Istume autos, teel suvilasse. Keegi ei räägi, ainult raadio mängib, äkki Grete teatab tähtsalt:
Aga mulle meelib Ronan. Ronan on minu sõber!
Selliseid konkreetseid avaldusi on ta varemgi teinud :) Need on nii armsad ja tähtsad :)
Sõidame edasi, üle tee jookseb kass.
Grete: Kas see oli kass?
Issi: Jah!
Grete: Miks see koer ei olnud?
Sünnipäeval. Karbi sees on hõbepaberis šokolaadi medalid. Grete võtab ühe ja pakub lahkelt tema kõrval olnud tädile. Me üllatusime, mõtlesime, et vaata, kui armas ja viisakas. Kõik on vaikselt, Grete ootab ja vaatab....ootab veel natuke ja ütleb: Tee palun paber lahti! :D
No comments:
Post a Comment