30.11.10

Restart

Eile said kõik asjad meil restardi :D Nimelt mul ükspäev telefon lakkas muga koostööd tegemast ja kustutas 90% numbritest ära. Nõme igatahes. Lisaks arvutist kadus MSN ära. Jälle nõme!



Eile läksin tööle ja lülitasin arvuti täielikult välja. Õhtul koju tulles ja sisselülitades toimis kõik ideaalselt. Otsustasin siis ööseks telefoni ka välja lülitada, ja oh üllatust numbrid olid homikul sisselülitades ka kõik olemas, selle üle oli mul muidugi kõige suurem heameel. (mu emal oli mingi aeg tagasi samuti telefoniga probleem ja selgus, et kuna see kogu aeg sees, siis vahel oleks hea see ikka täitsa välja lülitada ja ka isegi SIM-kaart välja võtta, probleemid võivad iseenesest laheneda ;) )



Ja lisaks sain endale ka eile uue soengu...mõnus värske kohe!

29.11.10

Ott Lepland



Pildid räägivad enda eest ;)

28.11.10

I advent

Jõuluaeg hiilib aina rohkem ja rohkem akna taga. Nädal aega on kõik päevad lund sadanud, ööd ja päevad. Meeletult ilus on õues. Kraade on viimased päevad -8 ringis meil näidanud, linn on täiesti valge, kuna soola pole teedele pandud. Puudel on suured lumemütsid peas. Täna käisime lastega kelgutamas.
Kelgutamas käisime Keilas terviseradael ja Tankimäel
Grete Mail lõikasin eile korraliku tuka jälle ette
ja üldpikkusest oma 4cm lühemaks,
nüüd on jälle pool aastat vähemalt mureta :)

27.11.10

Lapsed ööseks hoiule

Ma mõtlesin ja mõtlesin ja no ei tulnud meelde, et varem Kaspar öösel oleks ära olnud ilma mõlema vanemata. Ainariga ja Gretega on nad küll Hiiumaal käinud nii, et mind pole kaasas. Reede õhtul siis viisime mõlemad lapsed Inese juurde. Seal on neil ruumi palju ja asju, millega mängida ja Lotta ka neil seltsiks. Suur muutus oli ka selles, et Grete ei sõdinud enam vastu, ta vahepeal ei tahtnud miskipärast ööeks sinna minna. Seekord aga polnud mingit probleemi. Ütlesin samal õhtul, et lähete tädi Inese juurde ja mis tudukad ta tahab kaasa võtta. Ta siis küsis, et miks tudukaid on vaja, kui ma vastasin, et jääte magama sinna, siis järmine hetk rõõmustas ta, et oooo, siis siis saab printsessidega mängida :)

Kõik läks neil ilusti, lapsed magasid öösel rahulikult ja päeval polnud ka mingit jonni, ega emme küsimist. Meil oli plaanis tegelt minna sõpradele külla, aga kuna seal lapsed jäid haigeks, siis see plaan langes välja. Käisime kinos siis, Pidurdamatu filmi vaatamas, väga hea oli. Actionfilm, aga pinge oli kogu aeg üleval kuni lõpuni, põnev oli vaadata.

Laupäeval olin tööl jälle, mõnus on seal..... :)

Naljakas

Viimati pani mind imestema, kui Kaspar hakkas asju vaipade alla peitma. Nüüd on tal uus naljakas komme...ta topib endal kaelusest sisse põue kõike väikseid vidinaid, mis kätte juhtub. :D Kui need häirima hakkavad, siis tuleb mu juurde kaebama, sest tal endal käsi nii pikalt body alla ei ulatu, et kätte saaks.

Kõige koomilisem oli aga üks õhtu. Olime kõik elutoas, vaatasime telekat. Lapsed toimetasid mänguasjadega põrandal...tudukombekad seljas. Kui siis äkki Kaspar naerdes meie poole hakkas vaaruma....ta oli nii palju lego klotse endal kombeka sisse pannud, kui mahtus, see ju alt kõik ühes tükkis ja üks suur pundar klobises tal jalge vahel ja kõhu peal. Me olime Ainariga kõhud kõveras diivanil, see hetk oli see ikka hirmus naljakas :D Vist ta ise õppis sellest, nüüd paneb pisut vähem vidinaid põue :)

24.11.10

Kolmas katse:silmaarst

Ükskõik, millega ma keelitan, meelitan, seletan, justustan, mängin, Gretele, see ei mõju...noh olgu see alguseks öeldud :D

Täna oli siis jälle silmaarstile minek, olgu eelmiste kordade kohta öeldud, et Grete nuttis ja midagi polnud nõus tegema. Ilm on jube tuisune, teed lumised ja mega libedad...seepärast viis ka meid Ainar linna ja tagasi, õnneks. Sest mul on ikka täiesti närv sees selle lumega sõitude pärast, mis on küll hea sellepoolest, et hea, et teeb ettevaatlikuks, aga see ei päästa, sest mul pole kogemust, aga see selleks. Grete oli juba nii kehvasti meelestatud, et mida rohkem me linnale lähemale läksime, seda rohkem mul sees keerama hakkas :S Kuidas ma lähen jälle sinna ja laps ei lase midagi teha :( Aga ära käime,tehke, mis tahate.

Algus oli seekord hullem, kui kunagi varem, ta polnud nõus isegi lifti minema ega treppidest üles, võtsin ta sülle. Kolmandal korrusel oli juba nutt lahti ja kui ma selle nutujoru saatel uksest sisenesin ja mulle esimene vastus ohates oli Ohh, jumal küll! Vat siis oli mu jube hommik totaalselt rikutud. Õnneks, aga see polnud meie arst, kes nii vastas. Me hakkasime riidest lahti võtma ja meie arst tuli hoopis oma kabinetist ja oli rõõmsam, kui kunagi varem. Rääkis minuga, vestlesime Grete silmade teemal, aga kui ta Gretet kõnetas, puges see üha enam mulle põue. Arst oli nagu vana rahu ise ja see rahustas ka mind. Ta ütles, et ärme tee täna midagi, tulete poole aasta pärast uuesti ja siis lasi Grete ennast vabaks ja läks mängima. Arst jäi tema juurde ja hakkas Gretega vestlema. Grete muutus 180 kraadi teiseks. Rääkis kui vana ta on ja jutustas mänguasjadest. Ma sain kohe aru, et ega arst seal niisama teda uuri, ta ikka pingsalt vaatas Grete silmi ja positiivne oli see, et enam need nii kehvad polnud(seda siis esmasel vaatlusel, sest aparaadid näitavad kõige õigemini). Arst läks oma kabinetti.

Grete võttis oma kodust toodud mänguasjad ja tahtis neid arstile minna näitama, nii julge oli, et läks ilma minuta kabinetti. Oli vastanud kõik pildid ära, mis arst tabelilt küsis. Nüüd läksin koos Gretega ja oh imet, suure meelitamise ja mänguga saime vaadatud ka tabelist kujundid. Vastas väga ilusti ja mu suunurgad tõusid aina kõrgemale :) Hurrraaaa, see on suur samm meie jaoks. Selle põhjal mis ta nõs tegema oli, ütles arst et 80% on nägemine korras, aga see pole ka lõplik vastus. Grete isegi vaatas, kuidas teine laps aparaati vaatas, aga ise ei olnud nõus sinna minema.

Kokkuvõttes arvas arst, et asi pol nii hull, kui eelmiste kordade järgi ta arvas ja kui me poole aasta pärast jälle läheme, et äkki siis ta on nõus ka aparaadi testid ära tegema. Nüüd rääkis isegi Grete juba nendest masinates palju positiivsemas toonis.

Igatahes seis on parem kui varem ja uue aja paneme kevadeks :)

23.11.10

Kiirülevaade

Söön ise...käega saab kiiremini :)

Väike abiline :)

Liblika uni :)


Emme ja Kaspar :)



Pudinad hommikul




Rongisõit




Peale arstilkäiku on tervised lastel kogu aeg paremuse poole liikunud. Grete oli praktiliselt terve juba reedel(19.11), Kaspar köhib hetkel veel pisut, aga haiglast öeldi, et ärge muretsege, ta köhib teil järgnevad kaks nädalat. Tänaseks on Kasparil ka nohu kadunud, samas hingab ta imelikult, midagi veel seal käikudes on, nohiseb :)


Ainar ja Grete Mai käisid nädalavahetusel Hiiumaal, isa juubelil. Võtsime vastu otsuse, et ei lähe terve perega ja las Kaspar taastub oma haigusest rahulikult. Olime toas ja teeme veel auru iga päev paar korda, siis kui ta on magama jäänud, sest ma isegi pole enam proovinud, kas ta ärkvelolekus seda teha laseks. Gretele oli käik hea vaheldus ja kõik läks ilusti. Esmaspäeval(eile) oli ta veel kodus, aga täna juba lasteaias. Kuigi eile ta sellest väga vaimustuses polnud, aga tean, et õhtul ta ei taha kindlasti lahkuda sealt.

Grete lemmiktegevus on endiselt joonistamine, kõikvõimalike vahenditega ja igal ajal. Ja lisandunud on eriti poes käimine(kõik kila-kola pannakse poekottidesse ja rännatakse mööda tuba. Patjadest-toolidest ehitatakse ronge ja sõidetakse kõik sugulased-tuttavad läbi. Eile ta kattis väga uhke laua oma tuppa, minu salli pandi laualinaks, taldrikud lusikad, köögist viis toolid sinna ümber laua, issi sünnipäev pidi olema. Väga uhke oli. Kaspariga läks ta loomulikult tülli sellepärast, sest too pidi suppi laua peale ajama ja kõik sassi ajama, siis käin neid pisut rahustamas :) Grete on täpselt siuke tüdruk, et kui tahab võib imearmas olla ja kui plõks ära käib, siis kamandab ja kurjustab nii mis jaksab ja siis ei sobi miski. Üldiselt on aga väga tubli ja aina asjalikuma mulje jätab endast, nii vahva. Talle meeldib ka kodutöödes aidata, pesumasinast riideid tuua, neid nöörile rippuma panna, kui köögis mingit toitu segada on vaja siis on ta kohe abimees, kuivad puhtad pesud kappi viia ja lemmik on tal pesu voltimine :)


Ja Kaspar on meil sama draamakunn hetkel nagu õdegi. Siuke jonn on sisse tulnud, et vähe pole. Seda juhtub küll harva, aga ikkagi. Kui talle midagi ei meeldi, viskab ennast pikali ja lööb peaga vastu maad. Muidugi see mulle ei meeldi, aga igas asjas ei saa järele ka anda. Sel hetkel ta pole nõus midagi tegema ja siis ei saa tast aru ka miskit, kui ta juba karjuma hakkab, nutab nii mis kole. Kasparile hetkel meeldivad kõige rohkem ikka automudelid ja eriti traktorid. Legodest saab valmis juba paraja torni ja tegeleb nendega ikka iga päev. Lisanudnud on ka uusi temamoodi sõnu: alla proovis eile öelda, L on veel suht pehme, kui mähkut vahetame siis ütleb hai ja kirtsutab nina, see siis tähendab, et hais on :D Üks asi oli veel aga ei tule hetkel meelde. Aga igatahes keelekasutus areneb. Kõigile küsimustele vastab noogutades ja siis see pea käib ikka korralikult üles alla, see on nii armas, silmad lähevad ka seejuures hirmus suureks :) Peaaegu kõik asju tahab ise teha, eriti käib see söömise kohta, süles siis ei taha istuda ja lusikas peab ka endal käes olema, siis maitseb kõik paremini ja klaasist joomine pole ka probleem, kuigi suure hooga võib endale peale kallata.


Mõlemale lapsele on lemmikuks õhtune raamatulugemisrituaal ennem uinumist, nõutakse juba seda. Gretel lasen jutustada, mis ta piltidel näeb ja Kaspar näitab ka näpuga pilte ja seletab sinna juurde. Kuna olen nüüd nädal aega üht ja sama raamatut lugenud, siis lastele jääb see meelde ja on tuttav ja see lisab kindlustunnet ja teeb jutu arusaadavamaks. Praegu on käsil inetu pardipoja lugu. Vaatame, mis järgmiseks saab. Muumid meeldivad ka neile väga. Grete päeval kodus enamasti ei maga, kui just mul tööd pole vaja teha. Mõni päev peab ilusti õhtuni vastu teinepäev kipub uni liiga vara tulema, siis mõteleme midagi põnevat välja. Kaspar päeval uinub enamasti väga hästi, kui uni peal siis tuleb ta vaid voodisse tõsta ja pisut pead silitada ja tegelikult on õhtul mõlemaga sama. Ainult et viimasel ajal on see õhtune uneaeg juba kaugele nihkunud, mingi 11 paiku saame alles magama. Õnneks aga Kaspar magab hommikul ka siis 9ni.


Nädalavahetusel jõudsin juba jõuludele mõelda ja laste kingid ära pakkida. Hea võimalus, kui Gretet kodus pole :) Ongi ju kuu aega veel jäänud.....

18.11.10

Kontroll läbitud

Õde-vanda lähevad hommikul arsti juurde :)

Täna läksime perearstile veel igaks juhuks kontrolli(muidugi ka haigla-arsti soovitusel), et kas ravi toimib ja Kaspar paraneb. Nohu on veel natuke ja kergelt köhib, kõrvad korras, kurk ka, nina kergelt punane ja hingates on imemini-pisike kahin. Nii et praegu on kõik suht heas seisus, pisut aega teeme veel auru, et köha täielikult kaoks.





Öösel tuli lumi maha. Sain hea autosõidu koolituse, kõik läks ilusti :)

15.11.10

A nagu andekas :)

Kui täna Kaspariga haiglast tulime, siis Grete oli vanaemaga kodus. Ta oli meeltult tubli, vanaema oli talle värviraamatu toonud ja Grete oli nii nii püüdlikult seda värvinud. Ilusti nii, et üle ääre ei läheks. Tõeliselt tubli!

No ja siis üllatas ta mind veel. Kui Ainari isadepäeva kaardi valmis saime, tahtis Grete veel kaarti teha. Tegime Lottale kaardi. Grete oskab küll lahedaid inimesi joonistada, aga no tõesti igale pool ei taha neid enam :D proovisime siis lilli teha. Igakord ta ülteb, et ei taha ja ei oksa ja ei proovigi. Täna siis oli kannatust ja tegigi päris ilusad(loe:arusaadavad) lilled. Päike ka kõrvale. Ma siis ütlesin, et kirjutan sisse ise. Ta muidugi hakkas kohe jonnima, et ta tahab ise kirjutada. Ma ei jõudnud veel reageeridagi, kui tal oli kaart lahti ja ta oli ise A-tähe sinna kirjutanud ja siis ütleb mulle, et näe AAAA. Ma olin ikka täitsa hämmingus, sest kodus ta pole tähtede vastu huvi üles näidanud(kui siis natuke numbrite vastu) ja ma pole peale ka käinud ega õpetanud. Küsisin, kust ta teab neid asju, siis ta ütles, et lasteaias õpib. No ja nii me siis mu juhendamise peale kirjutasime kaardi sisse LOTTA ja Grete Mai(need tähed ei olnud enam reas, aga sellel polnudki enam tähtsust. Ma oli nii uhke! Minu tubli tüdruk!

Üldse meeldisb talle praegu käeline tegevust, voolida, joonistada, lõigata võiks ta päev läbi. Lasteaias õpivad nad juba kujundeid ka välja lõikama, mööda joont, nüüd ta proovib seda kodus ka.

Isadepäev e. Grete naljad







Reedel tegime lastega Ainarile pluusi. Asi nägi siis nii välja, et mina tõin poest valge t-särgi ja lasin lastele vildikatega sinna peal joonistada. Kuna Grete nii lahedaid inimesi joonistab, siis selle ka sinna teha lasin. Pluus valmis, panin selle sahtlisse.

Õhtu(mitte isadepäev). Ma teen köögis süüa. Ainar tuleb koju. Grete toob salaja kapist pluusi ja näitab issile, aga õnneks sama kiiresti kaob ainari nina alt, et ta ei jõudnud arugi saada, millega tegu :)

Laupäeval läksin tööle, Grete küsib, et millal siis isadepäev on ja midagi kingituse khta ka. ma ütlesin, et homme on ja homme anname üllatuse. Et ära midagi issile räägi. Grete vastas siiralt, nagu ikka :D : ma ei räägigi, ma ainult näitasin!

Kahjuks aga meie Kaspariga veetsime isadepäeva haiglas ja pluusi ise üle anda ei saanudki. Teeme täna(esmaspäeval) issile üllatuse, kui ta õhtul võistlustelt tuleb. Siis saab kooki ja kaardi, mis Grete ja Kaspariga meisterdasime.

Erakorraline bronhiit

Tüüpiline....kui mina ei kirjuta, siis kindlasti on lapsed haigeks jäänud. Mul kaob siis kohe igasugune viitsimine siia midagi postitada. Ühesõnaga kolmapäeval(10.11) sain parajalt tatise(pisut ka köhase) lapse lasteaiast. Kõigest nädal ja üks päev käinud, peaks piisama ju küll :S Vat seekord on Grete ülitubli olnud, oli nõus kohe sinepivanni jalgadele tegema ja kõik rohud läksid ka käiku, ilusti võttis sisse. Kõik kreemida, salvid, värgid sai peale määritud, varbavahele ja talla alla ja ninale. Selles suhtes on ta tõesti mõistlikumaks läinud ja mul on ülimalt hea meel. Kuigi see ei muuda arstil käiku veel talutavaks, aga samas on lootus, et ta ka selles suhtes arukamaks muutub. Igatahes neljapäeva hommikuks oli tatt paks ja köha lahtine, nii et kõige hullema saime ära hoida.

Laupäeval läksin tööle. Ainar jäi lastega koju. Kasparil päeval oli üks korralik hingamisraskus olnud, nii et Ainar oli peaaegu üks-üks-kahte valimas, aga õnneks nad said auru tegemisega asjast jagu. Õhtuks aga kõik süvenes, Kaspar oli väsinud, ainult vigises, hingas raskelt magada ei suutnud. Kui ma koju tulin oli ta üsna loid, süüa-juua nagu eriti ei viitsinud/jaksanud. Paar tundi oli ta mul süles, ainult vaikselt vigises ja oli tohutult väsinud. Kui siis köhahooga okse tuli, siis hakkas mul ikka täitsa hirm. Õnneks palavikku polnud. Otsustasin helistada tasulisele lastearsti telefonile. Siis oli kell kaheksa õhtul. Sealt soovitati, kas kiirabi kutsuda või ise haiglas käia. Nii hull see asi polnud, et kiirabi kutsuda, pakkisin oma asjad ja sõitsin Tallinnasse. Järjekord pikk polnud, valveõde võttis meid kohe ette, esmase loo rääkisin talle ära, midagi ta mõõtis ja sain aru, et ega see asi kõige parem pole. Kood KOLLANE. S.t et rohelise koodiga lapsed võivad seal mitu tundi istuda, sest neil pole hullu midagi, kollasega jälgitakse last tihedalt, kui ta peab järjekorras ootama, punased võetakse kohe ette. Kasparile prooviti kohe hapnikku anda, aga ta sõdis selle maski vastu ja kuna hingamine oli ikka mega raginaga, siis tuli arst meid kohe vaatama, ilma igasuguste testideta, ainult kuulamise järgi saime vastuse, et me jääme kohe sisse. Väga meeldiv ja kiire teenindus. Olen väga rahul.

Kanüül, vereproovid, ventolini aur, süstlaga pepusse rohi, röntgen kurnasid lapse nii ära, et kui voodisse saime jäi kohe magama. Mul ei tulnud kohe und ja kui tuli, oli jälle aeg auru teha. Jälle ei tulnud und...lõpuks tuli, tunnike magasin ja jälle aeti auru pärast üles..... Iga 4 tunni tagant tuli auru teha ja iga korraga muutus see Kasparile vastumeelseks, nii et esmapäeva hommikul hoidsin mina teda kinni ja õde tegi auru, muidu polnud see lihtsalt võimalik. Röökis, trampis jalgadega , kiskus kätega ja kehaga väänles nii mis võimalik. Enne igat aurutegemis aega olin ma täiesti murest murtud, sest ma ei teadnud mis jälle saama hakkab.

Laupäeva õhtul kirjutati meid sisse, pühapäeval on haigla praktiliselt väljasurnud, meeltult igav on seal. Õnneks meil oli üksikpalat ja saime rahus magada siis kui tahtsime ja mängida ja joosta ja karjuda ja raamatuid vaadata, siis kui ise tahtsime ilma kedagi segamata. Esmaspäeva hommikul oli kõik 100% teine: toimetati juba hommikust saati, tunni aja jooksul oli meil rohkem inimesi palatis käinud, kui pühapäeval terve päeva peale kokku. Kella 10:30 ajal tuli meid ka raviarst vaatama, väga meeldiv naisterahvas, ei anna võrreldagi eelmise päeva valvearstiga. Kuulas meie loo ära, kuulas Kasparit ja ütles, et saame välja, pisut kahinat oli veel kopsus, aga kuna saame kodus auru teha, siis see me ainuke ravi hetkel ongi. Arvatavsti bronhiidi tekitajaks ikkagi mingi viirus, mis Grete on koju toonud. Kasparil siis tüsistusena astmaatiline bronhiit. Astma ta igatahes seekord välistas, aga kui veel peaks korduma, siis peab täpsemalt uurima hakkama, väistatud pole ka allergia. Poistel pidi üldse tihemini bronhiiti olema. Ja suur lootus on sellest vähemalt kooli alguseks välja kasvada. Positiivne :) Pakkisime asjad ja sõitsime koju...


Kahju muidugi, et isadepäeva pidime haiglas veetma :(

See oli esimene kord 3,5 aasta jooksul(kaks last), kus mul tuli erakorralisse vastuvõttu pöörduda. Selles suhtes on meil hästi läinud.

10.11.10

Talveks valmis


Mulle näiteks hirmsasti meeldivad aluskombekad,

see rohelise triibuline käis Gretel ka seljas

ja täna siis proovisin Kasparile...kahjuks on väike :(

Seekord siis ülekaalus Lenne firma tooted. Lihtsalt sattus nii olema, mingeid kindlaid plaane ei teinud. Mõned nädalad tagasi ostsin Gretele uued traksikad, samasugused pruunid nagu Kasparile sai kevadel ette ära ostetud. Täitsa mõnusad ja soojad tunduvad ja vettpidavad ka. Gretel on veel üks armas roheline H&Mi jope, tuttavalt saadud :) Kasparile sain samuti tuttavalt veel komplekti(püksid ja jope). Püksid on pisut suured, aga jopega käisime täna õues ja tundus, et täitsa paras. Olengi arvestanud nii, et oleks kaks varianti, üks korralik komplekt ja teiseks siis soe kombekas lasteaia ja trööpamise jaoks.


Tegelt on need riided uuena ikka hirmus kallid, nagu ühe tuttavaga täna arutasime. Õnneks on järelturg korralik ja kui silma peal hoida, siis saab sealtpäris head kaupa. No teadagi, et ma poel selles kõva käpp, aga vahest veab minulgi. Pool nädalat tagasi sattusin Perekoolis kogemata Lenne talvekombeka otsa ja kiirelt reageerides saingi selle endale. Gretel nüüd lasteaias käimiseks ka soe kombe olemas. Kindad ka olemas, mütsid ka, Kasparile ootan veel talevsaapaid, sest ütleme ausalt need Ecco niinimetatud talvesaapad küll soojad pole. Praegu veel püsib jalg seal sees soe, aga ma ei usu, et 10 miinuskraadiga. Siis sobivad need vaid autosõitudeks. Need on vanad Grete omad ja kogemus olemas.

6.11.10

Täna juhtus ime....

Just juhtus.... aga ma alustan väheke varasemast...

Laupäev. Ilm ilus, läksime lastega õue. Kuna meilgi koguvad lapsed sente, siis otsustasime need nüüd ilusti panka viia ja laste hoiusele panna. Gretel oli muidugi põnev, sai vaadata, kuidas masin raha luges ja oli hirmus tähtis, kui tädi talt dokumenti küsis ja lõpuks küsis tema tädilt: Kus eurod on? :D


Tagasitulles läksime poest läbi ja lõpuks venis meie teekond ligi 1,5 tunni pikkuseks. Parajalt pikk aeg õues, et lapsed väsiksid.


Tulime tuppa, tegin kiirelt piimasupi soojaks, et Kasparile süüa anda ennem magama minekut. Grete vaatas oma uut Pipi filmi rahulikult elutoas ja niikaua, kui supp jahtus, uurisin mina fotograafia lehekülgi netist, sest homme on üks põnev ja imearmas pildistamine tulemas.


Supp jahtunud, läksin Kasparit otsima. Grete oli elutoas endiselt, arvasin et kaspar ka kindlasti seal. Hirmus vaikne oli. Kasparit polnud........ta oli ise oma tekikesega magamaituppa, oma voodisse magama läinud. Oeh, kui armas. Sellistel hetkedel tunnen, kui lihtne mõni päev võib olla....


Söön siis ise suppi.....
See pilt siis näide, kuidas Kaspar oma tekki armastab :)

5.11.10

15 hammast


Täna/eile on lõikunud Kasparil veel üks hammas. Viieteistkümnes. Silmahammas, all paremal. Varsti tuleb ka alla vasakule, näha on :P

2.11.10

Lõpuks läbi....

....kuigi see tundub, nagu uus võiks kohe peale tulla...eks ma seda kõige rohkem kardangi. Mis läbi on? 3 nädalat haigust muidugi.

3 nädalat olen ma kahe lapsega kodus olnud, see tundub, nagu terve igavik, nagu 3 aastat või nii. Ma enam ei teadnudki kui rahulik võib olla ühe 1,5aastasega kodus olla. Mu suu puhkab täna. Grete läks hommikul lasteaeda. Eile ta veel mainis, et ega hästi ei taha, aga täna läks rõõmsalt ja lasteaiaski oli kõik korras.

Kõige raskem kahega oli see, et Grete tahtis pidevalt Kasparit tassida ja eks nad ikka päris korralikult hakkasid teineteist juba nokkima ka. Üks pigistab ja siis teine vastu jne jne. Rõõmsaid hetki oli ka muidugi, kui nad vahest koos ilusti hakkama said, kallistasid ja üksteise kaisus multikaid vaatasid. Raske ongi kogu aeg toas olla, see ajab kõigil katuse sõitma, mingit vaheldust pole, lisaks päevad läbi tuleb tatti ninast ja köha, algul tegi raskeks veel palavik ka. Muidugi õnneks teisel korral võtsid lapsed väga hästi antibiootikume, Kaspar võttis süstlast ja Grete lusikalt ja kuidagi väga arusaajalt tegi seda. Nüüd on Grete täitsa terve ja Kaspar veel pisut köhib, aga ehk läheb see ka kiirelt minema.

Apteegist tõin lastele ja endale punase päevakübara tabletid, proovime selle kuuri läbi teha, ehk tugevdab natukenegi immuunsüsteemi.