobib: et lähme PAPA juurde ja poiss on kraps üleval. Mamma, papa juures on ta nee dpäevad, kui ma tööl olen ja seal talle väga meeldib ja läheb sinna hea meelega, siis pole emmest midagi, saaks ainult issi sülle ja autosõitu. Puidust puzzlede vastu on hakanud huvi tundma, väheke oskab juba ise õigesse kohta tükki asetada, proovimise teel muidugi. Seal on ka ant olemas :) Autod on lemmikud endiselt, palli meedib visata ja veeretada, siis istub üks ühte koridori otsa ja tema teise ja ta on viskamises juba päris osav. Ja kui eelmine nädal kirjutasin pallil hüppamisest, siis see areneb ka iga päevaga. Eile mõtlesimegi videot teha, tal on nii lahe tehnika, kuidas ta hüppab. Mis siis veel põnevat...kui ta tegutseb, siis mõtlen kogu aeg, et vot selle kirjutan kohe üles ja selle...ja selle, aga kui lõpuks arvutisse jõuan on kõik meelest läinud. Tätä on tita...see tähendab ennekõike teda ennast ja kui ma temast pilti teen, siis tahab kohe tulla fotoka ekraanilt pilti vaatama ja teatab, et tätä. Ja kui ütled Kaspar, siis osutab näpuga enda peale. Juuksed on tal viimasel ajal palju kasvanud, lahe muhe parukas on peas. Ja ise ka üks muhe poiss, silmad säravad peas pidevalt ja nägu nalja täis, firmanägu on selline muhedalt kaval :)

Täna oli vahva juhtum...Grete puuksutas päris korralikult, Kaspar tormas kohale, keerutas ümber Grete, kükitas seljataha ja näpuga pepu poole osutades, ütles puuuuu! :)

Kommide mitte ostmine ja söömine läheb meil õnneks plaanipäraselt. Komme koju pole toonud, külas siis pugitakse täie eest ja külakostiks on ka toodud :) Nüüd võiks võtta eesmärgiks õhtune, no ikka päris hiline söömine-näksimine ära lõpetada. No me ise armastame väga õhtul isegi kümne ajal telku ees midagi näksida ja käime pidevalt külmkapi kallal ja meie kõrvalt ju nuruvad lapsed ka ja neil on see komme midagi suhu pista ikka täitsa külge jäänud ja tegelt nendega pahandada pole mõtetki ennem, kui ise head eeskuju näitame. Miks peaks laps midagi muud tegema, kui vanemad, kes ongi ju nendele eeskujuks päevast päeva. Nad ei peagi teadma, et õhtul pole hea süüa :)

Laste lemmikud

Te ikka teate, et talvel on hea päikseprillidega käia?

Lastega on ikka nii, et mingi periood võluvad neid mingid kindlad paar-kolm tegevust(vahel ka ainult üks) ja siis nad ainult neid naudivadki. Üldiselt on see siis midagi uuemat, mis nad on näinud ja õppinud ja tundub neile põnev. Siis võivad muud asjad nurgas seistagi ja tolmu koguda.
Kaspari lemmikud hetkel:

Nr 1. joonistamine: meie mõistes siis sodimine/kritseldamine ükskõik milliste vahendistega. Peaasi, et jooned paberile saaks. Alguses oli see päris õudne, sest ta ei saanud aru, et igale poole ei joonistata. Ma olen seinalt,kappidelt, diivanilt, põrandalt, patjadelt, laualt, riietelt ja ma ei tea veel kust saanud neid kriipse maha nühkida. Peale seda, kui esimesed korrad soditi suvalistesse kohtadesse, siis peitsin ma ka veekindlad vahendid ära. Praegu joonistavad lapsed vaid vees lahustuvate vildikatega ja need on tõesti üks tänuväärt kaup. Kuigi õpetustööd kannavad vilja ja Kaspargi käib aina enam laua taga joonistamas ja see on selline tegevus, mis paelub teda nii väga, et siis ta tegutsebki lastetoas tükk aega üksi ja hiirvaikselt.

Nr kaks kraaniveega solberdamine: seegi sai alguse joonistamisest...peopesad soditi täis ja siis sai pesema mindud ja nüüd teeb ta seda meelega. Ta on ikka meeletult nutikas, ise veel nii pisike. Ühesõnaga teeb täpi peopessa ja siis tuleb mulle näitama ja tirib mind näpust tõmmates vannitoa ukse taha. Peseme käe ära, aga sellega asi ei piirdu, ta siis tahab ise ka pesta ju veel ja veel ja veel ja veel........ jätan kraanivee nirisema ja siis ta mängib oma kopsikutega nii kaua kuni on eest läbimärg. Ta täiesti naudib ja siis õhtul küsib vanni ka, see on päeva tipphetk. Seal on lemmikuks duzziga pritsimine. Täielik veesõber. See on meil muidugi ka kõige suuremaks tüliallikaks, sest sealt kraani alt ei saa teda heaga enam ära. Ta on oma tahtmistes väääägagi kange ja kukub jonnima, kui tema lemmiktegevused katkestatakse. Iseloomu tal jagub küllaga.

Nr 3. hüppamine: see on täielik näide kehalise arengu uutest võimalustest. Meil on kodus see suur kollane pall. Grete käib seal meie abiga ikka hüpamas ja nüüd on Kaspar ka kohe hakkamas. Proovib jalgadega tõugata(no nii nagu batuudil hüpatakse), aga kõik ei tule veel päris hästi välja kuigi tahtmist on meeletult. Kehaline tegevus on talle üldse väga meeltmööda, eriti kui issi satub ta lõksu ja hakkab loopima ja võimlema temaga, siis Kaspar enam nii naljalt issit minema ei lase.

Grete lemmikud:

Nr. 1 Nukud, nukud, nukud. Praegu Barbid. Kaks tal neid on. Esmakordselt ma kuulsin, et ta ise pani nukule nime. ma olen tal seda palunud ennem panna, aga kõik on ikka nukud ja tüdrukud või beebid. Üks barbi on meil nüüd siis Tuuli(oli vist?). Küll ta siis sätib neil riideid ja kammib ja tantsib nendega ja kõike, kõike teeb mis nukudega võimalik.

Nr kaks Kälimehed. See seriaal siis, kus Peeter Oja ja Merle Palmiste jne mängivad. Hommikul tõuseb ja pole silmi lahtigi teinud, hüüab pane Urmast ja Raivot :D Ta võib seda lõputult vaadata, kui emme ja issi ei arvaks, et see kahjulik on.

Nr 3 ehted: lisaks kõigile naiste tegevustele(nõudega mängimine, kärutamine, emme aitamine söögitegemisel, pesu kuivama panemine), meeldib talle ka naiselik olla. Talle meeldivad ehted. Palju tal neid pole ja uhkeid ka mitte, aga sellised laste omad: kaelakeed, peavõrud, patsikummid, käevõrud, sõrmused(ta ajab seda sõna sassi ja ütleb ise sõrmik :) ) on ta lemmikud ja kõik peavad korraga küljes rippuma. Talle tundub see nii huvitav ja kleit peab ka siis ikka olema ja siis ütleb, et ta läheb peole. Teatrisse minnes ta teataski, et ma pole piisavalt ilus, et mis püksid jne :DD see kõlas päris naljakalt. Ta kohe kutsub korrale ja innustab ka mind eeskujuks olema :) ma pole ju kunagi ehetekanda olnud(no lihtsalt ehted ja mina ei käi kokku, kuigi ehted mulle meeldivad aga need ei sobi kohe minu külge rippuma :D), aga nii tore, et Grete meeldib.

Ja no igasuguseid erilisi asju teevad nad veel: Kaspar näiteks küsib pasteedi saia, läheb sellega elutuppa istub teleka ette ja hakkab pasteeti näkku määrima(või sobib ka) Ei usu või? Vaadake pilti :DDDD

Gretele meeldib patju üksteise hunnikusse kuhjata ja sinna alla veel kõik riided ja tekid, mis korteris nähtaval kohal on ja siis hakatakse sinna võidu hüpama ja muidugi mõlema lemmik on koobaste ehitamine, tekid kas narivoodi katteks ette või siis suur voodikate üle kuivatusresti ja punker valmis. Lapsed on loomingulised, kui igav on :)

....

Koos tehakse peaaegu kõike, vaadatakse telekat ja jagatakse krõbinaid.

Grete kallistus näeb piltidelt tihti peale päris karm välja :DD

Võib vast öelda, et lapsed on nüüd terved, Kaspar juba terve nädala kindlasti. Grete veel päeval mõned korrad köhatab, aga õues käime iga päev ja eilsest läks ta ka üle väga pika aja taas lasteaeda. Jaanuaris pole ta käinudki üldse ja aasta lõpus oli ka kodune. Päev oli tal ilusti läinud. Ikka ja jälle tundub, et talle kohe sobib lasteaed, tegevust on ja õppida saab ja sõpradega mängida.

Kahe lapsega nii pikalt kodus olla polnud mitte kerge, aga kui nad on nii palju tervemad, et saab juba õues käia ja ringi liikuda, lähevad päevad ka kiiremini ja kuna ma ju paar päeva nädalas ka tööl käin, siis see on väga suur vaheldus ja annab energiat, et jälle lastega kodus toimetada.

Ainuke keeruline asi on meil praegu magamisega. Vahepeal läksid nad mõelmad nii hilja magama, et ennastki väsitas see. Nüüd on natukene see pool paranenud. Öösel Grete magab väga hästi ja vist ka sellepärast, et ta päeval enam üldse ei maga. Kes aga pidevalt ärkab ja nutab läbi une, on Kaspar. See väga väsitab mind. Pidevalt jookse ta juurde(mis siis et ta meie kõrval voodis magab, aga ikkagi peab ennast välja ajama ju) lutti suhu ja tekki peale panema. Öösel käib ta ise ka vahest ringi ja tuleb meie voodisse, magab jalad Ainaril peas :D Ainuke helgem hetk on hommikul, siis ta on vist ise ka siblimisest nii väsinud, et magab mitu tundi jutti. Eks ma olen juba sellega küll harjunud, aga ikka tunnen,et päris täit energiat ma magamisest kätte ei saa. Lohutan end pidevalt sellega, et ehk kolmeaastane magab juba terve öö :) (Grete näite varal). Täna ööseks läkski Ainar elutuppa magama ja ma võtsin Kaspari enda juurde, et siis saavad kõik pisut rohkem puhata. Ja ma ei kujutagi ette, mis selle põhjuseks on. Hambaid ei paista kusagilt tulemas olevat ja muidu ju ka tervis korras, ei tea..... vahepeal isegi mõtlesin luti võõrutuse peale, et äkki siis ei nuta lutti taga kui see kadunud on...aga ei tea kas seegi aitaks....

Pipi Pikksuka etendusel

Esmaspäeval toimus üle paari aasta jälle teatriskäik Grete Maiga. Kahe aasta tagune kogemus oli selline, et käisime Nukuteatris ja kui ruum pimedaks pandi, siis Grete hakkas nutma ja nii me sealt ära tulime.

Seekord läks paremini. Etendus oli pikk...paar tundi koos pausiga. Grete alguses elas rohkem kaasa ja naeris. 45 min oli kestnud, kui Grete sosistas, et tahab nüüd koju. Ootasime pausi ilusti ära, aga pärast seda ta enam tagasi ei tahtnud minna ja polnudki vaja. Ta oli väga tubli, et ilusti vaikselt istus ja jälgis, teinekord valime lühema tüki. Kahju oli see, et laulud ja tekst polnud sama, mis ta on plaatidelt kuulnud ja see vast saigi põhjuseks, miks Grete vaadata rohkem. Ta vast ootas midagi tuttavamat. Aga tegelt oli tore, et läksime ja ta sai uue kogemuse võrra rikkamaks. Ja muidugi üle pika aja kohtumine Lauraga oli tema jaoks vist isegi suurem sündmus :D

Ei, see polnud unenägu

Panen siis ka kirja oma tänaöise nalja....ausalt ka see pole päris normaalne :)))

Ärkasin öösel järjekordselt Kaspari hääle peale. Kuna ma olin seda öösel juba korduvalt teinud, olin päris uimane ja pisut segaduses, vaatasin kella. 4:11. Täiesti arusaamatu number mu jaoks. Liiga väike ja no ausalt ka, täiesti arusaamatu. Hakkasin automaatselt seda kroonideks ümber arvutama :DDD Täiesti sürr. Kui paar korda veel silmi kinni-lahti tegin, sain alles aru, millega tegu. Tunnistasin ennast unesegaseks ja magasin edasi :DDD

See ongi see, mis EURO meiega teeb...sööb ajusid.

3D

Mu õde pakkus, et tal vaba nädalavahetus ja võiks lapsed oma juurde võtta. Mis mul selle vastu saab olla. Reedel pakkisime asjad ja Ainar viis nad Inese juurde. Ma tegin see aeg ühe kiire tööotsa ära :) Ja pärast kiirustasime ise kohe linna kinno. Turisti vaatama, meeldis :)

Laupäeva hommikul saime korralikult kodu kraamida. U 1,5 poe kilekoti täit mänguasju ja muud mõttetut sodi läks prügikasti. Laste mänguasjad kohe jälle palju paremini organiseeritud ja sorteeritud ja kodu korras. Peale seda suundusime jälle linna, loomulikult kinno :) Vaatasime siis esmakordselt 3D kino(Roheline Vapsik) ja mõlemale meeldis. Hoopis teine tase.

Lapsed olid rõõmsad, kui neile järgi läksime. Algul piilusime läbi klaasi, et mis nad seal teevad, Lotta toimetas Kaspariga ja Grete omaette, vahva. Lapsed olid tublid, eriti kiideti Kasparit, et kui mind pole, siis ta pidi ideaalne laps olema: sööb korralikult, mängib, toimetab kõike ise ja rahulikult, magama jääb ilusti ja üldse on üks vahva põnn. Mu ema ikka ütleb, et ta võiks nii väikseks jäädagi. Ema käis ka korra seal lapsi hoidmas ja tänu sellele saime meie veel 3-4 lisatundi vabadust :) Ema kiitis Kaspari õppimisvõimet...eks ta ongi praegu sellisis vanuses, et paljud temale eakohased tegevused jäävad hästi külge. Grete on hoidjate juures pisut raskem pähkel, aga eks tal vanus ka selline.

Igatahes hoidjatele suur, suur tänu ja järgmise korrani :)

Pildid

Pilte pole ammu lastest olnud. Aga palun!

Õues

Nüüd sai villand sellest, et lapsed pidevalt haiged on ja õues käia ei saa. Selle kiuste läksin täna õue nendega, esiteks on ju suhteliselt soe ja tuulevaikne ilm ja kummalgi palavikku pole, vaid köha ja nohu. Loodetavasti tuli värske õhk ja õues möllamine pigem kasuks kui kahjuks. Mõnus oli kohe olla väljas nendega. kelgutasime ja jooksime ringi. Kasparile panin ka väiksemad saapad jalga, siis saab kergemini liikuda ja ta kasutas ka seda hoolega ära :) Mõlemad kühveldasid labidaga lund, Grete kelgutas hoolega ja Kaspar tatsas niisama ringi. Värske õhk on kõige parem une tooja...Kaspar magab juba rahus ja Grete on õnnelik, kui ta saab legodest maja ehitada ja nukkudega seal sees mängida, ilma et Kaspar teda segaks ja asju lõhuks. Kõik on rahul!

Mesi

Seda meie peres igapäev ei näe....

Ainar varem ikka vahest sõi mett saiaga. Mina pole kunagi mett söönud, täiesti vastumeelne. Aga kõik muutus, kui meile toodi selline mesi, mis pole üldse mee maitsega. Loomulikult Hiiumaalt. Lastele beebieas seda ju ei anta, allergiate pärast ja neile polnud ma üldse mett proovinudki anda. Nüüd aga sügisest olen hakanud seda tee sisse panema ja Gretele ka kakao sisse, isegi üllatusin, et mesi nii hea võib olla. Ükspäev, kui selle hea meepurgi siis lahti keerasin ja maitsesin, siis ei uskunud ma ise ka, et see nii hea võib olla. Andisn lastele ka. Kaspar väga ei hooli ja sellest pole ka midagi, sest ta veel üsna väike. Grete pirstutas pisut, aga küsis juurde. Limpsib lusika pealt nagu pulgakommi ja nüüd on asi nii kaugele läinud, et küsib ise õhtuti ja sööb täitsa lusikaga seda. Praegu, kus tal köha ka on, siis on see väga, väga hea ju! :)

Keelatud

Grete Mai on ikka tõeline magusasõber. Kookidest ta ei hooli aga komme pugiks ta meeletult, kui ainult ette antaks. No muidugi detsembri kuu oli selleks ka muidugi väga soodus, komme tuli nii aknast kui uksest sisse ja jagus siiamaani. Kuna nüüd aga on Kasparil põsed karedad ja punetavad, siis otsustasin,et praagime esmaks mandariinid menüüst välja ja samuti ka šokolaadi ja sellega seoses ka kõik magusad kommid. Tõesti, nad söövad komme ikka liiga palju.

Ma loodan, et suudan sama järjekindel olla kommide koju mittetoomisega nagu ma u pool aastat tagasi otsustasin,et kartulikrõpsude söömine tuleb ära lõpetada. See asi väljus meil ikka täielikult kontrolli alt. Aastane Kaspar sõi neid isegi isukalt. Nii siis ütlesin,et enam tsipse koju ei osta ja nii jäigi. Nüüd ei nõuta ka. Muidugi erandid on sünnipäevad või pidupäevad, siis ikka võib. Ja loomulikult ei keela me neid ka külas süüa :) Samuti võiks ka kommidega olla, et need oleks pisut erilisemad, mitte ei sööda kodus iga päeva nagu leiba.

Mõtlete nüüd, et mis siis lapsed süüa võivad.... õnneks on meil nii läinud, et kuigi nad armastavad kommi väga siis söövad nad tegelikult väga hea meelega ka kõiki kuivatatud puuvilju: ananassi, rosinaid, aprikoose, banaane, pähkleid ja näiteks kamapalle ja muid krõbinaid. ja kõiki puuvilju ka hea meelega, eriti õunad, pirnid lähevad loosi.

Ehk õnnestub...... (kuigi ma ise olen ju meeletult suur magusasõber ..psssst ;) )

Armas

Enamus asju, mis Grete teeb, laulab, tantsib või luuletab tuleb kindlasti lasteaiast või siis oma peast. Üks imearmas asi, mis kindlasti on lasteaiast tulnud on: kui keegi on õnnetu, siis ta võtab oma suu pealt naeratuse ja paneb selle siis kurvale sõbrale põue või siis viskab talle ja palub ise põue panna. Seda teeb ta ka kodus ja imearmsasti.

Täna hommikul oligi siis järjekordne naeratuse jagamine. Nimelt kui Grete ärkas oli issi juba läinud. Grete oli muidugi kurb, et ta ei sanaud musi-kalli teha(see on talle meeletult oluline) ja teiseks oli ta kurb,et issi polnud tema pandud naeratust kapi pealt kaasa võtnud :) ta oli siiralt kurb, et issi seda päevaks kaasa ei saanud. Õnneks sellisel puhul aitab helistamine, see rahustab ta maha.

Grete saab ise hästi hakkama

Nimelt see on juba viimasel ajal päris palju juhtunud, et kui hommikul Ainar tööle läheb, siis Grete ärkab. Ainar paneb talle teleka mängima ja u tund aega on ta täiesti rahulikult teleka ees ja mängib, kuni alles meie juurde tuleb. Nimelt mina ja Kaspar magame siis väääga sügavat und veel.

Samuti ta viimasel ajal enam päeval ei maga. Eriti ta ise ei taha ja kui ta on päeval maganud, siis on suuteline ta öösel üheni üleval olema ja see pole kuigi lõbus, sest mina olen suht vara magama mineja. Nii ongi, et parem on kui ta päeval on üleval ja magama läheb õhtul kell 9 või heal juhul pool kümme. Ja päevase unega on vahest ka nii, eriti nädalavahetusel, et meie Ainariga tahaks Kaspari une ajal ka väikse lõunaune teha, aga Grete ei taha. Siis on ta nõus üksi mängima, peaasi, et magama ei peaks. Ta suudab vaikselt elutoas või oma toas vähemalt tund või natuke rohkemgi ise toimetada ja laseb teistel puhata. Siiamaani pole õnneks ka midagi sellist juhtunud, et me magada ei julgeks :)


Ja eile näiteks, käisin ma hambaarstil. Grete oli kaasatulekust väga huvitatud ja mõtlesin,e t saangi siis temaga kahekesi aega nautida. Kelgusõitu u 10-15 min ja olimegi kohal. Terve tee rääkis ta igast huvitavaid asju, näiteks kuidas ta varsti suureks saab ja kooli läheb ja et me kindlasti kuivikuid läheks Leivakotta ostma ja arutasime, mis hambaarsti juures tegema hakatakse. Ootasime päris kaua, kuni meid vastu võeti. Grete oli väga kannatlik, kuigi tal oli suht igav, mänguasju polnud ju. Ennem seletasin talle ära, et kui ma arsti juures olen, siis ma ei saa talle vastata, kui ta midagi küsib. Kuna mul läks ikka vähemalt pool tundi arsti juures, siis Grete oli väääga tubli. Ta küll tüdines nendest mõnest mänguasjast, mis seal oli, aga ta oli seal ilusti rahulikult ja vinguma ei hakanud. Mul oli väga hea meel. Küsisin, siis kas ta ka tahab hambaarsti juurde minna...loomulikult vastus oli ei! :)


Grete tassib Kasparit süles mööda korterit ringi ja viimaks jõuab minuni: Palun, siin on teie tita! :DDD Kaspar läheb iga päevaga aina uhkemaks, kui suur õde temaga tegeleb, õnnis naeratus on näol.

Miks neid üldse vaja on :D

Panin hommikul riidesse, Grete ütleb: Emme, sul pole enam tisse vaja! Keegi ei joo sealt enam.

Ma siis küsisin, et mis ma siis nendega teen? :D

No, pole vaja, siis kui keegi väikseks jääb, siis on jälle vaja :D

Grete üllatab

Grete käib uhkelt meie juures demonstreerimas: Rrrrrrrrrr! Ilusti kõlavalt tuleb tal see r-tähega põristamine välja.

Ja täna hüüab mulle, et emme, tule vaata, ma tegin Eesti lipu! Lähen siis mina asja uurima....

Potis

Kairile ;) sa imestasid, et Kasparil üks lutt käes ja üks suus :) aga ta on isegi selliseks asjaks võimaline. Lutt on kasparile praegu väga tähtis ja ma ei hakka isegi praegu üritama seda võõrutada, teen seda kevadel-suvel :)

Kaka pilte enam üles panema ei hakka ja õigupoolest mul polegi neid, aga uudiseid on. Kaspar käib ilusti poti peal, kui paljalt on. Nüüd kaks hommikust kakat ilusti ka potti teinud. Muidugi päeval on mähku jalas, aga vähemalt ta saab nüüd pihta, mis potil tehakse ja et põrandale ei pissita ja kakata :)

Grete küll kiidab venda aga ütleb lõpuks: Fuika, mis hais! :D

HEAD UUT AASTAT!

Üle pika, pika aja olime see aastavahetus ainult oma perega kodus. Kuna Gretel silm haige siis ei hakanud kuhugi minema ja pisikuid uueks aastaks viima.

Grete oli terve päeva põnevil, et õhtul näeb rakette. Päeval ta magada ei soovinud, mõtlesin, et ongi hea, magab pärastlõunal ja siis saab õhtul kauem üleval olla. Kella 10 ajal õhtul läksin esimest! korda Kasparit magama panema ja siis hoopis kustus Grete ära. Natuke kahju oli, aga pole ka mõtet last piinata. Arvasin, et küll ma terve esimese jaanuari kuulen Grete kurtmist, et ta rakette ei näinud, aga õnneks pole ta seda maininudki. Kaspar jäi ka lõpuks kell 11:45 peale kolmandat üritamist magama ja me Ainariga kahekesi nautisime ilustulestikku nii telekast, kui läbi akna :)


Edukat ja tegusat uut aastat kõigile ja palju EURO-münte taskusse ;)