Jeiiii, ma sain lõpuks öösel magada.
Niipea kui olin esmaspäeval Grete Mai tuulerõugete kohta postituse ära teinud ja kurtnud, et Kasparil pole veel tulnud, siis teisipäeva(7.02.2012) hommikul olid punnid platsis. Täpselt kaks nädalat vahet.
Ütleme nii, et kui üks asi läheb kergelt, siis ega loodus tühja kohta salli ja sain Kaspariga ikka kõvasti vatti näha. Esmaspäeva vastu teisipäeva niikuinii magada ei saanud, Grete köhis nagu hobune. Siis järgnevad kolm ööd hoolitses Kaspar selle eest, et ma väljapuhata ei saaks. Tal ikka julmalt need punnid sügelesid, eriti öösiti. Ei aidanud see allergiarohi kohe üldse. Palaviku lõi ka paariks päevaks üles, u 38,1. Kolm päeva tuli ikka julmalt neid punne juurde, silmalugudel oli ka, mis talle ikka hirmsasti piina tegi. Ma kahtlustasin, et isegi suus olid tal mingid väiksed punnid, mis näiteks apelsini süües haiget tegid, muidu õnneks ta ei kurtnud, et suu valus.
Rohelist ta ka peale panna ei lasknud, läbi suure häda saime ikka hullemad punnid iga päev üle käidud. Kaspar nokkis ikka mõne punni endal täitsa veriseks ka, kuigi Grete hoiatas, et armid tulevad, noh sellised väiksed augud, aga ega sellest Kaspar hoolinud. Öösel õnneks ta küüntega ei kratsinud vaid kuidagi sõrmeotstega tegi pai, niipalju ta mu juttu mõistis. Täna on siis 6s päev(laupäev, 11.02.2012) ja täna öösel magas ta lõpuks rahulikult. Eile juba punne juurde ei tulnud ja olemine on palju parem.
No aga lisaks siis teisipäeval tulnud Kaspari punnidele oli Grete ikka päris korralikus köhas. Nina oli ka totaalselt kinni ja kerge palavik. Esmaspäeval juba helistasin arstile, et tuleme lastega kolmapäeval ennast näitama. Kolmapäeval Kaspar siis oma nakkushaigusega jäi vanaemaga koju ja meie Gretega käisime perearsti juures. Õnneks kõrvad korras ja põhimõtteliselt vist kopsus ka polnud midagi kuulda. Igaks juhuks tehti vereproov, mis näitas pisut kõrgemat põletikunäitu, aga ABd veel peale ei pandud. Et kui läheb hullemaks, siis tuleb seda ka võtta. Koju jõudes oli Gretel palavik 38,7. Õnneks see õhtuks taandus ja järgmistel päevadel enam palavikku polnud, köha on ka nagu võluväel kadunud, nohu on veel selline paksemapoolsem ja nina kinni.
Vereproovi kartis Grete juba arstijuurde sõidul, ikka pidevalt päris, et ega näppu ei pigistata. Ma ei julgenud midagi lubada. Algul oli ikka täitsa krampis ja nuttis, ei tahtnud kuidagi oma sõrme õele anda. Saime ikka kuidagi selle tehtud. Plaaster oli natuke peal ja siis ta soovib, et see punane täpp ära pestakse. Koos sellega kaob valu ka tavaliselt :)
Neljapäeval olid lapsed vanaemaga kodus. Grete Mai ikka telefonist kiitis, kui tubli ta on ja et nad magasid päeval natuke ja mängivad vanaemaga kohvikut jne jne :)
Grete Mai on nüüd kolm nädalat täiesti tubane olnud ja Kaspar kaks nädalat. Nii tahaks juba, et nad õues saaks käia.
Aitähh vanaemadele, et aidata saite :)
No comments:
Post a Comment