Üksi õues

Reede oli see vist. Me olime lasteaiast tulnud, õues natuke jalutanud ja toimetasime toas. Grete ronis akna peale ja nägi õues oma rühmakaaslasi Getter-Laurat ja Rogerit. Ja teatas ka kohe, et tahab ka nendega õue mängima minna. Mul polnud küll isu õue minna enam, õhtu oli jahe ka. Grete ikka ajas oma tahtmist. Ja nii siis saigi otsustatud, et paneme ta riidesse ja saadame üksi õue.

Meil maja taga hea suur rohelne õu, kus autosid ei liigu ja ohtusid vähe ja aknast paistavad nad ilusti kätte. Küll oli Gretel vahva. Algul olid need sõbrad kuhugi kadunud, aga peatselt leidist ta nad üles ja siis nad kolmekesi jooksid käest kinni ja sõitsid üksteise ratastega. Ilmselgelt lapsed nautisid omapead olemist. Esimest korda ilma emme-issita. Algul piilusin üsna tihedalt akna peal, lõpuks aga mitte.

Kui kella kaheksa ajal talle järgi läksin, siis loomulikult Grete ei tahtnud koju tulla :) Rääkis mulle, kuidas nad olid koera kakat käinud uurimas :D