26.3.10

....

"Ah, räägi, mis juhtus? Ah, räägi," on uus Grete lemmik küsimus :D Põhiline rõhk on Ah-il.

KASPAL!!!!!

Lubasin kunagi, et kui Grete hakkab venna nime õieti ütlema, siis kirjutan selle üles. R-tähte tal pole niikuinii, aga nüüd ütleb ta vähemalt ilusti Kaspal(vahest tuleb l asemel ka mingi r sugune asi). Venna pole enam Kapsal :D

Ja nüüd on nii, et kui ta ütleb mõne muu sõna valesti ja ma parandan teda siis ta ütleb selle peale Kaspal! :D

Kevad ründab


Täna oli jällegi hommikupoolik päikseline. Kaspar sai ka endale kevadekombeka selga ja isegi sellega tundus tal kohati päris soe olevat. Ja Grete on igal võimalus kaelani vees :) sõitis lumehangest otse suude lompi ,mõnuga istuli vette. Kätega oli ka küünarnukini seal vees. Laps ei jõua enam kuidagi kevadet ära oodata ja hakkas juba "hooaja mängudega" pihta :D

60 min. perega fotostuudios

Oiii, ma olin seda pildistamist oodanud vist juba sellest ajast, kui Kaspar 3-4 kuune oli, et saaks ometi 4-kesi korralikult pildile. Ja tegelt mul oli nüüd mõnes mõttes hea meel, et nii kaugele see lükkus. Üks põhjus, et Kaspar on nüüd nendel piltidel sama vana, kui Gretegi oma esimesel fotosessioonil ja teiseks tõdesime fotograafiga, et see aeg on hea, kus laps veel ei käi, et kogu aeg minema jookseks, aga ta on juba piisavalt osav, et "poseerida" ja asjadega mängida.


Hommikul panime kõik vajalikud asjad Ainarile auto peale, et meil pärast rongiga linna sõites vähem asju vedada oleks. No muidugi polnud see kõige parem variant, et ennem pildistamist(meigi ja enam-vähem soenguga) ma pidin kahe lapsega ja vankriga rongile rügama, nii et higimull otsaees :D , aga no mis teha, kui alati kõige vajalikumal hetkel auto katkisena maja ees seisab. Siis pole lubadest ka kasu :D Oluline oli, et Kaspar jõuaks magada natuke ennem pildistamist ja et Gretel ei jõuaks uneaeg veel peale tulla, nii me siis valisimegi 12-se kellaaja. Kasapri panin kell 10 vankrisse magama, siis sättisime Gretega endid riidesse ja ruttasime rongi peale. Sõitsime Hiiule ja Ainar võttis meid sealt auto peale. Grete nohu läks iga minutiga aina hullemaks, uni hakkas ka autos peale tikkuma. Õnneks nuuskamisest nina veel punane polnud, silmad vaid veits unised ja haiged.

Jõudsime õnneks 15 min varem, polnud sellepärast vaja põdeda, et ei leia autole kohta või, et jääme hiljaks. Ma sellistes olukordades "mõnus" põdeja ja lõpuks kütan ennast nii üles, et endal ka kõigest siiber. Niikuinii, selle nohu jama pärast olin hommikul nii endast väljas ja tundsin, kuidas pildistamise ajal isegi aevastasin ja nuuskamas käisin :(

Kuna ma polnud kellelegi pildistamisriideid selga pannud, sest kohale tulime pool teed ju jala, ja ei tahtnud neid ära määrida ega täis higistada, siis algul tuli hakata kiirelt riietumisega tegelema. Kaspariga polnud hullu, tema sai ruttu riidesse ja Ainar ka ennast ja nemad koos esimestena fotograafi ette saidki. Mure oli hoopis Gretega, kes ei nõustunud millegagi ja väitis, et ta üldse ei taha sinna "võtteplatsile" minna. Oeh, ise olin veel suusariietes ja tunsin kuidas nägu juba soojast märg ja tuju nii nullis sellest Grete jonnimisest, samas lapsest nii kahju, ta ju haige ja tatine. Nii ta siis jonnis ja nuttis seal, nägu punaseid laike täis. Õnneks tagaruumis oli mänguasju, mis talle meeldisid ja lõpuks ta vaikselt rahuneski, saime kuidagi riided selga ja enam vähem klaari näoga ka pildistamisele.

Kaspar oli seevastu tõeline kullatükk, vahepeal kui me Gretega tegelesime ja endal riieid vahetasime, siis tema oli kahekesi fotograafiga pildistamas ja nii muhedalt askeldas. Täpselt nagu Gretegagi samas vanuses. Mul endalgi nii põnev oodata kõiki pilte, sest vähemalt pooli võtteid ma lastest ja Ainarist üldse ei näinud, sest ma tegelesin ei-tea-millega. Grete ei püsinud üldse koha peal, pidevalt otsis uusi asju millega " mängida", teda oli ikka päris raske kaadrisse püüda :D Ja nii ongi, et ta algul ei saa vedama, pelgab-kardab uut kohta/olukorda ja pärast ei saa pidama. Kui ta harjus kohaga, siis läks lusti täis, vahepeal ta oli nii meeletult vahva, kui ta pidi korvi sisse ennast peitma, et me ta sealt üles otsiks ja siis fotograaf pidi siis püüdma selle hetke kinni, kui ta korvist välja tuleb. Lõpuks ta läks ikka täitsa "lahti". Hästi mõnus. Hästi palju tuleb lastega pildistamas olles kavalust kasutada :)

Hirmus kiirelt möödus see 60 min. Täielik trenn.

www.fotopesa.ee

Jääme huviga pilte ootama.....

Kaspar oskab


Kaspar on omandanud viimastel päevadel palju uusi asju.

1. Kindel number üks oskus on diivani peale ronimine. Esiteks talle hullult meeldib diivanil olla ja nüüd kui ta on võimeline ise sinna saama, siis kogu aeg rinibki ja turnib. Suurem diivan on pisut kõrgem, siina peale saamine võtab pisut kauem aega, aga väiksele diivanile saamine pole enam mingi probleem. Maha oskab ka ilusti pepu ees tulla, kui soovi on, aga ma kardan selle pärast, et tal ju igasugune ohutunne puudub ja oskus arvestada, kus ta parasjagu on ja nii ta sätibki ennast istuma nii diivani servale, et võib kukkuda. Ühesõnaga, missiis, et ta ise peale ja alla saab, siis turavama peab teda seal ikkagi.

2. Oskab rõngaid torni otsa laduda.
3. Lego klotse oskab omavahel kokku panna suure pusimise peale. Neid niisama üksteise vastu on ka mõnus kolkida.

4. Nii armsast sirutab sõrmed ette, kui on vaja õueminekuks kindaid kätte panna. Grete ei teinud seda nii väiksena üldse ja pole ma seda ka Kasparile õpetanud, lihtsalt ükspäev hakkas nii käsi sättima, üldse on õueminekuks riietumine normaalsemaks läinud, pole seda hulluseakisa enam.

5. Nüüd vist võib öelda, et Kaspar öösel ei söö piima üldse. Nädal juba kindlasti. Lutt ja vesi aitavad uinud, kui öösel ärkab.

6. Käimine. Kuigi ta käia oskab, siis kasutab ta enamus ajast ikka käputamist. Grete sama vanalt oli kindlasti juba enamuse ajast püsti. Aga eile tegi Kaspargi õhtu jooksul päris pikad otsad, 10-20-30 sammu kindlasti ja see on nii koomiline kuidas ta käib, käed on ette sirutatud pea on kuidagi õlgade vahel , jalad harkis :)

Rohkem asju ei meenu hetkel..... uskumatu, ta on kohe, kohe aastaseks saamas :)

25.3.10

....

Üks keeruline öö tuleb vist. Gretel on ikka täislaks: nina totaalselt kinni ja tatti voolab ojadena, Kaspar ei mõista niikuinii magada rahulikult olgu ta terve või haige ja lisaks nendele olen ma ise ka tatine, nina ei käi üldse läbi :S vastik nohu :(

Pildistamisest kirjutan homme.....kui aega saan.

Ikkagi :(

Grete Mai hakkas eile õhtul aevastama, ikka niimoodi tihedalt, et hakkasin nohu kahtlustama. Kõik need päevad oleme kodus küüslaugu auru sees, olen teepuuõli tilgutanud patjadele, villased sokid on öösel sinepipulbriga jalas, rinnale külmetuspalsam ja mõned korrad ka sudafedi andnud, aga kahjuks pole midagi aidanud järelikult. Kui ikka nohupisik sees, siis vist pole seda võimalik nii nõrkade asjadega ära hoida :( . Täna hommikul Grete ainult aevastab ja ikka tatti tuleb juba ka. Silmad on pisut "nohused". Oehhhh, ma olen nii ütlemata kurb ja täiesti pettunud endiselt nendes vanemates :( Magada sain ka öösel nii halvasti, et vägisi kipub täna hommikul nutt peale. Otsustasin siiski, et pildistamist ära ei jäta, tehke mis tahate. Ehk tal nüüd poole päevaga nii kehvaks ei lähe, et ta piltidel väga hädine jääb. Teate ju isegi kui hull see nohu esimestel päevadel on, silmad on punased ja vesised ning tatti jookseb vahetpidamata. Kõik see ju jääb piltidele.

Ja no peale selle oleme ju nädalakese kindlasti kodus, nii kahju, munadepüha nädal ju tulemas, siis oleks kindlasti lasteaias nii põnev sellega seotud teemasid kuulata-joonistada-meisterdada. :(

Õnnetu.....

24.3.10

Kevad tuleb....

..... TÄIEGA! Nii mõnus! Päike, linnud laulavad, soe on, lumi sulab!!!! Gretele panin täna selga kevade kombeka ja kummikud, isegi palav oli tal niimoodi, sest meil maja taga oli nii meeletult soe ja tuulevaikne. Kaspar magab kärus juba kolmandat tundi. Mina istusin nina päikse poole ja püüdsin tedretäppe, niikaua kui Grete kühvli, ämbri ja lumega toimetas. Mõnus, ma ütlen, väga mõnus!!!!!

23.3.10

Lahendus leitud...

Kuigi seda kõige haigemat last õnneks lasteaeda ei toodud, aga paar nohust ja kergelt köhast last on ikkagi, siis lähen toon Grete Mai ennem lõunat lastekast ära. Just siis kui nad on õues käinud, las möllab ja väsitab end seal ja siis tuleme koju sööma ja lõunaunele. Vähemalt olen ma siis midagi teinud, et teda pisikutest eemal hoida. :)

Vaat kuidas kasutatakse ära seda, kui on asenduskasvataja :(


Oeh, kuidas iga aevastus mind praegu ärevaks muudab....

Ei jõua enam mõelda....

Nüüd on siis esimene kord Grete lasteaias käimise jooksul mul väike "paanika". Nimelt....kuna meil neljapäeval üks tähtis asi ees ja lapsed(ega ka meie) ei tohi haigeks jääda, siis ma iga päev nii pingsalt mõtlen sellel, et ma vist kutsun ise sellega endile haiguse kaela. Grete läks eile lasteaeda ja ma rääkisin kasvatajale ka, et kui keegi näib päris haige, siis andke mulle märku. Õhtul järgi minnes siis kuulsin, et üks laps toodi lasteaeda, nii et vanemad juba pühapäeva õhtul teadsid, et ta haige oli, aga hommikul seda ei öelnud kasvatajale ja kohe ka kasvataja ei saanud aru. Päeva jooksul oli siis lapsel väike palavik tulnud, tatti märkasin minagi, kui Gretele järgi läksin ja köhinud oli ta ka :( ühesõnaga täitsa haige laps....krt, ja vanemad teadsid :( Lapsevanematele oli helistatud juba kella 15 ajal, aga järgi tuldi talle 18 ajal. No ma ei saa aru sellistest vanemates. Ja paar teist last olid ka veel tatised olnud eile. :( Ausalt, ma olen nii kurb ja pettunud ja õnnetu ja pahane ja mida kõike veel, sest kui lapsed haigeks jäävad, siis meie üritus tuleb edasi lükata.

Kuna eile juba Grete pisikutega seal kokku puutus nii pikalt, siis ega enam pole midagi teha. Kui ta midagi külge võttis, siis tuleb see alles kolmap-neljap välja. Viisin ta täna lasteaeda(ma vist ise pole ka päris normaalne???!!!), aga helistan ja küsin, kui see haige laps ka täna tuuakse, siis toon Grete kohe ära sealt. Ega ma vist nii leilis sellest asjast polekski, kui meil oma tegemised poleks planeeritud, see nüüd võimendab mu pettumust. Eile määrisin lapsed veel sisse ja tegin kõik võimaliku, et pisikud eemale hoida. Nüüd siis hoian pöialt, et kõik hästi läheks.....

......sest Grete Mai nii ootab pildistamist ;)

22.3.10

Nälg

Kuna Kaspar pole nüüd öösel söönud, siis hommikuks on tal kõht väga tühi. Kella poole seistme ajal nagu veel putru talle ei anna, aga kas banaani või kamapalle natuke. Aga ega need kauaks kõhtu ei täida ja kella kaheksa ajal on ta kka juba päris hädas. Täna ei jõudnud pudru nii kiiresti jahtuda ja Kaspar mu süles juba karjus: " Mämm, mämmm, mämmmm!!!!!" Isegi esimeste ampsude ajal ei vaibunud ta näljahüüd.

20.3.10

Lombid, muru ja liivavormid

Kaspari esimesed kummikud, selleks kevadeks :P
Jällegi head leid "taaskasutusest" ;)
Grete vist ikka meeletult ootab kevadet ja sooja. "Siis kui soojaks läheb, päike tuleb, siis saab kummikud panna ja vihmavarju võtta ja siis tuleb vikerkaar", räägib Vikerkaare lasteaia "kasvandik" iga päev.Viimasel ajal on tal õues kaasas pall, liivavormid, ämber, kühvlid. Üleeile läks ta meeletult särama esimeste lumealt väljasulanud rohuliblede peale. Ja no lombid.....eelmine sügis said need tema suurteks lemmikuteks ja eile linnas käies läbis ta lenneldes kõige sügavamaid lompe. Kahjuks ainult talvesaabastega, mis lõpuks enam suurele veekogusele vastu ei pidanud :D Ta on nii vaimustuses nendest lompidest. Ja mis ma siis täna avastasin, kummikud on talvega väikseks jäänud :( need olid Gretel nii lemmikud, Muumidega. Aga mõõtsin täna hommikul sisetalda ja ma arvan, et palja jala otsa veel kodus ta võib neid panna, aga õue minnes oleks ikka sokid vaja ka sisse panna. Mul nii hea meel, et need on sinist värvi ja kvaliteetsed ja terved, nii et jäävad Kaspari kasvamist ootama. Vanaema kingitud :)

"Pepu ees!"

Kaspar oskab nüüd ise voodist pepu ees alla tulla. Päris oma pead muidugi ei saa veel teda jätta, sest ta kipub alles liiga voodi servas ennast ringi pöörama ja siis on kerge kukkuda.

Ja sosistan, et ikkagi kaks eelmist ööd oleme jälle ilma piimata hakkama saanud. Psst!

Reisisellid vol. 2

Reedel võtsime siis ette jälle ühe rongisõidu Tallinna, väikse vanaema juurde Grete jäi lasteaiast jällegi koju ja ta nii ootas seda. Palju asju aga oli hoopis teistmoodi. Alustades sellest, et ilm oli sula ja M-E-G-A raske oli käru lükata, nii, et ma mitu korda ütlesin Gretele, et palun ära päri nii palju ja jutusta, sest emme ei jõua käimise ajal rääkida :)

Ja Grete vastus:" Emme, ole rahulik! Läheme vanaema juurde, seal saad magada! Emme...ole rahu-lik!" :D

Võtsime Leivakojast jällegi saiakesi ja läksime rongile. Rongisõit on, ausalt, tõeline nauding. Kvaliteetaeg Gretega. Kaspar magab ja meie siis Gretega jutustame ja sööme saiakesi ja vaatame õue ja siis poeb Grete mulle sülle istuma.

Nõmmel läksime maha. Hoolimata sellest, et käru oli lörtsipudrus raske lükata, läksime jalgsi läbi männimetsa Mustamäele. Ma panin kummikud ka jalga ja see oli super otsus, nii mõnus on nendega lompidest läbi tulisata, ilma et peaks kartma, et saapaid rikuks. Väike vanaema tuli meil poolele teele vastu ja siis oli ka mul pisut lihtsam, ema aitas käru lükata ja mängis Gretega. Põhiline, miks männimetsast läbi läksime, oli, et näeks oravaid ja õnneks me ka neid nägime, pikalt ja hästi lähedalt. Nii armsad olid ja Gretel rõõmust täitsa süda puperdas sees, nii vahva oli ta vaimustust näha. Teekond vanaema koju oli Grete jaoks natuke pikk ja ta kippus väsima, aga lootuses vanaema kodu juures parte sööta, pidas ta vapralt vastu. Seisulaud on ikka selles mõttes fantastiliselt hea leiutis.

Vanaema juures lapsed mängisid, lõunatasid. Grete jällegi magada ei tahtnud, hoopis Kaspar väsis ja tegi väikse uinaku. Kella poole viie ajal tuli meile issi järgi ja käisime kõik koos Suurt vanaisa vaatamas haiglas. Grete pole varem sellises kohas käinud ja esimene mure oli tal, et miks onu(garderoobi tädi) ta kombeka ära võttis :D Õnneks tulid ka Riina Ja Triinu-Liis samal ajal ja siis oli Grete tuju hoobilt rõõmsam. Liftiga on alati tore sõita, aga õigele korrusele jõudes ta pisut pelgas, aga harjus ruttu. Kasparil polnud loomulikult sooja ega külma, kus ta parasjagu on. Grete ikka suhtles rohkem tädi T-L, kui vanaisaga, aga lõpuks tegi tallegi patsu. Lapsed, eriti Grete, olid tegelikult pikast päevast väsinud ja me kiirustasime koju, mul oli vaja veel väiksel vanaisal juukseid ka lõigata. Ikka satub nii olema, et kõik toimetused/kohtumised kipuvad ühele päevale sattuma. Tulime haiglast välja, Grete õnnelik, et ikka onult(me ei tea siiani, misk ta tädi onuks pidas :D) oma kombeka kätte sai, hakkas ta trepist alla marssima, ise astmeid lugedes:

" Üks, kolm, neli, viis, kuus, viis, kaheksa, number, kaks! " :DDDDD

Lapsed jäid autos hoobilt magama. Vanaisa jõudis meiega samal ajal, sain ruttu töö tehtud. Kell oli juba päris palju ja ruttu vanni. No ei saa meie sellest mõnusast tavast, iga õhtu vannis käia, lahti. Isegi siis kui on pikk päev olnud ja hilja koju jõutud. See on nii hea tegevus lastel ja mõnus une-eelne rituaal. Vahepeal, kui Kasparit pidime rohkem vannis toetama, siis jäid mõned õhtud vahele, aga nüüd, kui Kaspar ka ise hoogsalt vannis tegutseb, siis on lastel jube vahva koos plätserdada.

Lpased uinusid pärast pikka, vahvat ja teguderohket päeva juba kell 21:30, ma sain natuke veel vaikuses ajakirja lugeda ja pugesin isegi põhku. Mõnus päev!

18.3.10

Nunnu Grete Mai


Päikesepoiss

Halloooo

Kaspar mängis mu rahakotiga, võttis sealt mingi kliendikaardi välja ja pani kõrva äärde, tegi: " Aaa, haaa!" Ma siis andsin talle oma telefoni, see hea kerge ja õhuke ja ütlesin: "Hallooo!" Ta pani telefoni kõrva äärde ja tegi: "Alllaaa!" :)

Katse nr 3...läbikukkunud!

Täna hommikul uinus Kaspar nii

Jah, andsin täna öösel siiski piima, sest no ei maga ta rahulikult. Lisaks ärkamistele suutis Kaspar täna öösel veel voodis püsti tõustes huule vastu voodi serva ära lüüa ja oii, seda kisa, mis siis tuli :( Ja mõlemad lapsed ärkavad juba nädal või paar kell 6 ja 6:30, vat see on minu jaoks raske. Õnneks on siis juba õues valge, ma ei kujutaks seda pimedas ärkamist üldse ette. Nagu zombi hommikul. Proovime teinekord jälle, kui tundub parem aeg.....

17.3.10

Katse nr.2

Tänagi öösel Kaspar piima ei saanud. Samas mul on nii vastakad tunded. Ega sellegipoolest öö hetkel rahulikum pole. Esimese osa magab ta pikemalt ja siis, kui tal tavaliselt piima aeg oli, siis hakkab ta tihedamalt ärkama ja uni on katkendlikum. Ta ei karju ega tee mingit suuremat tralli. Kui ma ta juures olen ja kätt rinnal hoian, on ta rahulikult voodis, poolunine. Kui ära lähen, siis mõne hetke pärast ajab ennast jälle püsti. Tundub, et ega talle hädasti seda piima vaja ei lähe ja ega see öine joomine hammastele hea ka pole. Proovin vist mõnda aega veel, kuidas ise jaksan ja siis otsustan, kuidas jätkame.

Reisisellid

Eile hommikul hakkas auto meil jällegi streikima, aga linna oli plaanis siiski minna. Ilm oli ilus ja kella 10:30 paiku me ennast rongi peale sättisimegi. Ajastasin nii, et Kaspar jääb ilusti magama ja Grete sõidab seisulaua peal. Hakkasin varakult liikuma, et mitte rongist maha jääda, sest ma ei teadnud ju, kas Grete tahab ise käia või hanges möllata. Jõudsime jaama juurde varem ja käisime ühest uuest saiapoest läbi. "Liisi leivakoda". Reklaam oli kohalikus lehes juba ammu ja nii isutas värskete saiakeste järele ja nüüd siis oli hea võimalus sealt midagi rongi peale kaasa osta. Ja peale esimest ampsu olin ma fänn :) nii head, värsked, pehmed, isegi natuke soojad saiad. Gretegi sõi isuga. Veel ostsin seal kuivikuid Kasparile, aga need olid nii head, et sõime kõik Gretega tee peal ära :D (täna plaan sinna uuesti minna ja koju leiba saia tuua, ohh mul juba suu nurgast ila jookseb :D)

Rongisõit läks ilusti, Kaspar magas ja me saime rahulikult Gretega saiakesi süüa, ninad päikse poole :)

Läksime Nõmmel maha. Hullult hästi vedas, et just tuli madal buss siis ette, kui peatusesse jõudsime ja siis Grete ütles, et tema ei taha bussi peale. Noh, mis siis, läheme siis jala, mul polnud sellest midagi, alla mäge ka veel :) Aga Grete ei kujutanud ette, kui pikk see tee on ja kippus vahepeal väsima, viskas ennast käru peale pikali ja mängis magamist, mõmmi kaisus. Tegelt läks tee kiirest, mul nahk märg (11+16+15kg+veel riided seljas ja tekid ja kott kärus, lükata :D) Kaspar ärkas ka pisut ennem kohale jõudmist ja siis oli Gretelgi huvitavam.

Mamma-papa juures läks aeg kiiresti: sõime, mängisime, Grete lõunaund teha ei tahtnud. Õhtul tuli issi meile järgi ja siis loetud sekunditega kukkusid lapsed autos unne. Linnast koju on tegelikult suht kiire sõit ja lapsed tahtsid edasi magada. Ainar tahtis aga suustama minna. Nii me siis otsustasimegi, et sõidame suusatama kaasa. Ainar tegi sporti, lapsed magasid ja mina pildistasin. Ideaalne.

Mõnusad reisisellid mul, kõik läks hästi, lastel oli huvitav ja mulle vaheldus. Teinekordki.....vist juba reede ;)

16.3.10

Eesti mees on tantsulõvi :D

Kaspar on juba mõnda aega ennast hästi lahedalt jõnksutanud, kui mingi hoogne muusika kuskilt tuleb. Mulle tundub see nii lahe, sest Grete hakkas sellist palju hiljem tegema. Praegu vaatab Grete Mai mingeid Jänku-Jussi lugusid, kus on vahepealadeks mõnus rütmikas muusika ja Kaspar seisab teleka najal ja jõnksutab vahvasti. Ja kui ta ka maas istub või põlvili on, siis hakkab ka liigutama ägedalt.

Katse nr 1

Täna öösel läks siis nii, et Kasparile piima ei teinud. Mul polnud see tegelikult plaanis, aga mingi sisetunne ütles, et võiks talle õhtul rohkem piima teha ja et kui midagi keerulist öösel pole, siis proovin Kasparit muude vahenditega rahustada...ja toimiski. Ei teagi, kas läks lihtsalt õnneks või mis, aga sain sellest jõudu, et võiks teda täitsa sellest öisest piimast võõrutada. Ärkas ta öö jooksul isegi rohkem, kui siis kui ta piima saab, aga kuna ta rahunes veega ja lutiga ja pai tegemisega kiiresti, siis midagi hullu polnudki. Kõige rohkem teda rahustab näiteks see, kui kätt rinna peal hoida, siis uinub päris ruttu.

Proovime täna öösel ka.

15.3.10

Tüüpiline

Tavaliselt on nii, et kui kipud lapsi kiitma, siis esimesel võimalusel tehakse vastupidi. No näiteks, et nad on viimased ööd väga hästi maganud, siis on garanteeritud üks segane-unetu öö. Nüüd läks aga vastupidi. Hommikul jõudsin kurta, et Kaspar üsna memmekas on ja tänase päeva siis mängis ta enamuse ajast omaette ja oli eriti tubli ja asjalik. Äge!

Homme ongi Grete Mail lastekast vaba päeva ja külastame Tallinna mammat-papat. Grete on päris elevil :)

Meeldib

Tulevikus hea lugeda...

Mulle meeldib selle aasta Eesti(Euro) lugu. Mida rohkem kuulen, seda rohkem hakkab meeldima :)

Õe jälgedes :D




Grete oli sünnist saati selline, et kui ta kuhugi magama jäi, siis nii sügavalt, et teda sai vabalt tõsta. Ja hiljem, kui ikka väsimus võimust võttis, võis ta igas asendis ja kohas magama jääda. Praegu samamoodi olen saanud ikka päris häid võtteid temast.

Kaspar on jällegi algusest peale olnud täitsa tistmoodi. Kui ta magama jäi, siis hingata ka ei tohtinud, rääkimata tema ümbertõstmisest. Uni oli tal palju erksam, kraps kohe üleval. Mida suuremkas ta on saanud, seda paremkas on asi muutunud. Ja täna siis minu üllatuseks jäi ta elutoa põrandale magama :D andsin talle piimapudeli, nagu ikka kätte ja ta siis ise joob seda padja peal ja vaatab telekat. Näeoga oli ta minust eemale. Nii ta pole põrandal küll magama jäänud varem, voodis küll. Ikka liigutab ja möllab oma pudeliga. Täna aga vaatasin, et kudagi vaikseks jäänud ja no magaski :) Nii armsasti pudel kaisus.

Ja ilusti sain ta voodisse ümber tõsta...suureks hakkab meie väike poiss saama :P

Emme lapsed

Ei tea, kas see vastab tõele, aga olen palju kuulnud, et poisid on palju memmekamad ja õrnahingelisemad, kui tüdrukud. Praegu on Kaspar küll mul kogu aeg sabas kinni ja kui teda natukenegi keelata, siis on nutt lahti. Üsna hellik on ühesõnaga. Muidu mind see väga ei härigi, ma olen juba harjunud asju tegema ühe käega ja 10kg puusal. Käed pole mul vist kunagi nii vormis olnud, kui praegu :D Ja näiteks proovige ise ühe käega leiva peale võid määrida :D Aga no tõesti kõiki asju ma ei taha ja ei saa ühe käega teha ja kui ta põrnadale panna, siis protesteerib päris korralikult. Päeval, kui tal tuju tuleb, mängib ta päris pikalt ka üksi põrandal, sorteerib mänguasja korve, aga tundub, et parema meelega oleks ta päev läbi mul süles :)


Ja täna Gretet lasteada viies ei tahtnud ka tema sinna jääda. Kodust läks rõõmsalt ja polnud mingit probleemi ja seal siis puges mulle sülle ja ütles, et tahab koju. No seda pole meil küll varem olnud, Ainar kinnitas ka seda :) Lubasin siis talle, et kui ta homme ka ei taha minna, siis võib kodus meiega olla. Tema lemmik kasvataja on ka puhkusel ja abikasvataja pidi ka haige olema, nii et eks see ka mõjutab. Asenduskasvataja on küll tore, aga eks ikka natuke võõram, kui päris oma kasvatajad. Luban tal siis rohkem kodus olla, kui tal peaks tuju kurvaks minema.

14.3.10

Kaspar 11 kuune!

Palju õnne, Venna!
11 kuune kutt ütleb väga tihti aitähh ja kasutab seda ikka arusaadavalt, just siis kui midagi ise soovib või tahab meil anda. Iss ja emme ütleb, anna ja mämm ka. Anna on põhiliselt siis kui söömise ajal olen ma liiga kaua järgmise lusikatäiega viivitanud. Kui ta süles on ja toas ringi liikuda, siis on käsi pikalt väljas ja aitähh, tähh, tähh kostab.
Täna hommikul(15.03) olime veel voodis, tal oli lutt oma käes. Kaspar võttis minu käe, keeras peopesa ülepoole, pani luti mulle kätte ja ütles tähh. Nii armas ja nii mitu korda järjest. Teine asi, mis ta pidevalt teeb ja tal on tõsine mõte taga, on et ta läheb Ainari juurde võtab ühest käest kinni ja siis otsib teise käe ja tahab et teda üles tõstetakse. Seda ta teeb ainult issiga nii.
Reedel, kui käisime külas, siis tädi Janica näitas, kuidas asju millegi sisse panna ja nüüd ta teeb seda pidevalt kodus. Varem võttis ainult välja oma kastist või kotist jne. Nüüd panen talle ette näiteks purgi ja puzzle tükid, siis hakkab ta neid tükke purki laduma. Täna hommikul pani näiteks pesulõkse fotoka koti sisse.
Väikse sünnipäeva puhul kinkisime talle ka rõngastega torni. Grete oskas juba u 9-10 kuuselt neid rõngaid laduda. Nüüd meil pole torni varem olnud ja Kaspar pole seda õppida saanud. Praegu tundub küll selline vanus, et kui talle midagit eakohast tegevust ette näidata, siis suudab ta selle kiiresti selgeks saada.
Mõnusalt asjalik poiss on juba!

Lapsed eile


Vahejuhtum kell 2 öösel

Kell 2:15 öösel hakkas Kaspar nutma ja ma arvasin, et ju on söögiaeg jälle käes. Läksin teda sülle võtma, ta kõõksus. Sain juba aru, et midagi on valesti. Ta oksendas.....ja ta oli juba varem ka millalgi voodisse oksendanud:( riided olid märjad ja toiduga koos ja ta ise ka :( oeh, mul oli paha tunne. Ruttu hakkasin koristama. Võtsin tal mustad riided seljast ja jätsin ta meie voodisse, ta oli ise nii mõnusalt rõõmus, mis siis et kell oli 2 öösel ja peaks paksu und magama. Ma arvasin, et kui talle piima nüüd pakun, siis see tuleb kohe välja, aga arvasin, et tal kõht suht tühi ja niisama magama ei jää. Ainar tegi väikse koguse piima ikkagi...jõi kõik ära ja sama ilusti tuli see kõik välja. Olin jälle kõik ära koristanud, kui tuli korra veel päris paras kogus. Ise ta oli endiselt rõõmus ja rahul...sai vaevast lahti. Ja siis oligi kell juba märkamatult 4 saanud ja jäime kõik kopsti meie voodisse magama, ei julgenud Kasparit ka endast kaugemale panna. Ise kahtlustan seda soorirohtu selles oksendamises, paks kleepuv geel. Ma isegi ei tea, mis maitsega see on.

Õnneks Kaspar magas hommikul kauem, saab pisut puhata. Grete oli ikka kell 6:25, nagu kõik viimased hommikud. Oeh see on väsitav...nii vara ärgata. Ja kaks nädalat on kella keeramiseni.....

Õues, õues, õues

Iga päevaga lähevad päevad aina pikemaks ja valgemaks. Päike on paistnud viimased päevad, mõnus soe on. Olen juba mitu päeva lastega paar korda õues käinud. Kaspar magab mõlemad uned kärus. Täiega naudin, et ei pea toas passima. (muidugi täna on jälle 7 kraadi miinust, paksu-paksu lund sajab ja on pilves ja udune)



Pildid.....

12.3.10

Soor

Vat seda haigust pole jälle mul varem kumbagil lapsel olnud. Ausalt ei mäleta, et Gretel väiksena see oli, kui siis nii vähe, et probleemi küll ei mäleta. Paar päeva tagasi märkasin Kaspari keelel väiksid valgeid täppe, hästi vähe oli, eile oli juba pisut rohkem ja siis sain kohe aru, milles asi. Keetsin kõik lutid-pudelid läbi, suud loputame soodaveega, aga tundub, et see ei aita. Helistan täna perearstile ja lasen ikka retseptiravimi välja kirjutada, sest öö jooksul on ikka juurde tulnud täppe. Õnneks see talle veel vaevusi ei tekita ja loodetavasti saame kiiresti jaole. No ja muidugi lisaks sellel on tal nohu niikuinii juba nädala algusest.

Aga ta ise on rõõmus ja toimekas, nii et pole probleemi. Ootame kevadet, et päike need viirused hävitaks, ära juba tüütab see pikk talv. Täna on öö jooksul jälle palju lund juurde sadanud ja veel hommikulgi sajab. Õnneks on kraadid nulli ringis ja eelmised päevad ka plussis ja päike paistnud. Lootust on :P

Luulehommik

Täna on tähtis päev. Lasteaias on Emakeelepäeva(14.03) puhul luulehommik "Luuletused lapse suust" ja Grete loeb ühe teise oma rühma lapsega koos "Tibu ja Päikese" luuletust. Eile tuletas veel kasvataja meelde, et paneksime ilusti kleidi selga :) Õhtul valisime riided välja ja panime hommikuks valmis. Gretel on ilusti luuletus peas ja liigutused selged ja ta loeb hääästi vahvasti ja ilmekalt seda. Ainult, et väike probleem on selles, et ta võib esinedes häbenema hakata ja siis ta pole nõus lugema ka. Aga kasvataja oli nii mõnusalt positiivselt meelestatud, ütles et ta teise tüdrukuga rühmas luges küll ilusti ja kui ka ei loe...siis "Need on ju lapsed!" ütles ta rõõmsalt :)

Hommikul oli mul endal ka mõnus ärevus sees, ei jõua õhtut ära oodata, et kuulda, kuidas neil läks. Punusin talle hästi armsad patsid ka pähe ja nii ta siis tähtsalt läkski issiga....

Järgneb... Nonii, õhtul järgi minnes uurisin nii abikasvatajalt, kui ka asendus-õpetajalt, et kuidas läks? Nad on meil üsna napisõnalised, oleks oma kasvatajad olnud, siis oleks kindlasti rohkem emotsioone saanud. Aga alguses ei saanud vedama ja pärast pidama nagu ikka. Kolmekesi nad ikkagi esitasid, 1 poiss ja kaks tüdrukut. Poiis oli hästi julge ja hakkas kohe kõva häälega lugema, tüdrukud pobisesid algul vaiksemalt, aga sis oli ka julgus tulnud ja olid lõpuni ikka ära lugenud.

11.3.10

Ebatavaline päev

Tegelikult täiga vinge!

Esiteks....päeval magas Kaspar magas kärus 4h ja 10 min. Ma jõudsin rahulikult emal juuksed värvid ja lõigata ja soengusse sättida(ma naudin töö tegemist, kui ei pea ühe jalaga lapsi eemale peletama :D) ja siis sain veel paar tundi niimsama omaette kodus olla, mida juhtub ka ikka vääääga harva. Vaikuses!!!! Muidu teeb ta ju 2 und päevas. Nii et ta ärkas lõpuks kell 14:45 ja oli õhtuni üleval, see on ka ikka päris pikk aeg tema jaoks, aga ilusti pidas vastu.

Magama hakkas kippuma ikka samal ajal, nagu tavaliselt, 21:10, aga mu imestuseks küsis Grete ka siis magama(muidu temal ikka 22-22:30 ajal magamaminek). Ja nii siis mõlemad lapsed magasid juba ennem kella poolt kümmet ja ma sain rahus vaadata "Supermodelle". Kasutasin juhust ja läksin ka kohe peale saadet magama(22:15). Grete ei ärganud kordagi öö jooksul, vaid hommikul ärkas varem ja piilus meie tuppa juba kell 6:45 ja sosistas vaikselt:" Emme". Kaspar magas samuti väga rahulikult, vaid kell 2:15 tahtis piima ja magas hommikuni ärkamata.

On ju vinge...vähemalt mu arust :)

9.3.10

Lemmik

Kaspari lemmik tegevus...saaks ainult diivanile püherdama.

Tüdrukute päev

Kui eile oli Naistepäev (Grete ja issi tulid õhtul koju, emme sai kingiks lilled ja Grete kommikarbi :), Grete võttis pärast ise lilled vaasist ja tuli mulle neid tooma, mõtles natuke ja ütles: "Head uut aastat!" :DDDD ) , siis täna on lasteaias tüdrukute päev. Selle puhul paluti tüdrukutele oma lemmik muinastjututegelase riided panna. Ausalt...mul polnud väga viitsimist sellega tegeleda ja tahtsin lihtsamalt läbi saada :P Ma arvasin, et kui ma mingite asjade peale raha raiskan, siis kindlasti pole Grete nõus neid selgagi panema. Eile siis uurisin, et kes Grete olla tahaks? Ta just värvis muumisid ja ütles, et Piripiiga :D Heh, selge, panemegi talle ilusad valged riided selga ja asi vask. Küll ta kunagi jõuab igasuguseid kostüüme kanda ja olla, kes tahab.

Täna viisingi ta hommikul lasteaeda. Viki oli nii vahvasti Lotteks tehtud, kõrvade ja punase kleidiga ja rohkem tüdrukuid polnudki veel. Grete oli nii õnneli, et ta sai Piripiiga olla, rääkis seda kogu aeg teistele :)


Ja eile õhtul...kui Grete ja issi koju tulid, oli kasvataja rääkinud, et Grete võiks reedel kindlasti kohal olla, ta oli valitud kahe teise lapsega "Tibu ja päike" luuletust esitama :D Nii armas, aga ma kahtlen, et ta julgeb suudki lahti teha. Kodus loeb küll peast selle ilusti kõik ette, hästi ilmekalt ja kõigi liigutustega, aga kui palutakse kellelegi ette lugeda, siis ta hakkab eputama.

4+2

Peale haigusi ja kui lapsed oma vooditesse kolisid, on magamine palju paremaks läinud. Grete juures ei tulnud öösel kordagi käia ja hommikul, kui ärkas, tuli rõõmsalt meie voodisse. Kui jälle peale pikka pausi lasteaeda läks, hakkasid ööd ka järk järgult väsitavamaks minema. Mõned korrad tuli Gretet rahustamas käia, või vett juua või pissile, kuni eilse ööni..... õhtul läksin ma voodisse kell 23:15 ja magama sain jääda alles kell 3 :S Mis siis toimus?

Kaspar magas tegelt rahulikult, mõned korrad käin talle lutti panemas ja kella 2-3 vahel teen (või Ainar teeb)piima ja see on tavaline asi, aga Grete oli täitsa pöörane. Ärkas kogu aeg nutuga, karjus, tahtis pissile, kakale, vett juua. Lõpuks kartis midagi, hoidsin teda süles ja rahustasin. Lõpuks tuli meie tuppa magama, mida ta pole väga ammu juba teinud. Teadsin, et ega ta seal kaua magada ei taha ja varsti küsib oma tuppa tagasi. Nii ka oli ja siis rändasime jälle padjaga tema tuppa. Tundus, et jäi magama, aga ei, läksin jälle ta juurde. Ta tuli uuesti meie voodisse. Siis ärkas juba Kaspar piima soovides. Tegin talle selle, jõi ära ja magas edasi. See ongi kõige parem, et kui üks laps karjub või nutab, siis teine väga harva ärkab selle peale. Lõpuks oli kell 3 juba ja siis Grete läks uuesti oma tuppa ja siis saime kõik kella 7ni magada, mida oli ka "pisut" vähe. 4 tundi ainult. No tõesti, pärast laste sündi pole küll mul kordagi nii vähe unetunde võimaldatud. Õnneks Kaspar tahtis juba kell 10 hommikul uuesti magama ja magasin temaga koos 2h veel. No ütleme nii, et ega tundi und pole ka normaalseks "toimimiseks" kõige parem :D

Gretel on üldse praegu mingi raske aeg jälle, lasteaias pissib püksi, kodus pisut vähem, aga ikka ka juhtub. " Väike äpardus", nagu tema selle peale ütleb :) Päeval on pahur ja öösel magab väga kehvasti ja nutab ja karjub. Loodetavasti läheb kiiresti üle.....

8.3.10

Tibu ja päike

14. märts on emakeelepäev. Selle puhul õpivad lapsed lasteaias "Tibu ja päikese" luuletust ja kodutööna tuli teha vanemate(loe:emade:D) abiga A4 peale illustratsioon. Ma valmistasin ette põhja ja lõikasin ülejäänud tükid välja. Peale lasin kleepida Gretel nii nagu tema ise tahab. Selline kukkus välja:

Pirukad

Tegime jälle koos Gretega pirukaid. Seekord siis minu esimesed liha-riisi pirukad. Väga head kukkusid välja ja kui lõhnavad kuldsed pirukad ahjust välja võtsin, siis tuli küll pilt silme ette, kuidas mu ema neid kunagi tegi. Mulle nii maitses see täidis alati, et käisin seda pätsamas ja taignat söömas :D Grete teeb praegu sama :D

Preemiakalender


Grete ei taha eriti hambaid pesta. Mulle hakkas see kergelt juba muret tekitama ja pidin midagi välja mõtlema, et teda innustada. Iga hommik ja õhtu, kui ta on hambad pesnud, saab ta selle eest kleepsu endale valida ja selle kalendrisse kleepida. Praegu igatahes toimib ilusti. Kolm kleepsu on kalendris. :) Ja kuna venna ka nüüd ju temaga kikusid peseb, siis on palju vahvam koos seda teha. Grete palus ilusti vennale ka kleepekas anda, kuna tema ju on ka tubli :) Ma õnneks suutsin talle selgitada, et venna ei saa sellest "kleepeka-värgist" veel aru.

4.3.10

Kaspar käib

04.03.10 õhtu. Kasparil on nii palju julgust, et laseb ise toest lahti ja läheb. Muidu varem ikka lootis meie peale ja meie pidime julgustama. Tasakaalu on nii palju tekkinud, et jõuab järjest päris pikalt käia, et pikali ei kuku. No te mõtelete nüüd, et mis on päris pikalt :D oma kümme sammu kindlasti ja jõuab ilusti ühest sihtmärgist teiseni. Ja üldse on ta hoiak teistmoodi, kui mõned päevad tagasi, tugevam ja enesekindlam, ei löö kõikuma ja ei kuku pärast kahte sammu kohe potsti pikali. Kui ta on meie najale ennast püsti vinnanud ja ma eemale astun, siis jääb ka ilusti tugevalt seisma. Eks ta veel harjutab ja iga päevaga saab osavamaks, aga suure "sammu" algus on tehtud. Hurraaa!

Ja Grete on nii armsasti vaimustunud venna käimisest. Teeb ise samamoodi väikseid saame nagu harjutaks ja siis võtab Kasparil käest kinni ja toetab teda.

Nagu börsil

Netis on vääääga palju selliseid kohti, kus pakutakse laste riideid müügiks, just kasutatud riideid. Ma arvan, et üks suuremaid ja populaarseimaid on kindlasti Perekool. Küll ma ikka kuulen tuttavatelt, kui hea "saak" neil on olnud. Tõesti, respekt neile, kes suudavad seal osta ja müüa ja vahetada neid riideid ja seejuures väga edukalt. No mul pole kohe seda soont. Olen küll proovinud kappe tühjendades neid ka müüa, aga lõppude lõpuks satuvad ikka minu ja laste riided rubriiki "Annan ära" ja kui ma midagi osta soovin, siis kindlasti sel hetkel ei müüda midagi sobivat, on kallis või pole meie suurust.


Siiski, siiski...ükspäev lihtsalt huvist sattusin jälle sinna luusima. Lihtsalt, et mis pakutakse. Kui midagi üldse vaatasin, siis Kasparile kevadeks kombekat. Seal käib ikka tõesti tihe rebimine. Kogu aeg peab jälgima, mis pakutakse, sest ostjaid ja müüjaid on tohutult ja uusi kuulutusi tuleb pea iga sekund juurde. Ja kui sa oma pärimisega hiljaks jääd või liiga kaua mõtled, siis oled ka ilma. Ja no ma olen ka selline, kellele meeldiks ikka ise asi üle vaadata ja käega katsuda, see on kindlasti üks aspekt, miks ma üliharva neti teel asju ostan. Ja no ma pole hindadega ka absoluutselt kursis. Tean küll, et laste ülerõivad on meeletult kallid, aga mis nende hind täpselt on, vat seda ei tea. Talve kombekad(ja ka isegi kevade omad) uuena ostes jäävad 700-1000 vahele. Ja rohkemgi veel. Õudne, eks?

Proovisin siis kombekat leida. Pidevalt refreshisin lehekülge ja uurisin hindu. Äkki oligi olemas üks hästi armas roheline Huppa kombe, täpselt meile sobiv suurus ja hind ka 350.-. Pilt ja kirjeldus olid väga head. Minu õnneks asus see mustamäel ja mul oli võimalus sellele ise järgi minna ja veenuda, et riie on terve ja vastab kirjeldusele. Tõesti oli nagu uus, seekord läks õnneks.:)

Nii põnev oli, et nüüd jahin järgmiseks talveks lastele heade hindadega ja kvaliteetseid talveriideid :D loomulikult kui mul viitsimist jätkub.....

Lastele meeldib

Grete hitt-mänguasi on jälle nuku. Seda ta kannab nüüd lasteaias ka kaasas. Ja lõunauneks ja ööseks võtab kaissu. Otsisin Kaspari vanadest riietest midagi välja, mis mahuvad nukule selga, õues on ju külm. Vat pilti sellest pole.


Grete on nii vahvasti hakanud klotsidest asju ehitama. Varem tegi ainult torni, nüüd tulevad ka aina keerulisemad asjad. Ja siis ta on kolinud üldse oma Lego maja ja loomade ja klotsidega aknalaua peale, siis venna ei saa teda seal segada.



Gretele meeldib tema ainuke onu :D onu Rein, kui ta meil vahest külas käib :D


Lastele meeldivad kamapallid. Neid nad söövad ilusti koos, Grete lahkesti jagab. Grete võtab ilusti ükshaaval näpuga, Kaspar korralikult peoga, hirm on ju millegist ima jääda :D


Kasparile meeldivad praegu hirmsasti meie kaks rohelise-triibulist-ruudulist patja. Kui need diivanil tema käeulatuses on, siis ta tõmbab need maha ja hakkab seal peal püherdama :) pikutab ja siis sätib neid ümber jälle ja uuesti pikutab ja mürab patjadel. Samamoodi meeldib tal meie voodis teki ja patjadega mürada, kilkab ja keerutab seal.
Siis veel...hästi vaikselt sahkerdab ennast diivani otsa juurde põranda lambi lähedusse, istub diivani taha peitu ja hakkab lampi kõigutama. Hea, et see pole veel pähe talle kukkunud, vahest on hoog küll selline, et lamp käib vastu seina.
Autodega sõidab mööda koridori põrandaid

Lõpuks jälle õues

Ma isegi ei mäleta, milla Kaspar viimati õues käis, ma mõtlen magas vankris. Äkki oligi siis, kui käisime Hiiumaal ja lapsed pärast seda haigeks jäid. Ja ega ennem sedagi ta tihti väljas ei käinud. Esiteks meil on maja taga nii suured hanged, et ma ei pääse vankriga liikumagi ja teiseks olid vahepeal nii kohutavalt külmad ilmad, et ei tahtnud isegi nina välja pista. Ja no mis ma siin vabandusi otsin, ütlen ausalt, et ega ei viitsinud ka loodusjõududega võitlema minna, palju parem oli soojas toas istuda.


Kuna aga eile nii mõnus ilm oli, siis mõtlesin täna proovi teha. 12 ajal sättisimegi õue. Lund on siiani maja taga nii palju, et sealt me õue ei pääse. Ma siis kangutasin, Kaspar kaenlas, vankri ühest trepist üles ja teisest alla, et kuidagi maja eest edasi pääseda. Kõnniteed on küll lahti lükatud, aga suht kitsad ja ümarad. Täna tundus isegi kohati sula ja lumelörts mässis end rataste külge ja vot siis oli raske lükata. Selveri juurest on veel üles mäge ka Keila keskuse poole ja ma siis pool horisontaalis pressisin sealt üles, endal higimull otsa ees. Keegi oleks võinud ju öelda, et õues nii soe on. Ma olin ikka korrlaikult talve varustusse mässitud. Õnneks Kaspar magas rahulikult ja teda ei häirinud miski.

Meil oli vaja tädi Ailega kokku saada ja sinna poole me suundusimegi. Kokku saades saime nati jalutada, Liisa oli juba varem ärkvel ja meie jutu peale ärkas ka Kaspar. Pool tundi ta magaski. Otsustasime mõlemad tagasi kodu poole suunduda. Ma pidin veel Selverist läbi minema. Apteegist ka. Vat siis oli juba ilm külmemaks läinud, tuul oli ka. Siis oli mul muidugi hea meel, et olin paksemalt riidesse pannud. Nägu ainult külmetas. No ütleme nii, et mõtetu rammimine oli, sest Kaspar magas ka ainult 30 min. Tahan kevadet, tahan asfalti ja tahan sooja. Aitähh!

Ainuke hea asi oli, et sain Kasparile tema elu esimese hambaharja. Nüüd hakkame suurele õele eeskujuks olema ja iga õhtu ja hommik kikusid pesema.

3.3.10

Tee, mis tahad, no ei saa tulema....

On ikka putukas see Grete Mai meil. Läksin täna isegi hilja lasteaeda, 17:45. Koos Grete Maiga oli seal veel 4 last. Kohe tulid ka teiste laste vanemad, kes enam vähem kohe ka minema hakkasid. Grete Maiga jäi mängima veel Ronan. Grete ehitas kõigist laste söögitoolidest rongi, kutsus kõik sinna rongi peale ja nii me siis istusime Ronani emaga rongis :D Kell hakkas juba vaikselt 18:15 saama. Üritasime juba lapsi asju kokku ja esikusse riidesse panema meelitada, aga see ei õnnestunud kuidagi. 18:30 ajal avastasime, et me oleme ikka lõpuks riidekappide juures ja proovisime lapsi võidu riidesse meelitada. Ronan võitis, sest Grete ei kavatse-nud-ki riidesse panna. Olime jäänud kasvatajaga viimasteks. Ükskõik, mis ma ka Gretele ei pakkunud, täna ei sobinud ükski asi nendest, et koju minna. kell hakkas vaikselt juba seitse saama ja mul oli kergelt piinlik, et kasvataja nii kaua peab olema. Kui kõik lihtsamad asjad olid proovitud, siis mõtlesin, et püüan Grete kinni ja proovin vägisi ta riidesse panna, teades, et jube kisa sealt tuleb. Ta karjus ja trampis jalgadega ja viskas ennast pulka. Kasvataja tuli ka meelitama, aga ei midagi. Arutasime, et polegi Grete sellisena lasteaiast lahkumas veel näinud. Nii veider oli, et mul tuli naer peale :D Lõpuks aga pakkus kasvataja Gretele kuivatatud õunu ja see ta lõpuks rahulikuks tegi. Tõin riided rühmaruumi ja vahetasime õueriided seal selga. Lasteaiast saime välja 19:03. Koju jõudsime alles kell 19:20 või veelgi hiljem, sest mu üllatuseks oli täna hästi mõnus ilm õues ja me käisime kõik teeäärsed hanged Gretega läbi :D

Kasvataja rääkis, et tegelikult neil on hea meel, kui lapsed ei taha ära minna vaid neile meeldib lasteaias mängida, palju parem variant ikkagi ju kui lapsed nutaks ja pelgaks lasteaeda ja istuks ja ootaks vanemaid pikisilmi. Tõsi ta on. Kogu selle pika aja jooksul jõudis kasvataja veel rääkida, kui vahva tüdruk Grete Mai on, pidi hästi palju teisi lapsi kaasama tegevustesse, et kui tema midagi teeb, siis õhinaga ja teistele meeldib see. Päeva jooksul pidi tal tulema palju lahedaid ütlemisi, nii et nad abikasvatajaga tihti muigavad :) Väga asjalik ja tubli mängija, toimetab palju ise. Riidesse paneb ise ja aitab teisi, teab teiste laste riideid, kelle midagi kuulub ja aitab ka sellega kasvatajaid. Ohh, kui mõnus on oma lapse kohta kiidusõnu kuulda....

2.3.10

Kaua oodatud kaunikesed

Eile liitusid meie korteriga kolm väga ilusat ja kaua oodatud asja.

Lapsed said oma tuppa riiuli. Kui ma ühe firma mööbliga rahul olen, siis on see kindlasti http://www.dinoxo.ee/ . Eestis toodetud täispuidust mööbel. Nii tugevad ja korralikud, ilusad ja lastele sobivad näevad välja. Mänguasjad on neil mõnusad ja korralikud. Varemast on meil olemas kaks väikest tooli, need on nii tugevad, et täiskasvanu võib vabal seal istuda, ei kõigu ega logise. Ja nüüd siis see riiul, samamoodi väga kvaliteetne ja ilus. Super töö!

Teised asjad on nö minu uued "beebid". Lõpuks ometi sain ma oma fotodest tehtud suuremõõtmelised pildid seina. Pildid aitas valmis teha www.fotomaania.eu Nii kaua olen neid oodanud ja soovinud. Lõpuks ripuvad nad meil kodus. Nii hea meel on.
Lastel oli mõlema asja üle hea meel. Nad on nii tähelepanelikud mõlemad, märkasid kohe uusi asju. Grete hüüdis: "Lilled ja liblikas!" kui lasteaiast koju tulles tuppa astus. Ja kuna need nii suured ja kontrastsed on, siis jäid ka kohe Kasparile silma. Riiul meeldis samuti mõlemale. Riiuli keskmine osa on Kaspaile täpselt nii parajal kõrgusel, et ta saab seal mõnusasti toimetada ja sammuda. Kui Gretele rääkisin, et issi läks riiulit tooma sinule ja Kasparile, siis tal oli hea meel. Kui Ainar ainult ühe riiuliga koju jõudis , küsis Grete: "Kus venna oma on?" :D

1.3.10

Neljas


Hommikul arsti juures küsiti, mitu hammast on. Vastasin, et kolm. Hommikul vaatasin, et ikka pole teine ülemine hammas välja tulnud.




Õhtul kontrollisin uuesti ja neljas hammas väljas :) Nelja-kiku-mees!




Järgmisi tulemas näha pole, nüüd keskendume käima õppimisele ;)

Lasteaeda ja linna

Uus nädal algas, lapsed on terved. Grete läks hommikul lasteaeda ja meie Kaspariga linna arsti juurde ja asju ajama.

Kaspar kaalus 10,5 kuuselt 10 920g(+200g) ja oli 76cm(+2cm) pikk. Kasvab ilusti graafikujärgselt ja probleemi pole, kuigi algul arvasin, et ta on liiga vähe juurde võtnud. Arsti õde rääkis, et lapsel jätkub jõudu ühe asja jaoks korraga, s.t et kui ta praegu hoolega kikusid kasvatab, siis käima õppimine ei õnnestugi nii kiiresti. Lastel areneb üks asi korraga. Verd võeti ka, et kontrollid rauda, see on endiselt madal. Muu arengu koha pealt on aga kõik korras. Tubli poiss!

Gretel läks lasteaias ka väga hästi. Lõunaunele läks ilusti, kuigi kaks nädalat kodus olles tegi ta "lõunaune" u 16 või 17 ajal alles. Kui õhtul talle järgi jõudsin, mängis Grete vahvasti kööginurgas ja tõi kasvatajale kohvi ja mulle teed. Loomulikult ei tahtnud ta jälle koju tulemisest midagi teada, ikka venitas äraminekuga, nii kuidas oskas. Kaks nädalat kodus olekut pole pole üldse lasteaia rutiinile mõjunud. Tubli tüdruk!