Kaspar 9k3n1p

Kaspar seisis veekeskuses ise püsti(26,01), hoidis oma aruga veejoast kinni ja seisis ilma abita ja nüüd on ta seda iga päev pisut teinud. Me paneme ta püsti ja kui lahti lasta, siis suudab pisut tasakaalu hoida, eile isegi lasi ennast ise kükki püstiasendist. Ja no käimine on erilised tuurid sisse saanud, tahab käia nii et meie kätest kinni hoiame, kui ka ise mööda mööblit liikuda.

Selged asjad on tal kell ja lamp. Kui küsid, et kus kell on, siis hakkab otsima ja näitab käega sinna suunas, ise ütleb: "Khel, kll või khe". Ei ole siis esimeseks sõnaks mitte emme(no seda tuleb ka juhuslikult kui väha halb tuju on), ega aitähh või lamp, nagu tavaliselt vaid hoopis kell :) Üldse hästi palju laliseb, la-la-la on selge, aida või midagi sarnast ja igast muud lalinat tuleb ka. Lehvitamine on täitsa selge ja seda tehakse sõna tsau peale ükskõik kas siis tervituseks või lahkumiseks.

Mängib päris palju iseseisvalt, sobrab mänguasja kastides, käib köögi sahtleid sorteerimas, õe toas meeldib tuulata, õnneks puzzletükkide vaimustus on pisut jahtunud. Kõik krõbisevad, kolisevad, sahisevad asjad meelivad, eriti kommipaberid ja muud pakendid.

Veekeskusest sai Kaspar vist pisut külma ja hetkel on päris vesine nohu tal. Täna juba jälle pisut parem, aga eelmistel päevadel lörises ikka päris korralikult. Kaks ülemist hammast on ka varsti tulemas, igemed on nii kohutavalt punnis, et varsti lõhkevad.

Ma endast parem ei räägigi, üsna väsinud olen, magamata öid on viimasel ajal väga palju ja praegu kõige rohkem väsitab rinnaga toitmine ja see on mulle täitsa vastumeelseks muutunud. Ootan nüüd kuni Kasparil hambad välja tulevad ja siis proovime sellel ka lõpu teha. See saab kindlasti väga raske olema, aga küll kannatab ära, parema tuleviku nimel :) Seepärast pole ma ka viimasel ajal eriti seltkondlik, proovin oma asjadega hakkama saada. Täna proovin šokolaadi ja kirssidega muffinitega hakkama saada ;)