28.3.11

Lootus sureb viimasena....

Käin iga päev paar korda postkastist vaatamas, et ega pole linnavalitsusest kirja tulnud, et eelmine nädal ju pandi(nii mulle linnapea ütles!!!) lasteaia teated posti. Mõne koha pealt olen ikka paadunud optimist ja ootan viimse minutini...midagi sees kripeldab, mis ütleb, et mingi väike lootus veel on, kuigi samas on ka jube palju segaseid mõtteid peas, kui ei tulegi seda teadet.

Täna õhtul kirjutasin veel ametnikule, uurisin, et mitmes Kaspar nimekirjas on ja küsisin toetuste kohta. Täna ma vastust ei oodanudki, sest ma saatsin vist u 16:30 kirja ära...ja praegu üllatuseks oli kiri tulnud, kus ta vaid ütles, et see nädal saadetakse veel kirju....oojeeee...äkki ikka.... Huvitav, et ta midagi järjekorra kohta ei kirjutanud, nüüd ma hirmsasti ootan, et ikka tuleb meie kirjakasti ka kauaoodatud paber :P

Laste tervisest ka. Köha nagu polegi kumbalgi, ju see köhimine siis suurest tatist rohkem oli. Laupäeva õhtuks oli Grete omadega täitsa läbi, tundus nagu võiks palavik olla. Kraadida ta ei lubanud, silmad olid paistes ja vesised, tatti voolas ja väsimus naelutas ta diivanile. Kui ta magama lõpuks jäi, sain kraadida, 38,4. Alla ei hakanud seda võtma, ootan mis saab. Öö möödus rahulikult ja hommikuks oli Grete nagu teine laps, rõõmus ja haigus oli taganenud: nohu paks ja silmad korras. See on kinnitus arstide jutule, et palavik pole haigus vaid keha võitleb ise haigusega, et ärge esimesel võimalusel kohe palavikku alandada proovigegi :)

Eks vaatame kaua me lastega kodused oleme. Täna on esmaspäev ja mõlemal on küll selline paks nohu aga väga tihti nad ei nuuska õnneks. Askeldavad päris palju koos ja kalevad ka koos :) Vaatavad Youtubest Ithakat ja orelipoissi ja Raivot ja Kälimehi, telekast Jääaega, mängivad legodega. Kaspar tegeleb enamuse päevast oma viimase kahe nädala lemmikuga, puzzlega. 15 tükise puzzle kokkupanemisega pole probleemi mingisugust. Ta on täiesti vaimustuses puzzlest. Paar nädalat tagasi ostsime, u pool nädalat läks aega, et kokku see saada ja siis hommikul tõustes pani vutt-vutt kohe elutuppa ja ta võis neid tükke seal tund aega küll järjest kokku sobitada :D

Kellakeeramine on seekord päeva ikka suht sassi keeranud, Kaspar läheb kella 13 asemel magama 15. Keegi võiks talle selgeks teha, et me ei keeranud 2 tundi kella edasi vaid ainult tunnike :D Õhtul õnneks on tund hilisemaks magamaminek läinud. Lapsed magavad nüüd üldse rohkem, ju magavad haigust kehast välja :D

No comments:

Post a Comment