Kaks hommikut on lapsed tõusnud juba 7:15, mis on meie peres ilmselgelt liiiiiiga vara. Alles nädal tagasi põõnati veel rahulikult poole üheksani vähemalt, kui mitte kauem. Isegi mina, kes varem oli alati vara ärkaja ja mulle see sobis, ei suuda seitset kellal seal ees vaadata.
Aga kohe mõtlesin ka positiivse külje peale....lapsed on head kohanejad ja kuna Grete võiks pisut peale kaheksat lasteaias olla ja seega kui ta ise ärkab on see palju, palju parem, kui teda unise peaga äratama hakata. Ja kuna ma tööl hakkan käima, siis mulle samuti on varasem reziim teretulnud. Ausalt, ma isegi ei kujuta neid hommikuid enam ettegi, et ma pean kell 8 hommikul soengu korda tegema, et ma natukenegi tõsiseltvõetavam tunduks ja näo pähe joonistama.
Küll sa ära harjud ;)
ReplyDeleteMina ärkan, kui kellale 6 ette tuleb, et ennast korda seada ja natukenegi majapidamistöid rahus teha saaks, töötava ema rõõmud.
Ja mina, kes ma varem olin öine inimene, lähen hea meelega Liisuga samal ajal tudile. :D
Ei tea.. Mina ise olin ka vanasti vara üles ja vara voodi.. aga nüüd peale last ja tööle minekut, no ei tule õhtul eriti uni peale ja hommikul on nii nii nii nii raske tõusta,, Isegi tahaks olla jälle sellise reziimi peal et 21,30-22.00 lapsega magama ja 6,20 tõuseks ja säraks! Aga no ei saa.. Loen hommikuti päevi, et palju veel on nädalalõpuni, niii tahaks magadaaaa... Ei tea kas vanusest või, aga midagi on kapitaalselt teine kui 3-4a tagasi ja kogu elu on olnud? :D
ReplyDelete