Proovin siis mingis loogilises kronoloogilises järjestuses midagi kirja panna. Võtan alustuseks viimase pooleteist kuu taguse postituse ja kirjutan Kaspari tervisest. Pärast operatsiooni u. viie päevapärast oli Kasparil jälle nohu platsis. See vast mingi poolteis-kaks nädalat kestis nagu ikka.....ja rohkem pole nohu olnud. See on super saavutus, sest selle aasta algusest polnud meil paari järjestikust nädalat küll, kui Kaspar ilma nohuta oleks olnud. Ja nüüd on ta juba üle kuu küll kogu aeg lasteaias saanud käia, täiesti uskumatu tundub see. Iga nädal ikka 3-4 päeva kindlasti. Endiselt kas esmaspäev või reede või vahest mõlemad päevad olen andnud lastele puhkepäevadeks ja siis toimetame(ka sõdime) koos.
Kaspar saab lasteaias ainult kiita: oiii, ta on nii rahulik ja nii tubli ja temaga pole üldse pahandust, toimetab ise ja ei käi tüli norimas :) Ma pole siiani kindel, kas kasvatajad ikka räägivad minu Kasparist :DD, sest kodus on ta ikka üsna korralik krutskimees :) Juttu jookseb ka julmalt praegu. Ja asjade üle arutleda meeldib talle, see on hästi vahva(Grete Mai juures ma nii väikselt ja pole ka praegu sellist jutustamist üldse tähendanud) Eile magama minnes tahtis Kaspar pikalt sääskedest rääkida näiteks, et neil on ka ikka jalad ja siis nad kõnnivad tema naha peal ja muru peal nad ei kõnni ja kas ikka sääskedel on juuksed ja nina ja silmad ja kas neil kõrvad ka on, muidu nad ju ei kuule. Siis on sääskedel veel suu ja siis nad hammustavad ja siis tuleb veri välja. See on ikka päris pull, mis tal peas toimub ja kuidas Kaspar maailma asju näeb hetkel. Neid selliseid armsaid arutlemisi on nii palju, et ma neid kõiki ei jõua meeles pidada rääkimata üleskirjutamisest.
Kui siin Kaspari tegemisest juba kirjutamiseks läks, siis lasen edasi. 3 juuni hakkas ta oma nime ütlema...siiani ta oli Matu või üldse midagi keerulisemat, aga oma nime ta kategooriliselt keeldus välja ütlemast. Pühapäeva hommikul aga läksime WCsse pissile Kaspariga ja äkki ta hakkas midagi Grete Mai rühma Kasparist rääkima(ma juba siis imestasin, et ta sellle sõna välja ütles) Ja pärast seda teatas kohe ka, et tema nimi on Kaspar. See oli jälle midagi nii uut temalt, et kogu pere rõõmustas temaga koos. Näha oli et ta isegi tundis, et on uue saavutusega hakkama saanud ja nii uhke enda üle. Terve päeva ikka küsisime, mis ta nimi on ja ta uhkelt teatas, et Kaspar :D (Ainar siiani mainib, et küll see WC on hea koht, head mõtted tulevad seal :DD)
Kui kevade esimestel päevadel rattad talvekorterist välja sai aetud, siis Kaspari rattasõit läks küll üsna vaevaliselt. Jõudu oli nagu vähe väntamiseks ja vist polnud nii palju huvi ka asja vastu, et edasi liikuda viitsiks. Nüüd aga on pilt hoopis teine. Kui tee on hea, siis tuleb sõit juba täitsa hästi välja. Krobelisema ja kivisema tee peal on veel vaja tagan tõugata ja pidurdamist hakkasime ka tänasest harjutama. Hommikuti lähemegi lasteaeda kolemkesi: mõlemad lapsed ratastel ja nii tundub lasteaia tee ka palju lühem ja kiirem. Lasteaed minek pole ka enam nii dramaatiline, kui siin mõned kuud tagasi, kui ärgata oli hirmus keeruline. Nüüd on hommik valge, kui päike ka veel paistab, siis ärkavad lapsed ruttu, kiire pesu(Kapsar siiani vältis hambapesu, aga nüüd on tal Piknega hambapasta ja hari, ning hommikul tõustes esimene asi on, küsib ise hambaid pesema. Nii tore, sellised abimehed teevad emade töö palju lihtsamaks :D) ja riided selga ning olemegi juba uksest väljas. Lasteaeda minna ja lasteaias olla meeldib mu arust küll mõlemale lapsele. Pigem on viimasel ajal järeleminnes kuulda nurinat, et miks nii vara järele tulite. Grete Mai pidavat lausa nutma hakkama, kui Ainar järele läheb.....tema ei saa piisavalt palju mängida, on pisarate põhjuseks :)
Mis siis veel Kasparist...internetist meeldib talle youtube'ist tomi ja jerry, carsi jm multikaid vaadata. Nende valimisega saab ta ise edukalt hakkama, rääkimata arvuti kinni ja lahti tegemisest, need asjad on vist sellele põlvkonnale juba sisse kodeeritud. Kui vahepeal tuli mähkud jälle pidevalt kasutusse võtta, siis nüüd on mähku all vaid öösel. Kui päeval lõunaune ajal juhtub harva, et piss tuleb püksi, siis öösel juhtub seda tihedamal ja endiselt enda mugavuse (ja ka lapse) pärast olen öösel mähkmed pannud, siis on uni parem. Aina harvem juhtub seda, et pean öösiti laste juures käima, magavad mõlemad juba enamuse ajast kogu öö, mis on samuti tõsiselt tore saavutus. Paljude asjadega on viimasel ajal nii, et ma tulen jällegi mõttele, et näe see ja too asi on kergemaks läinud, kuna lapsed on kasvanud ja palju iseseisvamad. Mis muidugi ei tähenda, et lastega toimetamine on ainult lust ja lillepidu ;) Seda kergemaks minemaist kinnitas ka näiteks paari päeva tagune spas käimine. Külastasime kogu perega Laulasmaa spa veekeskust. Kaspar on muidugi püstihull, see kargab ükskõik kust vette, eriti julge on ta lastebasseinis, kus vesi põlvini ja käes ulatuvad ka põhja, nii et peanupp vee peale jääb. Üks vette kargamine ainult käibki ja siis teine lõbustus on issi seljas ujumine :) Grete Mai on aga üleöö nii osavaks ja julgek muutunud, et ujub kätistega ise sügavas vees. Viimati(vist pärnu spas käies) ta veel ei julgenud ilma meieta sügavas vees olla, ikka pidime kinni hoidma. Nüüd aga läks täitsa ise ujuma ja liugles basseinis ringi. See oli suureks üllatuseks mulle ja minule, kui veeloomale oli see muidugi tore vaadata, et laps vees julgemaks on muutunud(see ei tähendanud, et ta oleks varem vett kartnud või poleks nautinud, talle väga vesi meeldib) ja mis põhiline iseseisvamaks :) Nii saimegi ka meie saunas käia või üksi ujuda, ilma, et pidevalt lapsi oleks pidanud turvama.
Oiiii, see väike ülevaade aina venib ja venib ja veeeeeniiiiiib...... Ja ma pole Grete Maist veel kirjutanudki :S
Mis kõige tähtsam, Grete Mai on nüüd VIIENE!!!! 20 mail tähistasime pere ja sõpradega mõlema lapse sünnipäeva koos Sauel mängutoas. Lapsi oli palju ja kõigil oli tore. Grete Mai küll pisut protestis, et miks tal Kaspariga koos sünnipäev on, aga see aasta sai veel niimoodi asi lahendatud. Grete Mai on endiselt tubli ja suur tüdruk :).....kui vahepealsed tujutsemised ja pirtsutamised välja jätta. Mõnikord on need täiesti õigustatud, aga teinekord löövad mul küll lained ülepea kokku ja no mitte ei oska õigesti käituda mõnes situatsioonis. Appikene...mul jookseb juhe täitsa kokku, kui praegu mõtlen, et mis siis Grete Maist kirjutada....no mitte ei tule midagi nii märkimisväärset kohe meelde, häbi kohe. :( Kui haigustest kirjutada, siis tal oli kahel suht järjestikusel korral põiepõletik, mida ravisime antobiootikumidega. Eile saime lõpuks vastuse, et praegu on proovid kõik korras, jumalt tänatud. Muidu on Grete Mai küll täitsa terve olnud, ma ei mäleta, millal tal viimane nohugi oli :)
Grete on vist isegi kohati rohkem emmekas, kui Kaspar. Nimelt mai keskel käisin sõbrannadega Rootsi kruiisil. Pikalt ma lapsi ette ei hoiatanud, et olen mõneks päevaks ära minemas. Samal hommikul Grete Maid lasteaeda viies ja sealt lahkudes oli meil lõpuks mõlemal pisarad silma, sest Grete ei tahtnud must lahtigi lasta, rippus ja nuttis mul jala küljes. Lõpuks läks mul ka süda nii hardaks :(( Nii on ennegi olnud. Kui nad näiteks ööseks mu õe juurde jäävad, siis Grete ikka õhtul küsib emmet ja hakkab isegi nutma, samas Kaspar on selles suhtes täiesti teistsugune, ta jääb nüüd juba suht rahulikult maha, kui ta tähelepanu hajutada ja tegevust jagub. Kui kruiisilt tagasi tulin, siis Grete ikka mainis pärast mitu korda, et kuna ma nüüd ära käisin, siis ma pean rohkem tamaga koos ka olema. Loogiline ju :) Laps on laps ja iga laps on erinev...praegu oma kahe lapse pealt näen ma veel eriti palju, kui erinevad iseloomud neil on ja kuidas nad erinevates situatsioonides käituvad.
Grete Mai mängib ja joonistab ja toimetab juba väga palju omaette ja tahabki olla rahus, et keegi ei segaks teda, et ta saaks täpselt niimoodi oma asju ajada, nagu ta seda ise ette näeb. Ta viimasel ajal ikka mainib, et tahab kuhugi nii minna, et Kasparit pole või näiteks võtke praegu Kaspar ära, et tema tahab omi asju teha. Samas teistel hetkedel on nad koos nagu sukk ja saabas, Grete Mai oskab nii armsasti venna eest hoolitseda ja ikka muretseb ta pärast, kui väiksem kukub või haiget saab või mõni ohtlik olukord on. Grete Mai ikka tihti rõhutab, et tema on suurema ja Kaspar peab tema sõna kuulama. Grete Mail on tähtis pidevalt esimene olla ja kaotamine on praegu väga keeruline. Siis ta ikka solvub täiega...ma võtan seda kui ealist iseärasust. Tal on üldse praegu käitumises nii palju sellised asju, et ennem kui ma reageerin, siis pean pikalt mõtlema, et kas ma ikka toimin õigesti. Üks hetk ma võin olla maailma parim ema, Grete toob mulle lilli ja kallistab ja musitab ja räägib, kui armas ma olen ja järgmine hetk lõpeb tavaliselt sellega, et ma pole enam su sõber!!!
Hea nali oli üks hommik, kui jõudsime lasteaia hoovi... Grete hüüab: nääääeee, SUITSUVARES!! Ma pidin ennast naerust täis laskma. ma ei teagi kas ta nägi hoovis varest või suitsupääsukest :DD
Rattasõidust rääkides, siis u kuukene tagasi proovisime abirattada alt ära võtta, et tasakaalu harjutada. Esimene sõit läks üllatavalt hästi ja siis tekkis tal siuke trots ratta vastu, et ei läinud ratta lähedussegi. Ma mõtlesin, et me ka alla ei anna, et las ikka õpib ära. Ei pannud tükk aega abikaid alla. Nähes, aga kui väga ta tahab sõita, samas kartus kukkumise ja mitte hakkama saamise ees üle ei lähe, otsustasime ikkagi abikad uuesti alla panna. Muidu oleks me võib olla võtnud talt terveks suveks sõidurõõmu ära. Grete Maile väga meeldib rattaga sõita. Las aga kimab.
Endiselt hoolitseb Grete Mai kultuurielamuste eest mu õde. Nii ta etendusetele pileteidki ostab ja Grete Maid kaasa võtab. Viimane teatrielamus oli Nokia kontserdimajas Lotte etendus, peaosas Gerli Padariga. Algul arvasin, et ju see liiga pikk Grete Miale on, et äkki hakkab nihelema ja ära kippuma, aga pidas ilusti vastu ja tükk oli meeldinud.
olgu öö tuleb peale.... lõpetan tänaseks :)
