30.10.09
Grete läks hommikul lasteaeda
Eneseületus
Hästi läks! Kellelegi ette ei jäänud, auto välja ei surnud :D, noh tegelt paar apsakat oli, aga ma ei seganud kedagi teist ja mingit ohtlikku olukorda ka ei tekitanud, nii et võib selle sõidu õnnestunuks lugeda. Sel marsuudil, kus ma igapäevaselt sõidan, pole vaja nii palju ümberreastumisi teha, märke ja valgusfoore jälgida jne. See vast oligi kõige raskem mu jaoks, et pidin tähelepanu pidevalt igasugustele erinevatele asjale suunama. Noh korra keeras see rada, kus ma sõitsin, hoopis mujale, kui mina tahtsin sõita ja siis Pirita teel nägin peeglist mulle lähenemas punaste-siniste vilkuritega masinat :D, mist tegelt õnneks eskortis mingeid musti autosid, aga ikkagi käis sada mõtet peast läbi. Mööblimaja ees tuli mulle ühesuunalisel tänaval vastu tänavakoristusmasin.
Tegelikult sellised väiksed asjad ju...kogenud autosõitjale...aga mind, kui algajat juhti ajasid need asjad ärevaks. Lõpuks kui tagasitulles olin juba kesklinnast läbi, oli pingelangus nii suur, et oleks kasvõi nutta tahtnud :D
Ja mis kõige parem, Kaspar magas kogu selle 1,5h sõidu rahulikult tagapingil.
Tubli olen ja nüüd pole enam mul seda tobedat vabandust, emiks ma ei saa Piritale oma sõbrannadele külla minna! :D
28.10.09
Hirmud?
"Minu oma...ei võta, vennnn-aaa!"
Jälle ujumas
Grete jälle algul pelgas, ei meeldinud võõras koht ja siis vees oli ka ettevaatlik. Kui aga harjus, siis plätserdas mõnuga. Lasi liugu ja isegi korra käis torust koos issiga alla laskmas, aga see vist talle küll ei istunud, pisut ära ehmatas. Kaspar oli nagu ikka, kala vees, üle tunni aja :)
Kokkuvõttes....Laulasmaa meeldib hetkel pisut rohkem. Proovime veel Tabasalu ka ära, siis otsustame, mis lemmikuks saab ja kus rohkem käime :)
27.10.09
Mana sünnipäeval
Suslikud koos
Eile käisime üle pika aja jälle Kaspariga koos aprillisuslikutega kokku saamas. Kokku tuli 15 emmet lastega, vist üks rahvarohkemaid osavõtte üldse. Täitsa veider kohe, kui palju ühevanuseid lapsi võivad nii erinevad olla füüsilistelt oskustelt kui välimuselt. Kaspar oli näiteks üks ainukesi, kes juba istus.
Meie suslik ;)
Raske on ärgata!
26.10.09
Seitsmeteistkümnes
Ma isegi ei mäleta, millal tal eelmine hammas teemaks oli. Ma rääkisin kogu aeg, et kindlasti tulevad Grete viimased ja Kaspari esimesed ühel ajal ja teevad mõlemale põrgupiina ja emme on pärast nagu tühjakspigistatud sidrun, aga tundub, et ka seekordne kiku-tulek ei valmista mingeid erilisi probleeme. Täielikult veel see hammas väljas pole, purihambad ju nii suured ja laiad, aga põhimõtteliselt on siis veel kolme hammast oodata, siis peaks kõik piimahambad väljas olema.
23.10.09
Väikse Liisaga jalutamas
Tänu sellele nägime aga meie kõige väiksema sugulase, 1nädalase Liisa, ära. No on ikka pisikene küll 10 kilose Kaspari kõrval. Mis siis, et Kaspar ise 6 kuud tagasi samasugune oli, aga no nii ruttu läheb ju meelest.
Hästi armas väike tüdruk ja kui ta natukene kasvab, siis saab Kaspar ka endale omavanuse mängukaaslase :P
Rongisõit
Autole oli aga vaja järgi minna ja nii me siis eilse vihmasajuga võtsime rongisõidu ja jalutuskäigu Nõmmelt-Mustamäele ette. Kaspar magas natuke aeg rongis, siis oli üleval ja vaatas aknast välja ja kui me jalutades Nõmme mäest alla olime jõudnud, jäi ta jälle magama ja ma jalutasin u 1h temaga Mustamäel. Nii mõnus kodune koht ikkagi.
Varem saigi ju Tallinna vahet ainult rongiga käidud, nüüd aga pärast Kaspari sündi pole kordagi sõitmas käinud. Ammu juba tahaks Grete võtta lasteaiast varem ära ja minna rongisõidule - see ju laste jaoks nii põnev.
Kunstiring
Mõni aeg tagasi tundus, et Gretet joonistamine üldse ei huvita. Kui ta pliiatsi kätte ka võttis, siis ta ainult sodis sellega kõiki pilte, mis ta nägi ja lauda ja seinu ka veel.
Eile õhtul ta aga avaldas soovi näpuvärvidega maalida. Tundub, et lasteaed on oma töö teinud. Ta ilusti pintseldas üles alla ja tegi ringe. Ja siis arvas, et käejälgi võiks ka teha. Värvisimegi tal siis kõigi värvidega peopesad ära ja tegime "Kätujälgi".
Kui pildid valmis, kuivama pandud ja käed pestud, jäi ta edasi oma tuppa. Ma läksin telekat vaatama. Äkki Grete hüüab: "Emme, tule vaata, kala moodi!" No ja veenduge ise, on ju tõesti sellel ülemise pildi keskel "kala moodi". Kuidagi konkreetsemaks on ta sirgeldused läinud, ta ei kritselda nii palju, vaid üritab ka konkreetsemaid jooni teha.
Täna kui Kaspariga õue jalutama läksin, nägin Grete ühte kasvatajat, kes rääkis, et nad olid eile ka proovinud, et kas keegi oskab juba inimese nägu joonistada. Paluti issid joonistada. Grete oli lilla pliiatsiga suured jutid tõmmanud ja hüüdis rõõmsalt, et see on tema issi :D Ja siis uue paberi võtnud ja midagi sinna joonistanud ja väga veendvalt kasvatajale seletanud, et see on täitsa emme ju :D
Teater
Eile, kui Grete koju tuli ütles ta mulle kohe midagi, ma ei saanud sellest sõnast üldse aru ja siis Ainar tõlkis, et teater. Ma siis küsisin, et kuidas meeldis? Grete kartis natuke. Siis kui mingi puurimine oli lõpus olnud, siis olid teised lapsed ka nutma hakanud. Muidu aga kasvataja väga kiitis, et lapsed olid kõik see 20 min väga ilusti koha peal istunud.
22.10.09
10 kilone jõmm :)
20.10.09
Ebaõnn
19.10.09
Asjalik poiss
Üleeile läks aga kehvasti ka selle turvamisega. See kukkumine käib ikkagi nii kiiresti, et tihtipeale ei jõua reageeridagi. Istusin Kaspari juures, Grete Mai oli ka seal. Kaspar mängis ja näris oma kõrinaid ja tundus, et hakkab jälle külili vajuma, hakkasin haarama temast, aga kogemata tõmbasin ta hoopis pikali ja sellest hakkas kohe Grete kinni. Kui Kaspar ennast istuma ajas, siis Grete tõmbas ta pikali. Nii pahad asjad sellised...õnneks aga pärast paari seletamist saab Grete üldjuhul jutust aru.
Grete Mai kõne
17.10.09
Igasuguseid asju oleme teinud....
Pärast eelmist teisipäeva pole olnud aega, tahtmist, viitsimist kirjutada. Parandan vea....
Alustame siis algusest:
14.10.09
Pauk!
6.kuune Kaspar istubki!
Kui paar päeva on kõvast trenni tehtud, siis täna läheb juba päris vilunult istuma. Loomulikult üks käsi jääb veel toeks ja istuvas asendis jõuab ta vähe olla, aga nii tubli ikkagi.
13.10.09
Pildistamine
Kui minu pildistamist üritatakse igal võimaliselt vältida, siis lasteaia pildistamisest oli ta küll õhinas. Eelmine reede käisin talle uut pluusi ka otsimas ja eile proovisime selga, tema aga rääkis aina, et Pilti, pilti!
Hommikul oli ka esimese asjana vaja see pluus ja uued sukakad jalga panna.
Igatahes kirja sai pandud üks rühma pilt ja üks protree, kui see ilus tuleb, siis saab neid juurde tellida, nii et vanaemad ja vanavanaemad ja muud sugulased, pange vaim valmis :D
Üritus
Keskendunud
12.10.09
Kõrvits!
Mia Mirtel 1. aastane!
8.10.09
Pereklubi sõbrad
Aga uudiseks on võib olla see, et Kaspar on Aprillisuslik! :D Tegelikult on idee täpselt sama, mis Maipõrnikatelgi, ainult et selle nime taha peituvad 2009 aprillis sündinud lapsed. Kuna aega on vähem, kui Gretega oli, siis nende inimestega oleme pisut vähem kohtunud, kuid oma tegemistest räägime ja teiste tegemisi jälgime peaaegu iga päev. Ühe tüdrukuga, kes on Kaspariga ühel päeval sündinud, käime näiteks koos Keilas võimlemas!
7.10.09
Üleskutse!!!
Sooviks teada kes ja kui palju meie blogi lugejaid on ;)
Lisan veel, et kes pole registreerunud kasutajad, siis kommentaari lahtri alt vali anonymous ja postitusse pane oma nimi ;)
Koosolek
Ja ma tulin sealt tagasi nii mega-heade emotsioonidega. Meil on suppper kasvatajad sattunud rühma, meil on väga ilusad ruumid lastel, meie rühma lastel on väga vahvad ja toredad vanemad, kelle koostöö koosolekul väga hästi sujus. Ja kõik üksmeelselt lootsid, et meie toredad kasvatajad jätkavad ka järgmisel aastal meie rühmaga.
Aga muidu arutati igasuguseid lasteaiateemalisi asju....jõulupakid, laste sünnipäevad, NOHU ja muud haigused, pildistamine(järgmine teisipäeva on lasteaias pildistamine), kodukord, laste riided jne jne. Rutiin ühesõnaga, just neile, kelle vanemad lapsed juba lasteaias käivad. Minu jaoks oli enamus asju uued ja päris tore oli kuulata, kuidas lasteaias asjad tegelikult käivad. Ja õnneks pidin tõdema, et kõik asjad olid on meelepärased, polnud küll midagi sellist, mille üle nuriseda. Ja nii tore, et polnud ka eraldi laste kiitmist ega laitmist nagu olen kuulnud osadelt emadelt. Kasvatajad rääkisid ainult naljakaid juhtumisi meie põnnidega.
Ja näiteks selline tore asi leiab meie lasteaias aset, et kaasatakse isasid lasteaia tegevusse"Isad lasteaeda". Kui isadel on selline huvitav töö, mida lastele tutvustada, siis on nad oodatud. Novembris vist pidid tulema päästetöötajad, detsembris politsei. Ainaril on vist pisut vara radiaatoritest, õhksoojuspumpadest ja kateldest minna rääkima :D Ja kui isa on huvitatud, siis ta võib ka mõni päev niisama minna lastega rühma mängima ja kasvatajaid aitama. Hästi tore idee!
Kuna meil on igas rühmas akvaarium, siis loodeti, et leitakse ka selle eest mõni pädev hoolitseja/abiline, aga kätemerd siis ei tulnud.
Pandi ka idanema idee oma rühmale koduleht teha. Pakkusin välja, nii palju kui mul võimalik Kaspari kõrvalt, et võin mõndasid tähtsamaid tähtpäevi ja sündmusi minna fotokaameraga jäädvustama ;)
Igatahes nii hea tunne jäi sellest üritusest ja ütlemata hea meel, et Grete nii toredasse rühma sai.
Mõelge selle peale!
6.10.09
Emad, vanaemad, mammad...lapsevanemad?!
Homme on Grete Mai lasteaias esimene lastevanemate koosolek. Ausalt, ma ei tunne siiamaani, et ma oleks lapsevanem, kuidagi ebareaalne tundub, et ma olengi nüüd kahe lapse ema. Mul, MINUL on kaks last!!??? Uskumatu!!
Emad on hoopis teistsugused ju...sellised nagu minu ema kunagi oli, kitli ja keemiliste lokkidega, pliidi ees :) Ta oli alati varakult üleval, pani meile asjad kooli jaoks valmis, keetis moosi ja mahla ja marineeris kurke ja kõrvitsaid. Ta valmistas alati ette kõik meie sünnipäevad, küpsetas kooke ja hakkis salateid. Ta oskab taimede eest hoolitseda(mul ei seisa üks lill ka kodus potis, needus noh), peseb käsitsi nõusid ja koorib tavalise noaga kartuleid.(minul on selleks karulikoorimis nuga, sest tavalise noaga ma võin lõpuks ainult kartuli kuubikuid saada) Emad oskavad igasuguseid asju teha, mida lapsed ei oska.
Praegu on ta üks lõbus vanaema mu laste jaoks, energiat tal igatahes jätkub, et oma lastelastega mängida. Grete on temaga koos olles alati väga rõõmus ja hakkaja. Ja Kaspar on ju meie pere esimene poisslaps, Karu-poeg nagu ema teda kutsub :) Ta muretseb ikka, kas lapsed on terved, soojalt riides ja kas neil talvesaabaste see villased sokid on. Ja juba väga ,väga pikka aega pole ta enam väilmuselt see keemiliste lokkide ja kitliga ema, kellest ma varem kirjutasin :) Väga palju me küll ei kohtu, aga pea iga päeva suhtleme kasvõi neti teel,nagu tänapäeva moodsad vanaemad ikka.
Aga vot, kui vanaemadest rääkida, siis tänapäeva vanaemad pole kaugeltki sellised nagu vanasti vanaemad olid. Nagu minu vanaema, kes elab maal ja kellel on loomad ja kelle juurde lapselapsed kõik suveks komandeeringusse saadeti. Tänapäeval on vanaemadel rohkem tööd, kui kunagi varem, rohkem kui neil noortel emadel, kes nüüd lapsi "kasvatavad".
Tänapäeval on vanemade eest minu lastele hoopis vana-vanaemad, mammad nagu me neid kutsume. Vat nemad on nagu meie vanaemad kunagi. Nemad enam tööl ei käi ja neil on lapse-lapse-lapste jaoks rohkem aega. Nad on palju rahulikumad, nad saavad lastega palju paremini hakkama, kui laste oma emad. Kogemused, kogemused. Meie laste mammad elavad Hiiumaal ja see on paljude jaoks ju eksootika.:) Suvel on seal lastel ikka tõeline paradiis.
Ja tegelikult on Gretel ja Kasparil olemas ka veel vana-vana-vanaema, kuidagi liiga pikk ja lohisev nimi, tema on Ainari mamma, Grete Maile ja Kasparile siis vana-mamma :) Tema on juba 90 aastane ja nagu öeldakse, siis 5 põlvkond polegi enam sugulased. Vana-mamma juures oleme me lastega küll külas käinud, aga tõesti, vanusevahe on juba liiga suur, et lapsed temast midagi aru saaks. Nende jaoks on kõik vanemad inimesed juba mammad.
Huvitav, et sellised vihmased ja hallid ilmad panevad igast naljakate asjade peale mõtlema. Igatahes mulle lihtsalt tundus täna hommikul, et kuidas mina küll sinna lastevanemate koosolekule lähen, ma ju pole lapsevanem. Tunne on selline, et peaks oma ema sinna saatma :D Vat tema on ema.....
Mina olen veel laps niikaua, kui elavad vana-vanaemad ja mammad ja vanemad ja emad, kelle käest saab neid õigeid hapukurke, punasesõstra mahla ja maasikamoosi :)
Mul on veel palju õppida.....
5.10.09
Veeloomad
Gretega käisime esimest korda suures basseinis juba 4 kuuselt. Kaspariga see pühapäev esimest korda. Läksime kogu perega Laulasmaa spasse, sest seal on lastega eriti mõnus, kuna ruumid on väga soojad ja vähe rahvast.
Grete polnud veekeskuses käinud samuti 6 kuud nagu trenniski ja täpselt samamoodi oli talle algul kõik uus. Kui 1a ja 10 kuuselt oli ta seal väga julge, kargas ükskõik kui sügavasse vette või plätserdas niisama, siis seekord oli ta algul ikka väga ettevaatlik ja issi küljes kinni. Natuke kahju oli isegi, arvestades seda kui palju ta vannis olemist naudib. Kõik aga laabus ajaga ja lõpuks oli loomulikult see olukorda nagu paljude asjadega, algul ei saa vedama pärast pidama. Sellest tuli mul ka otsus, et vähemalt kaks korda kuus võiks kuskil veekeskuses lastega käia, kui tihemini pole võimalik.
Kasparile väga meeldis basseinis, ta oli nagu kala vees. Ühtegi protestipiuksu ei tulnud, näris oma kummirõngast ja lasi mul ennast vees ujutada. Kokku oli ta vees isegi tund aega. Lõpus hakati ainult häälekat süüa nõudma, pärast mida kohe sügavasse unne vajuti.
Kuna ma ise ujumist väga naudin, siis oootan juba, millal Kaspar suuremaks saab, et ma saaks üksi ujumas käia, meil ju ujula mõne minuti kaugusel kodust ;)
Issiga trennis!
Pärast Kaspari sündi tuli aga suvi peale, siis trenne ei toimu ja kahe väikse lapsega oleks paras hullumaja seal olnud.
Nüüd reedel, Grete suurel nõudmisel, aga läksime siis üle pika aja jälle trenni. Mul oli endal huvitav teada saada, kas Grete üldse mäletab sealt midagi. Kui viimati seal käisime, siis ta oli küll väga julge: jooksis ringi, mängis pallide ja muude spordiriistadega, tormas mööda treppe ja tribüüne. Mulle, viimast kuud rasedale, oli see muidugi paras piin pinkide vahel joosta ja 1a10k kuust last püüa, et ta jummala eest kuskilt alla ei kukuks.
Kui uksest sisse läksime, oli näha et Grete oleks nagu võõras kohas, ei tormanud ta kohe riistaruumi ega palliplatsile,ainult üles tribüünide peale pingile tahtis minna istuma, et sealt issit vaadata. Poole aastaga oli nii palju muutunud....
Kaspar oli mul enamuse ajast süles ja kõhukotis, lõpus panime ta ka maha tekile mängima.
Lõpu poole tuli üks Ainari trennikaaslane oma 9 kuuse lapsega ka sinna, Grete käis käpuli temaga koos mööda suurt 3 võrkpalliplatsi suurust saali ringi ja kilkas. Seda oli nii vahva vaadata, sest on ju lootus, et vartsi käib Grete niimoodi hoopis koos Kaspariga seal.
Lasteaia reportaaz
Tähtsad kastid!
Nõuanne:Piltidele klõpastes näeb fotosid suuremalt ;)
2.10.09
1.oktoober
Nüüd oleme juba 4 päeva ainult kartulit proovinud ja Kasparile täitsa meeldib, vähemalt ta ei aja suust seda välja ja natukene sööb ilusti, huviga teeb juba suu lahti, kui lusikas silmapiirile tuleb. Täna proovime lillkapsa ka ära.