Kaspari päevahoid on üle vaadatud, lastele seal meeldis. Mõned nõrgad kohad on, aga paremat varianti hoidmiseks meil hetkel pole ka, sest.....(see mind blogisse kirjutama tuligi)...täna uurisin, et kas linnavalitsusest on kirjad välja saadetud, teadetega lasteaia kohtade kohta ja kahjuks sain vastuseks, et ongi saadetud ja meie pole ju saanud. Ma üldse kohe ei arvanud, et me esimeste sealt välja võime jääda. Muidugi on võimalus niimoodi koht saada nagu Gretele, et keegi ütleb ära, aga seda saab umbes augustis või septembri teada. Julm oleks küll nüüd, kui ei saagi järgnevaks aastaks kohta Kasparile, ma isegi ei hakka praegu mõtlema selle peale.
Eelmine pühapäev käisime kogu perega suvilas oksi lõikamas ja veel viimases lumes möllamas. Nädalajagu on juba küll nii mõnusad soojad ilmad olnud, et silmnähtavalt on lumehunnikud kahanenud. Polegi nii lootusetu see kevade tulek. Kuigi see nädalavahetus lubas jälle külmemat ilma, ööseks isegi 15 kraadi külma :) Tuul on ka viimastel päevadel meeletu, kohati tuiskab lundki.
Kevade tuleks aga tõi meie koju haigused. Kasparil ilmnesid esimesed nohumärgid juba esmaspäeval, teisipäeval tuli köha ka lisaks. Teisipäeval käisime kusjuures perearstil, sest Kaspar ikka väga, väga palju hingab ainult suu kaudu ja öösel nohiseb, kohati lausa norskab. Et äkki adenoidid. Õnneks kõik muud asjad olid korras ja anti saateleht, kuigi öeldi, et nii väikestel veel ei lõigata, sest lapse kasvades kasvavad ka adenoidid tagasi. Mai alguses on meil 2-aastase kontroll, siis võtab meid teine arst vastu ja küsin ka tema arvamust. pole ju mõtet ka niisama röngenit tegema minna. Kolmapäeval Gretele lasteaeda järgi minnes öeldi, et tal hääl ära ja kergelt köhib. Neljapäevast on lapsed kodused, siis pidin mina tööle minema. Onu Rein käis lastega mängimas ja hoidmas neid. Tööl olles aga tundsin mina, et tervis läheb aina hullemaks ja jube uimane on olla. Nohu on küll üks kergemaid haigusi, aga no olemise teeb küll kõige jubedamaks.
Reede. Nii me siis oleme siin kolmekesi kodus ja ravime endid. Kasparil on juba väga hea, köha ja nohu on vähesed. Mina ja Grete oleme küll suht haiged, silmad ja nina jookevad vett, Grete köhib ja mul ajab ka pidevalt köhima. Loodetavasti on laupäeva hommikul juba palju parem. Praegu kui ma kirjutan on kell 12 öösel ja Grete pole korralikult veel magama jäänudki, nutab läbi une ja küll on nina valus ja siis on kuskilt mujalt valus.
Kasparil läheb ilma lutita väga hästi, magab öösiti rahulikult ja päeval toimetab ilusti ja lutti enam ei küsi üldse. Jutt on see eest tõesti täitsa lahti läinud, iga päev proovib uusi sõnu järgi öelda ja pudistab mängimise käigus oma keeles pikki jutte maha. Kõige armsam sõnaühend praegu, mida ta iga päev kasutab ja meie talt ka välja pressime, on ättä ope :) issi jope. Ta nii ilmearmsasti ütleb seda oma titehäälega. paar päeva tagasi üritasin ka endale üles kirjutada igapäevased sõnad mida ta pidevalt kasutab ja neid tuli kokku 40 ja kindlasti on mõned veel, mis kohe meelde ei tulnud.
Teisipäeval käisin Grete Mai arenguvestlusel. Nimelt lapsevanem räägib ja kasvataja küsib stiilis jutuajamine on see. Täpselt nagu eelmine aasta öeldi ka seekord, et jätkake samas vaimus. Grete on tubli ja saab ilusti kõigega, mis tema vanuselt lapselt oodatakse, ilusti hakkama. No ja seda teavad kõik, et ta on kõva targutaja, seda ütles ka kasvataja, et tal on nii palju vaja seletada, et oma mänge ei jõuagi mängida :) Ta täpselt teab, mis keegi tegema peab ja kus asjad käivad ja siis käib ja õpetab teisi.
Poes käigust ka hea nali. Olime terve perega, Kaspar kärus ja Grete lippab meie ees. Jõudsime leiva-saia leti juurde. Grete laulab kõva häälega: Saiapätsi, saiapätsi, saiöööö, saiöööö! Päris vähe ei ajanud muigama see :)
Kell on juba 00:11, rohkem tõesti tule meelde, mida kirjutada.
Grete just teisest toast hüüdis, et pilt läks eest ära!
Ainar küsis, et sul vä?
Grete vastas Jah :D
No comments:
Post a Comment