TEHTUD!!!

Operatsioon on edukalt tehtud ja mu arust on juba ka tulemused märgata, Kaspar hingab palju paremini....

täiendan hiljem.....

Juhuuuuu, kolmeneeeee!

Laupäev, 14.04, palju, palju õnne, meie kallis Kaspar!

Ja ongi see väikemees 3 aastane. Hommik algas kingituste ja lauluga :) Grete Mai laulis. Küsisin, et mis laulu sa vennale soovid laulda sünnipäevaks. Ta valis Getter Jaani " Me kõik jääme vanaks" :)

Siis sünnipäeva kingi kokkupanemine. Kaspar sai endale suure autode parkimismaja :) Tundub, et see kink läheb hästi peale, mängu jätkub kauemaks :) Siis pannkoogihommik.

Päeval käisime koos Ainariga Viinistus kaasas. Tal oli vaja seal töö asju teha pisut. Ilm oli algul ilus, me jalutasime lastega mere ääres ja käisime mänguplatsil.

Suurt sünnipäeva seekord plaanis polnud. Õhtul astusid meie juurest läbi mu õde perega ja pärast neid veel sõbrad lastega, täiesti spontaanselt. Siis sai Kaspari sünnipäev suurema hoo sisse, sest tuba oli lapsi täis. Kaspar autopark täienes 4 uue Carsi multika autoga ja need on tal nüüd ikka täielikud lemmikud.

Nii vähe on õnneks vaja :)

Aitähh kõigile külalistele ja õnnesoovijatele!

Operatsioon...

...jäi ära! Läksime siis kolmapäeval, 11 aprill, ilusti kohale kliinikusse. Arst tuli Kasparit üle vaatama...ja Kaspar sellel hetkel köhis üsna rögaselt. Arstile oli see juba üsna selge märk sellest, et laps pole päris terve. Anestesioloog käis ka teda veel üle vaatamas ja otsustati, et op jäetakse ära. See oli mulle suur kergendus, ma olin pool ööd üleval olnud, suurest ärevusest ei tulnud und algul ja hommikul ärkasin ka väga vara ja und ei tulnud uuesti peale, sest põdesin, et kui Kaspar nüüd ärkab ja juua küsib, et mis ma siis teen. Ennem üldnarkoosiga operatsiooni ei tohi 4 tundi juua ja 6 tundi süüa.

Ja teadsin, et see ärevus on mul millegist, mida ma kardan. Kardsingi seda, et laps pole piisavalt terve ja et jumala eest sellepärast mingeid tüsistusi pärast ei tuleks. Parem saame täitsa terveks ja teeme siis opi.

Uus aeg pandi kahe nädala pärast, 25 aprill.

Aprill on sünnipäevakuu

Täitsa ulme, kuidas üks sünnipäev ajab teist taga.

5. aprill on minu emal ja tädi Liisul sünnipäev. Tädi sünnipäeval lapsed ja Ainar käisidki neljapäeva õhtul.

6. aprill pidas Timo oma sünnipäeva. Seal käisime kogu perega. Kaspar tegi rekordi ja oli üleval varahommikuni, kell oli 4:30 kui ta magama jäi :)

7. aprill käis Grete Mai oma rühmakaaslase sünnipäeval mängutoas. Samal ajal üritasime ülejäänud perega unevõlga taastada :) Grete Mail oligi see esimene kord üksi sünnipäevale jääda. Kõik läks hästi, kuna paljud pidulised olid Grete rühmast ja tuttavad.

8. aprill läheme minu ema sünnipäeva tähistama ja mune värvima, sest on ju ülestõusmispühad, kuigi, kuigi....viimased 24 tundi vähemalt, kui mitte rohkem, on tihedat lund sadanud ja need pühad pigem meenutavad jõule, kui kevadpühi :)

Ausõna, tahaks juba kevadet!

Kauneid jõule soovides,

Iris

Suured asjad...

24,25.03 Ainaril algas nädalane puhkus. Mina olin juba ammu unistanud vannist meie vannitoas, sest miskipärast on duzzikabiinid mulle täiesti vastuvõetamatud, pole seal õhku ega ruumi.... Ja pärast ligi 3 aastat siin korteris elamist jõudsime selleni, et vahetasime kabiini vanni vastu. No küll on ilus ja arvata võite, kes selle üle kõige rohkem rõõmu tundis, muidugi lapsed.

26. 03 Oli Kasparil kauaoodatud nina-kõrva-kurguarsti vastuvõtt.

Kasparil on nüüd kättejõudnud aeg, kus ta arsti juures olla ei taha, keeldub igasugusest koostööst :( Grete Mail oli see siis u 2-4 aastaselt ja see oli mu jaoks üsna väsitav. Nüüd aga võtan seda küll pisut stressivabamalt, aga ikkagi pole see kuigi meeldiv. Kui on ikka vaja eriarstile minna ja poiss midagi ei näita ega kontrollida ei lase ja pistab lihtsalt täiest kõrist röökima, on see kohati suht piinilik ja samas kurb. Ma usun, et see on puhtalt ealine käitumine ja ta ise seda põhimõtteliselt ei kontrolli. Ei meeldi ja kõik, mittemillegagi pole võimalik ära meelitada. Aga sellest ei tahtnud ma rääkida :D

Nii ma siis seal arstikabinetis rääkisin, mis ma oskasin ja kirjeldasin Kaspari hetkeseisu: kõva nohisemine ja kohati norsatused öösel, väga tihe nohu eriti selle aasta algul, rääkimisel on tunda, et räägib kuidagi läbi nina, hingab väga palju suukaudu, bronhiite on esinenud. Lisaks võtab ta ju igapäevaselt astmarohtu. Arst palus peale esimest röökimist lapse veelkord kabinetti tuua ja kuna ta suu täiesti pärani karjus, siis oli võimalik kurku näha, seal pidavat kõik okei olema ja arst täiesti rahulikult lohutavalt ütles mulle, et see on lapsel täitsa tavaline käitumine, ikka juhtub :) Anti saatekiri röngenisse. Ma muidugi arvasin, et sellest ei tule siis sootuks midagi välja, seal ju peab liikumatult olema, aga see poiss suutis mind jälle täielikult üllatada. Ütlesime, et läheme pildistama ja no ta oli seal vait nagu sukk ja ei hinganud ka vist. Täiesti ideaalne. Pilt läks digitaalselt otse arstile ja pärast telefonikõne kliinikusse, sain teada, et adenoidid on suured. Teate, ma tundisn kergendust...muidugi on seda imelik lugeda, aga vähemalt on mingigi selgitus ta haigustele ja olemisele. Kuigi lõplik otsus on vanemate teha, siis arst ikkagi nii suurte adenoidide puhul soovitas operatsiooni. Ma isegi tegelikult ei mõelnudki võimalusele seda mitte teha. Nähes Kasparit iga päev ja tunda on , et tal on vaevused hingamisega, siis loodan, et adenoidide eemaldamine on üks võimalus paremale tervisele. Kiirelt rääkides, siis tasuta aegade järjekord ulatus novembrisse ja tasulist on võimalik isegi kuu jooksul teha, siis kiirelt otsustades panin meid tasta järjekorda, sest summa, mis tasulise eest küsitakse pani ikka algul mõtlema. Iga kell saab aegasid ülber muuta.

26-27 märts pärast arstil käiku põrutasime otse Pärnusse spasse puhakama. Lapsed on mõlemad parajad veeloomad, nii et mis paremat saaks olla, kui basseinis hullamine. Kohe peale kohalejõudmist sukeldusime basseini ja veetsime seal ligi 1,5h. Siis õhtusöök, siis paketi sees oli veel tunnike bowlingut ja pärast seda läksid Ainar ja Grete Mai veelkord vette hullama. Kapsar oli juba piisavalt väsinud, nii et meie jäime tuppa und ootama. Vesi väsitab nii mõnusalt, et lapsed magasid hästi ja pikalt kogu öö. Mina jõudsin veel ennem teiste ärkamist ühe kosutava hommikuujumise teha, siis kõik koos hommikusöögile ja JÄLLE basseinidesse. Nüüd kus lapsed olid värskelt puhanud oleks nad seal tunde olnud :) Pole neil probleemi vee all ujuda ja äärte pealt bassini hüpata, torudest käis hoogne allalaskmine. Grete veel ujumisele päris hästi pihta ei saa, nii et sügavas basseinis tuleb mõelmaid lapsi aidata. Madalas lastebasseinis saavad aga nad mõelmad väga hästi ka üksi hakkama.

Kui meie perel on võimalus puhkama minna ja arvestades, et lapsed on kaasas ja et neil ka tore oleks, siis spa on kindel valik. See oli vist meil juba 3. kord niimoodi puhkamas käia ja iga kord on kõik väga hästi sujunud.

28-30.03 käisid mõlemad lapsed ilusti lasteaias ja meie saime Ainariga ka omaette pisut puhata, suvilas tööd teha ja kinos käia.

2.04 Vahepeal olime kõvasti mõtlemistööd teinud ja Ainariga asja arutanud, , siis otsustasime, et võtame tasulise operatsiooni aja ja teeme selle opi võimalikult kiiresti ära, et lapsel oleks hea olla, suvel kosuks ja sügisel saaks juba uue hooga lasteaeda minna ja loodetavasti juba tervema ja tugevamana. Esmaspäeval kliinikusse helistades pakuti aega juba 11 aprilliks. See võttis mind ikka korralikult kokutama, kuna aga Kaspar hetkel terve on siis võtsingi selle aja, millal siis veel :) Hakkasin otsima võimalust, et ta kuni operatsioonini saaks kodus olla ja lasteaeda ei peaks minema, sest Kaspari puhul on see koht, kust pisikuid üles korajata. Operatsioonil võiks aga laps võimalikult terve olla, nii et korjandusega me hetkel tegeleda ei soovi. Kahjuks aga teisipäeval pidid ta ikkagi aias olema. Kolmapäeval käisime uuesti kliinikus vajalikke pabereid toomas ja infot kogumas ning nädal enne oppi on ka vajalik vereproov teha. Selles suhtes olin ma skeptiline, et mis Kaspar sellest arvab. Ei arvanudki midagi. Pistis röökima, nii et mina ja üks õde hoidsime teda kinni ja kolmas inimene võttis veenist vere. Ma isegi ei taha ettekujutada, mis enne opi toimuma hakkab :S Kuna siiani pole helistatud, siis arvatavasti vereproov on korras....aga.....Kaspar on jälllleeeee tugevas nohu, pisut köhis mõned päevad ja silmad ajavad rähma. See võib kõik olla tingitud nohust ja ma siiiralt loodan, et kolmapäevaks on suuremalt jaolt haigus taandunud. Päris korralik stress on mul sellest muretsemisest. Praegu olen ma veel operatsiooni koha pealt rahulik, aga kuuldes teiste kogemusi, siis üldnarkoosi panemine ja sealt ärkamine pole kõige meeldivam, siis arvan, et seal kohapeal läheb keeruliseks. Saaks juba ühele poole ja ma väga, väga loodan, et saame ikka seekord selle opi tehtud.

Kõik pöidlahoidjad olge te juba ette tänatud :)

Väike ülevaade

Grete Mai kuulutati eelmine nädal arsti juures käies terveks. Seda oli muidugi juba näha ta enesetundest, vanahea Grete Mai oli tagasi, kõigi oma tujude(loeka:tujutsemiste) ja rõõmudega. Eelmine nädal oli tal selline vaikselt lasteaeda sulandumise nädal ja sinna vahele mahtus palju muud huvitavat. Kolmapäeval peale arsti läksime kahekesi Rocca al Maresse hängima :) käisime mööda poode ja Grete ei jõudnud ära proovida kõiki neid kirevaid asju, mis ta oleks tahtnud. Küll kübaraid pähe ja kotte üle õla ja kleite ja pluuse...ja...ja.... ja ülim lemmik oli kindlasti kingapood. Väike preili nautis meeletult head teendindust. Kuna kingapood oli suht tühi ja müüjatel oli viitsimist ja aega Gretet aidata, siis ta käis ja küsis aina erinevaid kingi ja suurusi, küll siis 30 ei mahtunud ja siis mindi 31 järele ja siis jälle valiti uusi ja uusi kingi :) Minu jaoks oli täiesti uskumatu, et ta kogu selles virr-varris ära ei väsinud ja vinguma ei hakanud. Unistuste shoppaja :D Väikse lõunasöögi tegime ka veel lisaks. Selline kvaliteetaeg siis meie naisperel.

Järgmine kvaliteetaeg natuke teise naisperega ootas Grete Maid juba reedel ees, kui vanaema ja Lottaga käidi Nukutetris ja Kadriorus Miia-Milla-Manda muuseumis :) Lapsed said kõvasti trammi ja trolliga sõita ja jalutada ja kohvikuid ja etendust nautida. Muuseumis mängida erinevate vanaaegsete mänguasjadega. Pärast veel Lotta juures külas käia. Millest paremast veel üks väike tüdruk võiks unistada :)

Kuna loodus tühja kohta ei sallis, siis selle nädala algul jäi Kaspar jällegi nohusse(minult sai arvatavasti) Tema juba kuukene tegelikult terve olnud, mu arst tema kohta väga tubli saavutus. Esmaspäeval on juba tal aeg nina-kõrga-kurgu arstile, siis ehk kuuleme midagi asjalikku sealt. Grete käis ilusti see nädal lasteaias. Ma ikka esmaspäeviti või reedeti teen lastele puhkepäevad(niikaua kui see mu võimalik on), nii et 5 päeva nädalas pole nad üldse järjest lasteaias. Grete on nüüd saanud kahel järjestikusel nädalal ka lasteaias kusntiringis käia, talle väga sobib see, õhinaga õhtul räägib, mis nad seal meisterdasid.

Täna kui kirjutan on juba 23. märts ja lõpus ometi on kevadet tunda. Silmnähtavalt on sel nädala lumi kõikjalt kadunud, nii et täna isegi mõtlesin, et võiks lastele rattad talvekorterist välja lükata. Grete väga juba ootab, et saab sporti teha :) Kui esimesed rohulibled lume alt ninad välja pistsid oli Grete Mai nii vaimustuses...emme vaaaaata, muruuuuu :) Siis juba hakkas üks ratta jutt pihta, kuigi kõnniteed olid veel kõik lume all.

Mis siis veel laste juures praegu huvitavat on? Aaaaa, Gretel on huvitav komme vaadata kõikide riideesemete neid silte, kus triikimis ja pesemisinfo peal on :DD ja siis räägib, et seda peab käsitsi pesema ja seda 30ga ja seda 60ga :) seda võib triikida ja seda mitte. Üks päev hommikul, kui Ainar tööle hakkas minema, läks Grete Mai teda kallistama. Ainar kükitas ja Grete nägi tema pluusikrae vahelt seda silti ja siis ütles: "Oota", jäi kaela peale nokitsema ja siis teatas, et seda pluusi võib 40ga pesta :DD

Kaspar paneb ka juba 150seid puzzlesid kokku, vahepeal küll tüdineb ja jätkab mitme tunni pärast, aga nokitseb kõik ise kokku. Täna ta üllatas mind Sepapoiste lauluga. Laulis ise peast refrääni ette :)

Sepapoisi, sepapoisid teevad tööd, teevad tööd

taovad tulista rauda, päeval-ööl.......

Üldse on ta siuke väike nokitseja ja mõtleb legodest mngeid autosid välja ja ehitab mingeid keerulisemaid masinaid ja siis vurab mööda tube nendega ringi. Vahepeal harrastab endiselt kõrgustest allahüppamist. Sellesse on ta ka juba Grete maid nakatanud. Esmaspäeval just hüppasid mõlemad aknalualt diivanile, mõlemal nii lõbus.

Rohud peal

Nonii, eile käisime siis lõpuks arsti vastuvõtul. Gretel on üks kõrv pisut punane ja sai AB peale. Kopsud olid õnneks puhtad, vereproovi ka ei tehtud. Järgmine kolmapäev läheme näitame veel kindluse mõttes üle.

Ma sain shoki hoopis apteegis. Grete enam täit allahindlust ei saa ja antibiootikumid koos köharohuga läksid 18€ maksma, täitsa õudne. Me ei kavatse enam haigeks jääda :DD

Märjad püksid

Juba kaks kuud on Kaspar poti peal käinud, viimased mähkud müüsime ka juba kuu aega tagasi maha. 2 tk jäi igaks juhuks koju. Mul aga poes käies jäävad endiselt silma hea hinnaga mähkudepakkumised :) See on ikka nii sisse kodeeritud.

Nüüd aga on küll tunne selline, et peabki käe mähkudele järele haarama. Nimelt u poolteist nädalat on ta küll peaaegu kõik uned püksi pissinud ja seda juhtub ka päeval. Ma olen juba kergelt väsinud sellest. Pesumasin uhab iga päev..loigud siin ja loigud seal. Täiega tüütu. Üritan küll suht rahulikult asjasse suhtuda, sest arvan, et tegemist on lihtsalt mingi tähelepanu puuduse või miski sarnasega, aga ikka on tüütu. Tal endal muidugi suht savi.

Sõbra luuletused

Umbes aasta tagasi oli Grete Maile lasteaeda vaja otsida nalja luuletus. Nüüd on aasta möödas ja on vaja uus luuletus otsida sõpruse/sõbra teemal(laiemalt teema vist mina teiste seas). Seekord juba siis mõlemale lapsele. Ma muidugi jäin asjaga jälle viimasele hetkele ja netist ei leidnud mitte midagi lastele. Appi tuli Paldiski vanaema, nagu ka eelmine kord. No tegelt mõtled, et sõprus on ju väga populaarne teema, aga no luuletusi lastele pole küll niimoodi võtta, et ei suudaks valida.

Pühapäeva õhtul hakkasime siis kaunistama A4sid lastega ja õpetasin õhtul neile luuletused ka selgeks :) Esmaspäeval(täna) siis juba neid vaja. Kaspar jäi ka aga täna koju ja Grete on niikuinii pikemat aega haiguslehel, nii et viime paberid homme lasteaeda. Grete kaunistas suuremalt jaolt oma paberi ise, natuke andsin veel kleepimistööd ka talle juurde. Kaspari elu tegin lihtsamaks, joonistasin ise põhja ja ta sai kassikese paberile kleepida.

Ma arvasin, et Kaspariga ei hakka ma väga üritamagi midagi selgeks saada, aga näe, kutt üllatas mind ikka täielikult. 4 realine luuletus jäi talle päris hästi pähe, rea algust pean natuke aitama, aga üldiselt oskab ta ise ja ühe rea juures teeb liigutusi ka kaasa, nii armas :) Grete Maist ma üldse ei räägigi, tema õppis 11 realise luuletuse pähe vist max 10 minutiga. Tal on sellisteks asjadeks annet.

Ma ei ole muidugi 100% kindel, kas luuletused said ikka teemasse, aga toredad on need siiski ja lastel peas ka :) Grete pildil on ka näha joonistus tüdrukust, kus ta on hoopis rohkem värve kasutanud.

Nädalavahetuse pidustused

Nädalavahetusel oli kaks sünnipäeva, üks neist isegi juubel. Meie jaoks oli nati kevasti ainult see, et ajaliselt üritused kattusid. Nii saimegi 4 aastaseks saanud Liisa sünnipäeval olla vaid 45 min ja sealt edasi kiirustasime mamma 70a juubelile.

Minu armas Grete Mai

Mõtlesin küll, et annan järgmisel päeval teada, kuidas meil läheb, aga kohe kui paremaks läheb, siis unustad asjade kirjapanemise ära.

Ühesõnaga järgmiseks päevaks oli kadunud nii palavik, kui ka minu ettekujutatud täpid. Keel oli veel õrnalt punane ja kurk valus. Ütleme nii, et enesetunne polnud tal päris endine ja söögiisu samuti, aga rõõmsam oli ta küll. Ma isegi ei helistanud arstile. Järgmistel päevadel

ka palavikku polnud ja kuna õues juba plusskraadid ja ilus päike, siis käisime ka väljas.

Grete Maiga kahekesi kodus olla on nii mõnus. Trööbeldava Kaspari varjus ei jagu temale kindlasti nii palju tähelepanu kui võiks. Kaspar aga on terve ja käis eelmise nädala 4 päeva lasteaias, seega sain nautida kvaliteetaega Gretega. Käisime koos poes ja jalutamas ja tegime kodus asju koos. Ta on nii asjalik. Jonniva(loe: ealine iseärasus) Kaspari kõrvalt on ta tõeline kullatükk. Ta on oluliselt rahulikumaks ja mõistlikumaks muu

tunud. Ta tahab kodustes töödes palju kaasa lüüa. Koristab tube omaalgatuslikult ja abistab mind köögis. Teda ei pea enam nii palju paluma, käskima, meelitama, et ta asjad ära teeks, ta saab ise aru, et õue minnes on vaja riidesse panna ja karjumine ja vastu punnimine ei kiirenda seda protsessi. Tal on mitu märkmikku, kuhu talle meeldib "kirjutada" oma sala asju :) Tähtede kirjutamine on tal ilusti selge, sõnad pean mina ette kirjutama. Lugemisest pole ta huvitatud hetkel. Luuletused ja laulud jäävad tal väga hästi meelde. Hetke hitt on Getter Jaani "Me kõik jääme vanaks". Seda laulab isegi Kaspar kaasa.

Kuna nädala lõpus oli kaks sünnipäeva, siis joonistasime kaarte sünnipäevalastele. Kui siiani tegi ta inimestele kolm sõrme(no selline rist tekkis käe otsa ja mulle tundus see suht võigas), siis nüüd õppis ta ilusti viite sõrme joonistama. Joonistamises on ta üldse väga palju arenenud(just viimasel nädalavahetusel). Kasutab rohkem erinevaid värve(varem olid juuksed, nägu, riided kõik ühevärviga) ja kleitidele teeb mustreid peale.(vaatasin eelmisel nädalal joonistatud kaarte, seal on veel inimesed ühte värvi) Alles hiljuti hakkas kassi joonistama ja Jänku Jussi sõbrannat jänes Johannat joonistab ka :) Värviraamatute värvimine ja joonistamine on kindlasti hetkel üks ta lemmik aja viitmise viise.

Grete Mai on kodus olnud nüüd kokku juba 1,5 kuud. Kolmapäeval läheme arstile, sest õhtuti tõuseb tal endiselt väike palavik, reedel tulid tal suu ümber ka mingid väiksed veidrad punnid, mis tänaseks(esmaspäev) on jälle kadunud.(kahtlustasin herpest) Ta pole ikka täiesti terve ja ma ikka soovin, et nad vereproovi teeks, ennem, kui ta lasteaeda saadan. Eelmine nädal kurtis ta ka kõrvavalu vahest. No ühesõnaga täiesti imelikud lood on hetkel Grete Mai tervisega, kel siiamaani vaid nohud olnud pikemalt. Nii kaua aga järjest kodus pole ta olnud.

Haigusega sesoses on Grete harjunud ka palju üksi kodus olema. Eelmine aasta juba oli ta üksi kodus, kui korra apteegis või poes käisime, aga vaid mõned korrad. Nüüd aga hommikul kui Kasparit lasteaeda viime ja poes käime, on Grete väga ilusti kodus üksi ja saab hästi hakkama. Olen päeval isegi trenni teinud nii, et ta jääb üksi koju. Vaatab multikaid ja joonistab ja saab ise süüa kätte kui vaja. Probleeme pole siiani olnud ja ta ise ka ei kurda. Kaspariga kahekesi on nad ka vahest vähest aega kodus ja saavad väga kenasti hakkama. Kõige naljakam lugu juhtus eelmine nädal, kui ma veel tööl olin ja Ainar pidi koosolekule minema. Lapsed jäid tunniks ajaks kahekesi koju. Kaspar suutis aga püksi kakada. Grete Mai helistas mulle ja küsis, mis ta teeb. Teades, et peput nad ikka kahekesi puhtaks ei saa, sest muidu on kogu elamine kakaga koos, siis lasin Gretel Kasparile sukapükste peale mähkud tõmmata, et ta istudes diivaneid ja vaipu ära ei määriks. Grete helistas veel Ainarile, kes sai ka kohe koju tulla. Ta ei teadnud, et lapsed mulle helistasid ja arvas, et nad tulid ise selle mähku jalgapanemise peale tulnud :DD Vaatepilt oli üsna koomiline.

JÄLLLLEEEEEEE :(((((

Lapsed lõpuks terved ja pikk nädalavahetus ees, võtsime jalge alla tee Hiiumaale. Väike vaheldus kõigile. Reedel saarele jõudes oli täiega kevade hõngu tunda, päike paistis eredemalt, õhk oli soe ja lumi näitas kergelt sulamise märke. Hoopis teine asi kui mandril. Niikaua kui Kaspar autos lõunauinakut ja mina sporti tegin, ehitasid Ainar ja Grete Mai hoovi peale lumememme. Mõnus värske õhk. Õhtul veel pingviinideparaad ja plaanid laupäevaseks kelgutamiseks-suusatamiseks tehtud. Lisaks tegime Grete Mai nõudmisel valmis imehea küpsisetordi.

Kurjakuulutav laupäeva hommik...... Grete Mai kurtis ärgates, et kael on kange ja keha on eilsest torditegust väsinud. Kehva oli tal olla. Hommikul kraadides saime kohe 38,7 palaviku. Tõin kohe apteegist Panadoli ja andsime sisse. 20 min hiljem ta oksendas ja selles rütmis kulges kogu laupäev. Grete oli nõrk ja unine ja väsinud ja kurnatud. Vesi tuli ka seest kõik välja. Õnneks öö möödus rahulikumalt ja oksendamist enam rohkem polnud. Palavik aga oli pühapäeva hommikul lausa 39,2. Laps tulikuum ja jõuetu. Õhtul hakkas kurtma ka kurguvalu. Palavik jälle 39 peal, andsin talle tableti 200mg ibuprofeeni, sest panadol eriti palavikku alla ei võta.

Esmaspäev(27,02) endiselt palavik, kurk valus ja keel punane??? Kohati on olemine väga hea, siis jälle tuleb suur väsimus peale. Õnneks vedelikku tarbib päris palju ja pealelõunat on isegi söögiisu tulnud. Õhtul sain ka perearsti kätte. Praegu pidi palju viiruseid olema kõrge palavikuga ja see võib kesta 4-5 päeva. Ravime valusat kurku ja alandame palavikku. Jälgime, kuidas läheb ja anname perearstile muutustest teada. Õhtul aga tuttavatega rääkides selgus, et sümptomid viitavad päris palju SARLAKITELE!!! Minu teada on see haigus täppidega, aga mingit löövet pole ma ta kehal küll täheldanud. Uurisin siis ise asja netist ja läksin siis Grete keha uurima. Nagu midagi õrna oleks kehal, aga kust ma nüüd täpselt tena, on need sarlakid või mis??? Keel on küll punane, nagu räägitakse, palavik on kõrge, kurguvalu, kõik on olemas. Homme räägin jälle arstiga. Seda ravitakse ainult ABga ja mida kiiremini jaole saada seda parem. Õnneks praegu õhtul on Grete enda enesetunne kudagi parem.

Nagu meil vähe oleks neist täppidest juba.....

22 veebruar.

See on see kuupäev, kus juhtus ime. 4,5nädalat kodus olnud Grete Mai sai lasteaeda minna ja tegelt 3,5nädalat kodus olnud Kaspar läks samuti. Väike tatt tuli veel ninast, aga ei miskit hullu. Lastel oli see päev ka vastlapäeva tähistamine, nii et huvitavaid tegevusi jätkus küllaga.

Ja MINA!!! võtsin selle päeva endale. Koristasin, käisin hambaarsti juures ja tegin trenni(jooksin ja ujusin) ja olin lihtsalt endaga rahul. :) Tõesti oli hea olla. Lapsed olid peale lasteaia päeva ka palju rõõmsamad ja õhtul uinusid kiiremini. Õhtused magamaminekud on jälle 23ni veninud ja see on nii julm. Hommikul ei saa seepärast jällegi üles.

23 veeb. oli lasteaias vabariigi aastapäeva tähistamine. Grete oli nii õhinas ja rääkis, kuidas nad isegi küpsisetorti tegid rühmas. Väike eesti lipp torgati kaunistuseks kõige peale.

...

Grete Mai pole ammu ühtki uut ja suuremat puzzlet saanud ja vanad on juba suht väiksed ja ammendanud end tema jaoks. Nii tõime tema valikul poest printsessidega puzzle, 150 tükilise. Esimesel õhtul kohe proovis, algul nokitses miskit kokku, pidas väikse pausi ja siis pani edasi. Tükk aega ikka nokitses, me ainult suuliselt juhendasime, kuidas oleks lihtsam. Aga endal oli tal tahe ikka nii suur, et silm oli küll juba pool kinni suurest unest, aga kokku pani. Nüüd paneb iga päev korra või vahest kaks korda aina uuesti ja uuest. Aina libedamal läheb :)

Kasparil sai siis 24 pealt 54 peale tükkide arv tõstetud :) Sai ka väga edukalt hakkama.

......

Kaspar, (2a10k): "Ma tahan!"

Ainar: "Mis sa tahad?"

Kaspar: " Ettekujutada!"

:DDD annab ikka tulla selle peale.

.......

Lõpuks võtsin ennast kätte ja hakkasin uurima nina-kõrv-kurguarstile aega, Kaspari jaoks. Kaks saatelehte olen juba aegumiseni lasnud kapis seista. See aasta juba kolmas nohu algas täna Kasparil, kõik on nädalaste vahedega olnud. Aitab küll: lapsest on kahju ja endast ka juba. Nohiseb ta ka ikka pidevalt ja aina rohkem on mul tunne, et ta räägib ka kuidagi läbi nina. Laseme need adenoidid üle vaadata. Märtsi lõpuks sain aja, see on tegelt isegi hästi. Nii et nüüd on mida oodata.

Gretele oleks vaja nahaarsti aega. Loodan, et see saateleht nüüd ei jõua aeguda. Tal mingi väike punn käe peal.(vist miskit hemangioomi sarnast) Sünnimärk see igatahes pole. Perearst arvas, et võiks nahaarstile ikka näidata kindluse mõttes.

Roheliste täppidega unetud ööd

Jeiiii, ma sain lõpuks öösel magada.

Niipea kui olin esmaspäeval Grete Mai tuulerõugete kohta postituse ära teinud ja kurtnud, et Kasparil pole veel tulnud, siis teisipäeva(7.02.2012) hommikul olid punnid platsis. Täpselt kaks nädalat vahet.

Ütleme nii, et kui üks asi läheb kergelt, siis ega loodus tühja kohta salli ja sain Kaspariga ikka kõvasti vatti näha. Esmaspäeva vastu teisipäeva niikuinii magada ei saanud, Grete köhis nagu hobune. Siis järgnevad kolm ööd hoolitses Kaspar selle eest, et ma väljapuhata ei saaks. Tal ikka julmalt need punnid sügelesid, eriti öösiti. Ei aidanud see allergiarohi kohe üldse. Palaviku lõi ka paariks päevaks üles, u 38,1. Kolm päeva tuli ikka julmalt neid punne juurde, silmalugudel oli ka, mis talle ikka hirmsasti piina tegi. Ma kahtlustasin, et isegi suus olid tal mingid väiksed punnid, mis näiteks apelsini süües haiget tegid, muidu õnneks ta ei kurtnud, et suu valus.

Rohelist ta ka peale panna ei lasknud, läbi suure häda saime ikka hullemad punnid iga päev üle käidud. Kaspar nokkis ikka mõne punni endal täitsa veriseks ka, kuigi Grete hoiatas, et armid tulevad, noh sellised väiksed augud, aga ega sellest Kaspar hoolinud. Öösel õnneks ta küüntega ei kratsinud vaid kuidagi sõrmeotstega tegi pai, niipalju ta mu juttu mõistis. Täna on siis 6s päev(laupäev, 11.02.2012) ja täna öösel magas ta lõpuks rahulikult. Eile juba punne juurde ei tulnud ja olemine on palju parem.

No aga lisaks siis teisipäeval tulnud Kaspari punnidele oli Grete ikka päris korralikus köhas. Nina oli ka totaalselt kinni ja kerge palavik. Esmaspäeval juba helistasin arstile, et tuleme lastega kolmapäeval ennast näitama. Kolmapäeval Kaspar siis oma nakkushaigusega jäi vanaemaga koju ja meie Gretega käisime perearsti juures. Õnneks kõrvad korras ja põhimõtteliselt vist kopsus ka polnud midagi kuulda. Igaks juhuks tehti vereproov, mis näitas pisut kõrgemat põletikunäitu, aga ABd veel peale ei pandud. Et kui läheb hullemaks, siis tuleb seda ka võtta. Koju jõudes oli Gretel palavik 38,7. Õnneks see õhtuks taandus ja järgmistel päevadel enam palavikku polnud, köha on ka nagu võluväel kadunud, nohu on veel selline paksemapoolsem ja nina kinni.

Vereproovi kartis Grete juba arstijuurde sõidul, ikka pidevalt päris, et ega näppu ei pigistata. Ma ei julgenud midagi lubada. Algul oli ikka täitsa krampis ja nuttis, ei tahtnud kuidagi oma sõrme õele anda. Saime ikka kuidagi selle tehtud. Plaaster oli natuke peal ja siis ta soovib, et see punane täpp ära pestakse. Koos sellega kaob valu ka tavaliselt :)

Neljapäeval olid lapsed vanaemaga kodus. Grete Mai ikka telefonist kiitis, kui tubli ta on ja et nad magasid päeval natuke ja mängivad vanaemaga kohvikut jne jne :)

Grete Mai on nüüd kolm nädalat täiesti tubane olnud ja Kaspar kaks nädalat. Nii tahaks juba, et nad õues saaks käia.

Aitähh vanaemadele, et aidata saite :)

Verine habemeajamine

Ei, ma ei kirjuta siis õudusjuttu...tuleb hoopis järjekordne jutt Kaspar-poisi juhtumistest.

Lapsed ilusti vannis, kõik okei. Läksin nende tuduriideid tooma, äkki julm kisa vannitoas. Ruttan kohale, Grete juba vannist väljas, vaatan nutva Kaspari poole, suu ümbert kõik verine. Ta oli siis proovinud minu raseerijaga omal habet ajada :( Rahustasin ta maha, pühkisin suu puhtaks, paar kriipsu oli vaid õnneks, mis juba hommikuks olid arvestatavalt paranenud.

Ta on ikka siuke mees, kellega siuksed asjad juhtuvad. Hüppab ja kargab meil kogu aeg, jookseb ja kukub või keerab ennast peaga vastu seina...tulemuseks sinikad ja muhud. Teeme vahest siin omakeskis nalja, et näe ongi juba otsaesine päris sile :) Ja siis on kiire see pauk tulema. Kukerpallid, diivanilt hüppamised, batuudil saltod on täitsa tema teema ;)

Grete Mai mured

Sööme meie eile hommikust ja Gretel äkki mure naabritüdrukute pärast, et kuidas nemad endale mehe saavad. Ma siis küsisin, et mis mõttes.

Grete siis vastas: " Neil on ju kolm tüdrukut ja ainult üks mees! Neil pole ju venda!"

Grete oli veendunud, et tema võtab oma venna küll endale meheks :)

Tuulerõuged ja külmapühad

Heh, sellest on juba kaks nädalat möödas, kui ühel esmaspäeval Grete Mai täpilise kaelaga ärkas. Selge, tuulerõuged! Kuna tal lasteaias rühmas olid need liikvel, siis oli vaid aja küsimus, millal täpid meie majja ilmuvad.

Esimene nädal: Kaspar oli terve ja käis veel lasteaias. Kodus oli oluliselt lihtsam olla ühe peagi 5 aastaseks saava lapsega kui kahe pudinaga. Täpid sai üle loetud, perearstile teada antud, zyrtec sügeluse vastu sisse ja päevad kulgesid suht ilusti. Esimesel päeval oli 38 palavik, teisel juba pisut üle37 ja peale seda kadus. Vaid teisel ööl oli magamine keeruline, ülejäänud ööd oli uni sügav. Gretele on kogu aeg räägitud, et magades lapsed kasvavad ja haigused paranevad :) 4-5ndal päeval tulid viimased punnid, aga julmalt oli neid üle kere küll. Kaela juurest oli ta totaalselt roheline, lisaks öösel higistas ka veel ja siis läks värv laiali. Ise ta arvas, et ta on nagu pool shreki :) Printsess ta igatahes polnud, sest esimestel päevadel ta isegi ei tahtnud ennast peeglist vaadata, nii koledad täpid pidid olema. Algul oli ta oma välimuse pärast üsna õnnetu, aga see möödus.

Teine nädal: Kasparil uuesti nohu ja köha, nii et mõlemad lapsed kodused. Kolmapäeval oli suurpäev, lõpuks sai pesema. vaht oli ka roheline ja pääris palju läks ikka keha heledamaks. Nüüd kui teine nädal läbi saamas, on nägu juba suht puhas, aga juuste pealt ei taha värv kuidagi maha tulla. Kaelalt ja tuka alt juuksed veel õrnalt rohekad. Grete hakkas ka nädala lõpus köhima, ei taha need haigused lõppeda. Lapsed ise ka väsinud toas passimisest. Õues ju -30kraadi külma öösiti ja päeval praegu ka alla -20. Ei julge kuidagi nendega veel õue minna. Järgmiseks nädalaks lubab vist juba soojemat, ehk selle külmaga saab ka selle aasta külmaliane läbitud ja rohkem külma ei tule.

Kasparile ootan ka pikisilmi tuulerõugeid. Homme saab täpselt kaks nädalat täis Grete täppide ilmumisest. Peiteaeg olevat kuni 20 päeva, nii et kõik on veel võimalik. Muidugi eile õhtul nägin ta kaelal üht lootustandvat täppi. Täna on see villiks muutunud, ei tea kas ongi kõik....???

Kokkuvõttes võiks öelda, et Gretega läks see haigus küll suht kergelt, polnud sügelust ja roheliseks tegemise vajadusest sai ta ka aru. Kärnasid pole ta ise ära kraapinud, nii et täitsa talutav haigus. Loodame, siis, et üks laps on nüüdseks immuunne :)

Ilusat talve järku!

Kaspar mähkuvaba

Minu esimene uusaaasta lubadus on täidetud. Kaspar käib potil: ööd ja päevad on kuivad :) Alustasime 1. jaanuarist, esimesed päevad olid pisut keerulisemad, aga juba paari päeva pärast oli ta valmis juba õue minema mähkuta ja ka öösel magama mähkuta :) Ja kuna ta pole rahul sellega, et pissides väiksest potist alatasa üle läheb, siis tänaseks on seis selline, et ta käib enamus ajast suure poti peal. Kõik on rahul :)

Täitsa uus!

HEAD UUT AASTAT!

Pilt on tehtud 23.12.2011 kui meil pooleks tunniks elekter ära läks :)

l