Iseseisvumine

Pool aastat...6 kuud... pole tegelikult täiskasvanule vahest üldse mingi aeg: läheb hästi kiiresti ja märkamatult ja suurt midagi ei toimu, teinekord võib aga kuue kuu jooksul olla tohutult muutusi. Alla 3 aastase lapse jaoks on aga 6 kuud väga pikk aeg ja laps areneb ikka tohutult selle aja jooksul.

0-6 kuud: väiksest vastsündinud "pambust" areneb üks asjalik beebi, kes juba mängib natuke mänguasjadega, võib istuda ja kellel hakkavad esimesed hambad tulema.
6-12 kuud on juba suurem areng, laps hakkab käputama, kõndima, võivad esimesed sõnadki juba tulla ja hambaid võib ka paras pärlirida juba olemas olla.
12-18 ja 18-24 kuud toimub pidev juba saavutatud arengu täiustamine.

Millest aga mul selle postituse mõte tuli? Alla 3 aastase lapse(räägin siis Grete Mai varal) puhul tundub 2aastasest 2,5 aastaseks saades väga suurte muustuste aeg. Laps saab palju iseseisvamaks ja ei sõltu enam nii palju emast, ta saab väga paljude asjadega ise hakkama.

Kui 2 aastaselt oli Grete Mai veel ikka päris väike, siis tundub, et 2,5 aastaselt on ta palju, palju iseseisvam. Mis on siis vahet 2 aastal lapsel ja 2,5 aastasel?

1. Kõne areng: see vist on ühe suurema arengu viimase 6 kuu jooksul läbi teinud. Laps suudab ennast väljendada sõnadega, arutleda asjade üle ja suhelda täiskasvanuga.

2. Mähkudest vabaks: kui 2 aastaselt käis Grete veel mähkudega, siis 2,5 aastaselt on ta täiesti mähkuvaba ja suudab täiesti iseseisvalt käia potil ja oma toimetused ära teha, ilma et me peaks meelde tuletama või küsima, et kas tal on pissi häda.

3.Sööb ise! Enam ei pea lapsele toitu suhu panema ega tassi hoidma.

4. Paneb riidesse: see on nüüd küll selline asi, millega Grete Mai sai juba edukalt ka 2 aastaselt ise hakkama, aga eks kõik on täiustunud. Lukud-nöörid-nööbid vajavad ikka muidugi abistamist, aga toariided ja enamus õueriided on ta võimeline kõik ise selga panema ja ka teisi näiteks lasteaias aitama.

5. Peseb ise! Meie puhul on ainuke mure, et ta teeb seda siis kui ise tahab, aga ta saab sellega ilusti hakkama. Peseb ise käed ja näo ja hambad ja oskab ka korralikult kuivatada.

6. Üksi! Teda võib jätta mõneks ajaks üksi teise tuppa mängima, kartamata et ta endale mingi jama kaela tõmbab, ennast vigastab või midagi muud juhtub. Enam pole ka muret teda vennaga kahekesi tuppa jätmisega, enam ma ei pea nii väga muretsema, et ta vennale midagi eluohtlikku teeks, kindlasti on oma osa ka sellel, et venna on suurem. Ja mis on muidugi hea, et kui ta ise midagi ohtlikku näeb, siis ta räägib selles meile, mitte ei lähe ise asju lahendama.

7. Trepist saab ise üles ja alla, ilma et täiskasvanu teda aitama peaks. Kahe lapsega väljas käimisel on see väga, väga suureks abiks.

8. Lasteaed! Selle oleks võib olla pidanud tegelikult kolmandaks kirjutama. See on lapse iseseisvumisel väga suure tähendusega. Esimene kogemus pikad päevad emast lahus ja nagu algul näha oli, pole see ka kõige lihtsam, aga kõigega harjub ja nüüd käib Grete mõnuga lasteaias.

9. Ja üldse saab laps väga paljude pisiasjadega ise hakkama, ta ei vaja pidevalt täiskasvanu abi oma soovide täideviimiseks.

Ainuke asi, mis meil veel on jäänud nö beebiaja harjumuseks, et ma pean magamajäämise ajal kõrval olema. Aga kuna see käib laulmise või lugemise abiga suht kiiresti, siis see mind enam ei sega. Nii et kui ta praegu seda vajab, siis ei ole sellega ka mingit probleemi.