3. päev lasteaias

Eilne päev mõjus siis nii hästi, et lisaks varajasele magamaminekule polnud öösel ka kordagi ärkamist, kõik magasid sügavalt hommikuni ja siiski ei suutnud keegi meist ärgata. Grete Mai tõusis kiiresti, Kapsar aga uneles veel tükk aega. Hüüdsin, et lähme lasteaeda, mille peale Kapsar tegi: Mmkmmm...ja raputas pead. Samas polnud ta ka riietumise vastu midagi.

Rühma jõudes tervitas meid tädi Anu(kes oli ka Grete Mai sõimerühma kasvataja). Ruttu riidesse ja Kaspar põrutas rühma. Korra küsis emmet, kui kasvataja ta autonurka suunas ja sinna ta minust jäigi. Kokkulepe jäi, et kui kõik ilusti läheb, jääb ta ka täna lõunaunne.

Kell on hetkel 14:20 ja pole keegi mulle helistanud, ega sõnumit saatnud. Järelikult on kõik hästi ja lähen lastele järgi peale õhtuoodet, u 16:00.

Aga minu vabaduse tunne, mis mul on täna peale 4,5 aastat pidevat "tööd", on küll ütlemata mõnus. Lähen, tulen ja olen sel ajal kui mulle sobib. Kraamin ja koristan kodus ja teen tööd ka veel lisaks. Nautisin üht koogikest ja lattet kohvikus ja kolasin mööda kaltsukaid :) Kõik asjad saab nii kiirelt tehtud. Hommikul lasteaiast lahkudes, kell 8:30 tundus küll see aeg täiesti otsatu, mis mul kella neljani on, aga no praegu tunnen kui mõnus on üksi kodus olla.

Kell neli lähen lastele järgi, siis kuulen, kuidas päev läks.

......

Järgi jõudes oli ta ainuke laps rühmas. Luurasin vaikselt uksevahelt, Kaspar ja kasvataja toimetasid just WC-s. Kaspar jutustas talle midagi vastu ka ja kasvataja saatis ta rühma mängima. Kui siis teda vaikselt kutsusin, siis ümber pöörates oli lapse rõõm suur: Emmeeee! Päev oli jällegi ilusti läinud, kasvatajatel jagus kiidusõnu. Kaspar sööb hästi, magas ilusti, on rahulik ja seltsiv. Ta on juba kolme lasteaias oldud päevaga minu silmis palju arenenud, sõnu tuleb iga päev meeletult juurde, palju on kahe-kolme sõnalisi lauseid, tahab palju ise teha, näitab üles huvi riietumise vastu, kuigi ta on veel kogu aeg mähkudega, siis vähemalt saab aru, et häda tuleb ja üritab potile saada.

Läksime Grete rühmast ka läbi, Kaspar on seal nagu kala vees, läheb kohe poistega mängima. Rühmast väljudes keeldus aga Kaspar papusid jalga panemast. Esimene katse oli Grete rühma juures trepil, ei läinud läbi. Siis all välisuste vahel, jälle ei õnnestunud. Okei, lasin siis õues asfaldil käia, tema arust täiesti normaalne on sokkis õues käia. Kolmas katse oli lasteaia väravas. Sain talle need suure kisa saatel jalga, aga kõva iseloomuga nagu ta on, istus Kaspar maha ja võttis ise papud jalast, sest tal oli kindel eesmärk täna koju sokkis jõuda. No ja nii me siis läksime kolmekesi, mul papud näppus, kodu poole :D