Kukuuu!!!

Kaspari lemmik "uus tegevus" on kindlasti peitusemäng. Nüüd õppis ta ära veel, et kui ta käed silmade ette panna, siis saab ka peitust mängida. Ise on ta eriti õnnelik. Muidu peidab ennast ikka riiete või kardina või duzziseina varju :)

Uitmõte....

Reede hommikul läksime üle jäätee jälle hiiumaale.

Jätkub...

Kolmas

Lõpuks tuli välja kauaoodatud ülemine hammas. Üleval keskel ja parem poolne, juba neljapäeval, 25.02. Teine, vasakpoolne, on ka kohe, kohe lõikumas ja teeb Kasparile praegu hirmsat valu, sest, kui ta midagi suhu paneb, siis hakkab ka jube kergesti nutma ja üldse on kuidagi memmekam ja paras hellik praegu.

Õhtul veel kiusasun teda ja vaatasin igemeid, need on ikka päris punased. Söögiisu on tal ka praegu pisut kehvem, hea meelega jooks piima hoopis.

Kaspar oskab

• Plaksutada
• Lehvitada
• Käega huulte vastas häält teha
• voodist jalad ees alla tulla(esimesed katsed on tehtud)
• Ütleb tähh, aitähh, kui tahab midagi enda kätte saada
• teab, kus on kell ja osutab käega
• oskab sukapükse jalga panna
• kui mänguasjad on mõlemas käes, siis hakkab neid kokku klopsima
• hoiab ise lutipudelit juues käes ja oskab lutti suhu panna
• raamatu lehti keerata
• peitust mängida. Tõmbab teki või oma pluusi üle näo ja kui ütled kuku, siis piilub :)

Eile pingviinideparaadi ajal läks ta aga ülienergiliseks ja kogu aeg tahtis käimist harjutada, nii ta siis pendeldas minu ja Ainari vahel, ise tegi sammu-paar ja kukkus, aga tahe oli nii kohutavalt suur. See ongi ju põhiline!

Lemmik tegevus on tal köögi sahtleid lahti-kinni tõmmata ja asju sealt välja visata. Samuti on kõrvad kikkis, kui nõudepesumasin avatakse, siis on ka kohe platsis.

Head vabariigi aastapäeva!

Ilus on täna, päike paistab, kraade õues on u -4, vahest sajab kergelt lund. Eile õhtul ja öösel oli tuul väga ilusad lumevaalud teinud. Hommikul vaatasime paraadi. Tuppa paistab päike sisse u kella 12:30st ja see on nii meeletult soe. Nii kevadine tunne on, mis siis et õues on hanged Ainari kõrgused.:D

Grete ja Ainar läksid õue lund loopima. Grete pole juba nädal õues käinud, see oli ka ainult korraks arsti juures. Lumes möllata sai ta viimati 1,5 nädalat tagasi. Minu ema tuli ka lumme lapselapsega möllama, pärast saab suppi, sooja teed ja torti. Pidupäev ju! :)

Telekast tuleb praegu "Nimed marmortahvlil"! Elagu Eesti!

....

Öösel on veel lund juurde tulnud. Meil on hea "mõõdupuu" lume mõõtmiseks...lasteturnimisredel. See pilt on eilsest, kus kõige laiemate vahedega redelil on kolm pulka näha ja alt isegi pisut tühi. Täna hommikul enam seda pulka näha pole.


Otsisin vanast blogist üles sügisese pildi samast turnimispuust :P Mis mul muud siin haigete lastega teha on :D õue ju ei saa.

Hammaste saaga jätkub

Kaspar läks eile õhtul magama 21:15. Kella 22:40 ajal läksime meie ka. Kaspar ärkas. Ei sobinud lutt, vesi, ega piim. Nuttis. Vahepeal päris kiledalt. Õnneks Grete ei ärganud. Otsustasin küünla panna(hammaste pärast paratsetamooli pole pidanud mina varem kasutama, õnneks, kumabgi lapsega), sest mis ta piinleb, ilmaselgelt teevad hambad haiget, kuigi vahepeal käis ka peast läbi, et ega jumala eest pole kõrvad haigeks jäänud. Kui Kaspar rahunes, oli kell juba 23:45. Jäime kõik magama. Järgmine piimapeatus alles kell 5:55. 6 tundi sügavat und. Kõigil. Juheiiii.

Ja hommikuks hambaid väljas polnud :S

Päev

Ma olen väga õnnelik inimene, mul on kaks toredat last ja siis ma olen veel õnnelikum, kui nad lõunaund koos teevad. Mõni päev on kohe hirmus tahtmine kõike jäädvstada, et kunagi oleks hea meenutada ja lastelgi vaadata ;) Üks pilt ütleb alati rohkem, kui tuhat sõna ;)

Ja kui ma olen need kaks põngerjat lõpuks magama saanud

ja ma elutuppa tagasi tulen, siis on pilt järgmine....

Enne ja pärast :D

Meeletult ilus

22. veeb. 2010. Õues on -5,3 kraadi, päike paistab ja mõnusaid suuri valgeid helbeid lendleb. Tihedalt. Ja aina tihedamaks läheb. Meil on maja taga ja ees hästi mõnusad lumehanged ja- vaalud, tuulepoisid tegid :)

Nädalavahetus kodus

Tuletan meelde, et pildile klikates näeb pilti suuremalt ja saab hiirgega suurt fotot nihutada.

Keskel ja paremal üleval on üks ja sama pilt, algul ta joonistas kuke ja palju toitu talle, siis kukk nokib. Ja pärast sodis kõik üle, küsisin, miks ta nii tegi, Grete ütles:"Kukk sõi pildi ära!"

Auto joonistasin mina, Grete värvis rattad ära. All paremal nurgas kukk on minu üllitis :P

Kuna me peres kõik haiged, siis välja minna ei saa ja ei taha, õues oli hirmus külm ja tuuline, nii me siis kodus olime ja omale ja lastele tegevust otsisime. Grete Mai joonistas, võimles, maalis, mängis plastiliiniga, lõikas kääridega, vaatas raamatuid, mängis Lottedega, tegi auru, toimetas oma väikeste loomadega jne jne. Kaspar mängis palliga, ajas kamapalle taga ja "jooksis" õe sabas. Meie Ainariga tegime õhtuks koos pitsat ja kohupiima-virsiku kooki. Mina sain lõpuks korda Kaspari voodipehmenduse ja Grete Mai ühe suvemütsi :P koristasin ja kraamisin sahtleid ja kappe. Vaatasime Vancouveri ja Tartu maratoni algust ka loomulikult. Ausalt, niii nii palju rahvast, et silma võttis märjaks...ma ei teagi miks :D

Pühapäevaõhtuks oli lastel palavik kadunud ja nad said lõpuks vanni. Mõlemad olid selle üle ikka väga rõõmsad. Õue veel ei julge minna. Haigus hakkab kõigil tagasi tõmbama. Ninad pole enam nii paistes ja köhitakse ka vähem. Grete on ka juba nii palju tervem, et energiat jääb üle ja kipub vennat kuisama :D Eks lapsed põevad veel nädalakese, siis saab jälle Grete lasteaeda. Mul pole varem ikka nii hullusti nohu olnud, et 3 päeva olin ilma maitse -ja haistmismeelteta. Jube vastik oli küll, eriti kui laupäeva õhtuks oli pitsat ja kooki :) Ainaril samuti nina kinni ja sellet ka väike peavalu ning lisaks veel kurk haige. Õnneks oli ilma aga selline, et õue üldse ei kiskunud, siis ei kripelda ka nii palju, et kuskil käimata jääb. Laupäeva päeval käisin korraks poes, õnneks et see nii lähedal on, sest selverisse jõudes olin juba läbi külmunud. -15 kraadi pluss tugev tuul ja lumesadu...no ei olnud kõige mõnusam.

Punnis igemed

Varsti on Kaspari igemed juba kuu aega punnitanud. Kahju kohe lapsest. Ja üldse on imelik see hamba värk, üks päev vaatasin, et kindlasti tuleb välja ennem vasak ülemine, et seal on üks punakas täpp paista, siis see kadus ja tundus hoopis parempoolne hammas rohkem ja punakas täpp oli seal igemel. Saa siis aru.

Teistmoodi sõnad

Juba ammu olen tahtnud kirja panna neid Grete Mai sõnu, mis ta ütleb täiesti teistmoodi õigest variandist ja kasutab kogu aeg. Kõigepealt tuleb ainult kaks meelde, aga täiendan, kui midagi jälle meenub....

kakkel-traktor
kall-Baby TV (muidu ütleb multifilmide kohta multikas, aga beebi tv on sellest ajakst kui ta rääkima hakkas kall ja see on iga päev kasutuses)

kaksu-tasku
kobat-robot

Nädal kahe haige lapsega

Harjutab

Miks?

Täna küsin hoopis mina:"Miks? Miks mul ei võiks rohkem raha olla?"

Käisin mina eile üle pika aja jälle kaubanduskeskuses ja loomulikult ka lastepoodides. Nii, nii armsaid asju tehakse ikka tänapäeval. Tahaks vahest ka emotsioonide ajel osta, mitte ainult vajadusest. Ikkagi naine :D Olgem ausad, on ikka ilus ja lahe küll, kui lapsel on moodsad riided seljas. Vajadust muidugi selleks pole, vähemalt alla 3 aastasel lapsel, tal on põhiline, et oleks riided mugavad, terved ja puhtad, aga ilus on vaadata ikkagi.

Aga noh...surusin oma emotsioonid seegikord alla ja ostetud sai ainult vajadusele mõeldes järgmiseks talveks Kasparile paksud õuepüksid.

Seame samme

Kaspar võttis täna julguse kokku ja tegi oma esimesed 4 sammu. Ja siis teistkorda proovis veel. Ise säras näost nagu ladvaõun :D Kopsud olid õhku täis, käed tasakaaluks üleval ja jalad harkis :D

Dialoog

Grete Mai võtab laualt lutipudeli korgi.
"Mis see on?"
"Lutipudelikork"
"Miks?Mis sellega tehakse?"
"Lutipudeli peale pannakse"
"Miks?"
"Et lutt mustaks ei läheks."
"Miks?"
"Kui mustaks läheb, siis seal on palju pisikuid!... Ma võtan makarone!"
"Miks?"
"Mul on kõht tühi."
"Mul ka, ma tahan ka makarone, oma öökulli lusikat tahan!"
"Praegu ei saa, see on nõudepesumasinas."
"Miks?"
"Masin peseb selle puhtaks!"
"Miks?"
"Lusikas oli must!"
"Kui puhas on, siis saan jälle!" :D

Arstile

Helistasin juba hommikul perearsti juurde ka ja kontrollisin igaks juhuks, kas meid võtab mees või naisarst vastu, sest olen kogu aeg rääkinud arstitädist ju. Nii õnnetuks teeb see olemise, kui Grete peab seal jälle karjuma..... Hoidke kõvasti pöidlad pihus, et meil hästi läheks!
Kell 11 on arst, lippan nüüd veel viimaseid asju sättima ja siis linna sõit!


Käidud. Ütleme nii, et muutusi pole :( Autos rääkisime kõik asjad veel ilusti läbi ja kõik oli okei. Ilusti läksime keskusesse ja võtsime riidest lahti ja mängima. Kui arst tuli, siis pidime vennaga ennem minema, nii oli kokkulepe ja Grete soov. Aga kui arst tuli, siis oli Grete juba kergelt paanikas. Õnneks ta sai veel edasi mängida. Kui aga tema kord tuli, hakkas kohe nutma. Saime küll ruttu kurgu vaadatud ja kopsud kuulatud, aga ka suure kisaga. Mingil määral oli ta rahulikum, kui varem, aga ma vist ise kujutasin seda ette :) Verd tuli ka võtta, seegi ei käinud ilma kisata. Kui veri käes, siis plaaster pandi küll peale, aga Grete oli nii endast väljas ja ta nõudis näpu pesemist. Ükskord me niimoodi saime süstikohast lahti, et ma pesin vere sealt maha ja oligi korras, nüüd ootas ta sama. Ütleme nii, et positiivne oli see, et kõik käis kiiremini, kui varasematel kordadel.

Ja venna, see on üldse vana rahu ise, ilusti lasi kuulata ja vaadata ennast. Verevõtmine ka teda ei kõigutanud, lihtsalt vaatas õde suure huviga. Tegelt oli Gretega samas vanuses sama lihtne. Õnneks.

Kopsud ja kõrvad olid mõlemal korras, Gretel veel kurk punane. Vereanalüüsid saan mõne aja pärast teada. Gretel tundub täna juba oluliselt parem, palavikku oli vaid 37,2, kas see üldse ongi palavik? Aga Kaspar on pisut hädisem, aga tema puhul vist mängib praegu suurt rolli, et hambad tulemas, palavik 37, 6 oli hommikul. Üldseisun on aga mõlemal suht ok, mängivad ja toimetavad, lihtsalt kui uneaeg hakkab tulema, tahavad mõlemad sülle ja jauravad. Ravime samamoodi edasi, juurde saime ainult Zyretci tilgad. Muidu on hea see, et meie arstid soovitavad vaid looduslikke ravimeid, vähemalt alguses. Vaid korra on Grete pidanud antiboiootikumi tarvitama. Kuna ma ise olen viimase 3,5 aasta jooksul olnud, kas rase või imetanud, siis pole ka mina mingeid kangemaid rohtusid tohtinud tarvitada, siis on igasugused looduslikud ravimeetodid üsna pähe kulunud. Küüslauk, sidrun, sinepipulber, hanerasv, prospan, pinosol, vietnami salv, kummeli -ja pärnaõietee,islamoosi imemistabletid, saialille-astelpaju sprei ja humer on meie põhilised ravivõtted külmetuste puhul. Nüüd ka aurumasin :)

Aga oiii, kui mõnus oli korra kodust välja saada, meeletult ilus ilm ja soe päike on täna õues. Nautisin täiega autosõitu, päike säras näkku ja tundus, et see peletas nii mõnegi pisiku :) Oh, kuidas tahaks juba käruga minna kuiva asfaldi peale jalutama ja tedretäppe koguma ;) Kevad, tule rutem!!!

...

Kiita pole midagi...kahjuks on Grete endiselt üsna hädine, nagu kehvem isegi kui eile. Palavik on ka pisut kõrgem ja tatti jookseb meeletult. Nii kehvasti pole meil veel külmetushaigustega olnud. :( Kasparil on õnneks pisut parem seis, nii hullult ei köhi kui Grete, aga kohati tundub, et tal hakkab nüüd nohu ka veel tulema. Ainaril ja mul on ka nohu. Homme läheme kõik arstile.

Kasparil hakkab veel kõigele lisaks lõpuks ülemine hammas läbi igeme tulema, juba mitu nädalat on ige punnitanud, nüüd siis üks täpp igemel annab lootust, et kiks tuleb välja. Ila jookseb meeletult.

Terve õhtu oleme arsti mänge mänginud ja arsti raamatut uurinud. Grete on hästi osavõtlik, emme ja venna on pideva kontrolli all :) vaatab kurku, kuulab hingamist ja vaatab kõrvu. Oleme terved :) Mul päris suur huvi juba tekkinud, et mis küll homme saama hakkab. Ma tunnen hetkel, et olen nii palju eeltööd teinud, kui võimalik. Praegu on positiivne see, et vähemalt kodus on ta suht rahulikult meelestatud kogu selle arsti jutu peale. Eks homme ole näha, kas on sellest kõigest ka kasu.....

Inhaleerime

Hommikul hakkas Kaspar ka köhima. Iga kord, kui ma perearstile helistan ja kaeban meie kurba saatust, et oleme nohu(või köha paaril korral vaid) saanud, siis soovitatakse meil auru teha. Seekord nad ütlesid juba ise, et aa teil vist inhalaatorit pole :D Aga....kuna ma nii palju juba olen tuttavatelt nende aparaatide kohta head kuulnud ja mõlemad lapsed köhivad päris korralikult, siis võtsin täna kätte ja terve hommikupooliku uurisin, et milline parim oleks. Siiani pole raatsinud seda väljaminekut teha, üsna kallid on ikkagi need aparaadid. Täna aga esitasin tuludeklaratsiooni ära ja saatsin Ainari apteeki :D

Ootasin õhtut...kogu aeg lootsin, et ehk ikka Grete on nõus seda aparaati ka kasutama, sest muid ravimeetodeid mul ei õnnestu temaga üldse kasutada. Rohtusid ta ei võta, sinepivanni ei tee, teed ka juua ei taha...see oli ainus lootus. Rääkisin Gretele veel, et issi toob ühe masina meile ja see teeb ta terveks, ega ta suurt ei arvanud midagi. Kui siis issi lõpuks jõudis, läks Grete olemine ka ärevaks. Koos pakkisime masina karbist välja, seal peal oli õnneks üks tüdruk, kellel see mask on ees ja Grete oli üsna põnevil. Panime koos aparaadi kokku, vee sisse. Näitesin veel, et tema ise saab nuppu vajutada. Panin siis stepsli seina ja tema ütleb, et ei taha. Apppiiii, mis siis nüüd? Ta aga vist arvas, et see teeb müra...aga nii pea, kui auru välja hakkas tulema tahtis ta seda maski ees hoida ja sinna sisse laulda. Kohe käputas kohale ka meie venna ja ajas tooli najale püsti. Panin talle ka maski ette, Kasparil läks kohe nägu särama, ahmis endale seda õhku sisse ja limpsas keelega. Nii palju, kui ma piltidelt olen näinud neid maske lastel ees, siis tunduvad mulle alati nii õudsad, nagu beebidel hingamisaparaadid. Nüüd on aga mul tõsiselt hea meel, et see aparaat meilgi kodus on. Kuna mul endal on sellest kuivast keskkütte õhtust nina jube kuiv, siis panin prooviks endale ka maski ette ja no tõesti on mõnus. Oh, küll mul on hea meel.....

Õhtul tegime Kasparile veel sinepi-jalavanni, aurutasime mitu korda, sõime vastlakukleid ja hoiame pöialt, et homme on juba mõlemal lapsel kergem :) Neljalpäeval on arsti aeg ka, ei kujuta ettegi, mis seal saama hakkab. Iga päev vaatame Gretega raamatut, kus kirjeldatakse perearsti juures käimist, aga kas see tulemusi ka annab, saab siis paari päeva pärast teada. Tegelt...üks võit on küll, kraadida on ta seekord lasknud, algul meelitasin kommiga, täna aga piirdusime emme süles multikate vaatamisega. Juba hakkab tunduma, et pidev rääkimine annab tulemusi....

Miks, miks, miks?

Miks sa teed vett soojaks? Miks ma pean magama minema? Miks sa ajasid müslit maha? Miks venna magab? Miks issi on kaua tööl?

Mingi aeg tagasi oli ka Grete Mail miks-periood, aga hoopis teistsugune ja mõni päev ainult. Seekord aga tundub, et see periood kestab kauem, küsimused on hoopis teistsugusemad ja iga vastuse peale, mis ma annan võib ta lõputult veel miks küsida. Aga mind see ei häiri, hästi vahva on.

Grete Mai jääb süües magama.....

Nädalavahetus e. kuidas me üle jäätee Hiiumaal käisime e. Kaspar 10 kuune e. sõbrapäev e. Grete Mai haige

Pildilt on näha ametlikult suletud jäätee

ja ametlikult avatud jäätee :)

Teeme siis lühikokkuvõtte pika pealkirjaga nädalvahetusele. Reedel pakkisime kompsud kokku ja sõit algas Hiiumaale. Ainuke tõsisem argument, miks me üldse otsustasime minna, oli jäätee. Kiire ja odav :P Kell 13:50 olime u 500 m kaugusel Rohuküla sadamast, kui Ainari isa helistas ja ütles, et jäätee suleti 20 min eest. Einoh! Sõitsime ikka kohale, hindasime olukorra üle ja otsustasime riski võtta ja üle sõita. Lapsed magasid mõlemad. Mandri pool polnud hullu midagi, Hiumaa pool, oli pisut tuisusem ja nähtavus kehva, aga mitte grammigi sinnapoole, nagu 2006 aastal, kui ma "päris korraliku" jäätee kogemuse sain.

Jõudsime õnnelikult kohale. Grete ärkas alles Käinas, Kaspar pisut varem. Grete on veel piisavalt väike, et mitte pärima hakata, miks meil laevasõit vahele jäi, et kuidas on võimalik ilma laevata Hiiumaale pääseda :D

Lapsed said mõlemad kõvasti sugulastega mängida ja kordamööda süles olla. Ainar rookis terve laupäeva maja katust lumest puhtaks ja mina tegin oma tavapärase "Samaaria ringi" :) Kaspar on juba nii asjalik ja huvitav on vaadata teda täpselt samu asju avastamas, nagu Gretegi samas vanuses, samas kohas. Kaspar hakkas nädala vahetusega nii palju jutustama, nii et kui koju jõudsime, siis saatis tema tegemisi pidev pudikeel. Aitähh tuleb ka aina selgemalt. Peaks ütlema, et ta on ka mõnusalt julge, mingit suuremat võõrastamist küll pole ja istus nii vanaisa, papa-mamma, kui tädide süles üsna rahulolevalt. Minu hääle või nägemise peale on küll alati kisa lahti, aga no mis teha.... Püsti seisab ka aina kindlamalt, vahest unustab millegist kinni hoida ja siis seisabki ilma toeta.

Gretel oli samuti lõbu laialt, nii palju inimesi, kes talle tähelepanu pöörasid, kui üks väsis, siis oli keegi teine jälle võtta. Laupäeval askeldas ta lumes Kaarli ja Triinu-Liisiga üle tunni aja ja tundub, et see sai pisut saatuslikuks. Õhtuks oli hääl ära ja pühapäeva hommikul tuli ka köha ja nohu. Õhtuks oli ta ka pisut kuum, esmaspäeval kraadides 37,6 palavikku ka. Nii et ikka korralik külmetus kõigi lisadega. Ma ei mäletagi ,millal ta viimati nohus oli. Kõhuviirus jõulude ajal oli tal viimane suuurem haigus. Mu arust 1,5 kuud talvel terve olla on ikka väga hea saavutus lasteaia lapse kohta. Nüüd olemegi kolmekesi kodus ja ravime. Nii loodan, et Kaspar pääseb, aga see on ka nii õhkõrn lootus. Nagu Kaspar jutustama hakkas, siis Grete Mai on jälle hirmus palju küsilauseid hakanud küsima. Enamus algab MIKS? sõnaga, aga on ka muud :)

Pühapäev oli sõbrapäev. Ja Kaspari 10 kuune sünnipäev, sõime torti ja isegi ühed sõbrad mandrilt "astusid" Hiimaalt meie juurest läbi. Kella 3 ajal hakkasime jälle jääteele sättima. Kahjuks oli reisijaid hirmus palju ja me seisime sabas 2h, et jääle pääseda. Lootsime küll ilusa päikselise ilmaga üle jää saada, aga sõitu alustades nägime tahavaatepeeglist loojuvat päikest ja mandrile jõudes oli juba täitsa pime. Õnneks suurema osa järjekorras seismise ajast lapsed magasid, üle jää sõites olid nad üleval ja Gretele tundus ka see hirmus huvitav. Isegi täna veel mainis mulle, et üle mere sõitsime. Mis siis, et Hiiumaal ta veel rääkis, kuidas me laevasõitu läheme, aga õnneks ta ei olnud üldse pettunud, et seekord laeva me ei kasutagi.

Mõnus nädalavahetus oli hoolimata sellest, et mu enda tervis on ikka täiesti rivist väljas, täna lisandus veel peavalu ka ja Grete haigestus, aga küll me taastume ja oleme rõõmsad jälle.... Kõige mõnusam on muidugi see, et nädal on nüüd täis sellest, kui Kaspar lõpetas rinnast söömise ja kohe kindlalt võin öelda, et ööd on meil kergemaks läinud. Korra öösel kella 2 ajal teen talle veel pudelisse piima, muul ajal sobib lutt ideaalselt ja üldse ta magab palju rahulikumalt. Ei protesti ta ka õnneks piima vastu ja mingit allergiat siiani pole tekkinud, nii et kui mu tervis välja jätta, siis läks kõik õnneks.

Paha lugu

Täitsa õnnetu olen...Grete rebis täna Lotte raamatust kaks lehte välja ja tükeldas täitsa ära. See on tõesti meil üks parimaid raamatuid, esiteks on see nii ilusate piltidega, korraliku köitega ja üldse üks lemmik raamat, iga õhtu loen sealt unejuttu. Teiseks sünnipäevaks vanaema kingitud.

Jälle tõestus sellest, et kui laps liiga pikalt ja haudvaikselt oma toas toimetab, siis see ei saa head tähendada.


Kui see paha lugu välja jätta, siis ülejäänud aja on Grete Mai viimasel ajal üks ütlemata tubli tüdruk. Aasta algusest saati on ta terve püsinud ja saanud kogu aeg lasteaias käia. Täna olid nad näiteks emmele-issile südamekujulise sõbrapäeva kaardi meisterdanud. Selle nädala teema on sõprus. Räägivad, kes on nende sõbrad ja millised on head sõbrad jne. Õpivad oma sõpru lohutama, kui keegi on kurb või haiget saab. Mind kohe esmaspäeva kallistas ja ütles: "Kallis oled sina!" Ja selle nädala hittlause on Gretel: " Mul on üks mõte!" :D
Vannale aitab lutti suhu panna, enam ei rändagi see igakord tema enda hammaste vahele :) Nukuga endiselt jäljendab neid asju, mis ma Kaspariga teen, täna näiteks hoidis kätest nukul kinni ja tegid tipa-tapa koos. Siis kui nuku ära väsis, siis võttis puusa peale istuma :)

Osavus ei anna häbeneda

Kaspar on ikka mõnusalt osav, juba ta oskab endale ilusti lutti suhu panna ja oskab ka ise pudelit hoides piima juua. Nii hea, sest see teeb minu elu mugavamaks ja ka Kasparil on lihtsam, ei pea kogu aeg teiste abi peale lootma ja ootama.

...

Grete vaatab issit, kes ühe tema mänguasjaga mängib ja küsib:" Mis see on?"
Ainar vastab: "Radikuliit!"
Grete Mai: " Anna mulle ka!"
******

Grete Mai, Ainar, Triinu-Liis, vanaisa ja mina istume köögis. Ainar võttis soolatud forelli külmast,et hakkab seda pisut sööma. Grete tahtis ka maitsta ja sõigi mitu tükki ära. Lahke nagu ta on, pakkus teistele ka: " Vanaisa, sina tahad ka?!"
Vanaisa:" Aitähh, ma ei soovi!"
Grete mulle: "Vanaisa ei soovigi!"
Grete: "Tädi Tiinu-Liis, sina tahad?!"
Tädi: "Mina ka ei soovi!"
Grete: "Emme soovib kala?"
Emme: "Ei taha!"
Grete: " Jama lugu küll siis!"

Aprillisuslikud said kokku

Täna...üle pika, pika aja otsustasin võtta kätte ja istuda autorooli. Ma pole vähemalt 1,5 kuud küll autoga sõitnud, eks ikka on hirm libeduse ja piiratud oskuste ees. Ja kuna Kaspar ka täitsa terve, siis käisime teiste aprillilastega kokku saamas. Seda ka üle pika-pika aja. Kõik on vahepeal nii suureks kasvanud. Üks tubli poiss juba kõnnib isegi pisut. Üldse oli lahe vaadata, kuidas juba Kaspari-vanused koos askeldavad, sest tundub, et alles see oli, kui käisin sama-vana-Gretega nendel kokkutulekutel. Koju tagasi jõudes oli nii hea tunne, et ennast välja ajasin, mis siis et ühes kurvis hakkas auto libisema ja käed värisema, aga nüüd on vähemalt esimene libedasõidu kogemus olemas. Lõpuks.

Lutipudeli mees e. kuidas me imetamise lõpetasime?

Pole jälle mõned päevad bloginud, sest esmaspäevast saati on Kaspar pudeli piima peal ja vaevalt, et meie vanaemad, mammad-papad ja kõik muud sugulased väga lugeda tahaks, kuidas mul rinnad praegu valutavad :D

Üldiselt on jah nii, et Kaspar esmaspäevast saati enam rinda ei saa ja võtab ilusti lutti ja joob lutipudelist rinnapiimaasendajat. Magama jääb pudelist juues. Esimene öö oli kergem, paar korda öö jooksul jõi piima, ülejäänud korrad rahunes luti või veega. Teine öö aga oli juba keerulisem. Ei teagi, kas lihtsalt tal on kohanemisaega vaja, sest kõik on veel uus ja unesegaselt ei saa veel aru täpselt, mis toimub või hakkavad nüüd hambad kohe tõsiselt haiget tegema. Mul on muidugi hea meel, et ta pudelist sööb, sest just eelmine nädal ma jõudsin ju kurta, et ta üldse muud ei taha, kui mind ja kui väsinud ma sellest olen. Esmaspäevast aga muutus kõik nii äkki ja suht lihtsalt, nii et ma olen veel kergelt hämmingus.

Nädalavahetuse tegemised

Laupäeval tõusime hommikul nagu ikka 8 ajal, toimetasime, sõime ja pakkisime meid kõik autosse. Sõit algas Raasikule, nimelt mu isal oli sünnipäev. Lapsed jäid mõlemad sõidu ajal magama, nii et ma sain kohale jõudes ka pisut niisama ringi vaadata ja vanaemaga juttu rääkida. Fotokat kaasa ei võtnud, aga see oli viga, sest maal oli pilt endiselt ilus ja valge. Mõne aja pärast jõudsid ka Ines ja Lotta. Lapsed sai õies mõnusasti möllata ja kelgutada. Isa ja Ainar kaevasid neile lumehunnikusse koopa ka ja see oli tõeline hitt.

Pärastlõunal pakkisime jälle kotid kokku ja hakkasime kodu poole tagasi sõitma. Erinevus oli vaid selles, et autos olime me 4 asemel 5kesi. Lotta tuli meile ööseks. Tegelt ta pidi juba eelmine nädalavahetus tulema, aga kuna meil paras laatsaret kodus oli, siis jätsime külaskäigu ära. Nüüd aga lapsed juba ootasid, sest oli lubatud ja tegimegi Lotta küllakutse seekord teoks. 3 lapsega kodus. Ausalt öeldes mitte midagi keerulist, pigem ütleks, et lihtsam, sest Grete ja Lotta saavad juba nii mõnusasti läbi ja toimetavad ja mängivad koos. Puzzletasid, voolisid plastilliniga, käisid vannis jne. Juukseid lõikasime ja patse punusime :D Isegi öö läks hästi, ennem meie magama jõudmist korra käis väike trall, Grete nimelt nägi vist halba und ja karjus, et tema tahab nüüd koju :D see asi aga sai lahendatud ja ülejäänud öö möödus vaikselt magades. 5 aastasega pole enam öösel küll probleemi, tema magab läbi öö ilma ärkamata.

Hommikul sõime pannkooke ja lapsed tegelesid joonistamisega ja kuna kõigile kolmele leidusid meie mänguasja kastidest rongid, siis oli ka nendega lõbu laialt tükiks ajaks. 12 ajal, kui Kaspari lõunauni tuli, siis kupatasime kõik lapsed õue lumehange. Ja pärast seda läks Lotta oma koju. Kaspar magas kokku 3h ja Grete läks pärast õueskäiku ka magama lubadeuse peale, et õhtul tulevad külla Hiiumaalt vanaisa ja 2 tädi :) Vahva! Jällegi oli lastel(eriti Gretel) õhtul tegevust .Grete sai koos tädidega maalida vesivärvidega, mulle puhuda, plastiliiniga voolida ja niisama möllata. Öö oli üllatavalt vaikne, Grete magas rääkimata ja ärkamata kogu öö. Nii mõnus!

Kaspar harjutab

Grete seisab siin pildil päris

esimest korda ise püsti. Tema võit!! :D

Kaspar on nüüd juba nii julge, et kui mingi asja toel seisab ja meie kükitame tema läheduses, siis laseb toest lahti ja proovib meie poole tulla.Eile sai on esimesed 1,5 sammu astutud. Täna ka hirmsasti proovib ja näha on, et teda hirmsasti huvitab ka see.

Vaatasin vanu Grete Mai pilte ja tema tõusis päris ise põrandalt seisma 3 päeva ennem 10 kuuseks saamist. Ja kuna ma otsisin pilte, mida võiks elutoa seinale panna, siis vaatasin Grete Mai albumis veel ringi ja sain teada, et selles vanuses nagu Kaspar praegu on, oskas Grete rõngaid pulga otsa panna ja klotsidest torni teha, päris osav tüdruk.

Plaksu-plaksu

Oleme Gretega Kasparile juba paar nädalat ette näidanud, kuidas plaksutamine käib ja täna on siis meie töö välja kandnud. Kaspar ka plaksutab. Eile veel peksis rusikaid kokku, nüüd plaksutab ilusti lahtiste kätega. Tal on veel loomulikult oma tehnika, käed peavad hästi suure kaarega käima ja vahest lähevad väiksed peokesed üksteiset mööd ka :)

Ja kiikumisega saab ise hakkama, hoiab ilusti kiihobust kinni ja nõksutab ennast, täitsa lemmik koht, kui keegi ta sinna peale aitab.

Mõnus kodu

Mina ei tea, kuidas teistega on, aga kui päike paistab ja päevad hakkavad valgemaks muutuma, hakkab minul ka kevade tunne kohe tulema, mis siis, et õues paks lumevaip maad katab ja on krõbedad külmakraadid.Suured muutused võivad mind rivist välja lüüa, aga väiksed värskendused on alati teretulnud. Mõnus on värskendada neid kohti, kus kõige rohkem viibid ja sellest tulenevalt ka suht kiiresti tüdimus võib tekkida. Ja kus ma hetkel kõige rohkem olen, on mu oma kodu.....

Grete on lasteaias ja Ainar jälle tööl, meie toimetame Kaspariga kodus. Hakkasin jälle pisut koristama, sest esimeste päiksekiirtega paistab ka kogu mustus ja tolm kodus välja. Töö käigus leidsin ühed kasutamata kardinad kapist ja nii tekkiski mõte vahetada ära magamistoa ja lastetoa kardinad. Tubadel kohe teine ilme ja lastetoas ka palju rohkem valgust, mida vaja oligi. Kuna enamus ajast on see hetkel ikka Grete tuba, siis panin sinna roosakad kardinad, mis ennem olid magamistoas ja magamistuppa siis kapist leitud tumepruunid külgkardinad. Nii mõnus vaheldus.

Koristamine aga algas sellest, et Kaspar tõmbab kogu aeg elutoas laiali kõik õe puzzled ja memo mängud, nii et mul sellest papitükkide koristamisest täelikult siiber, kõik kohad on neid täis. Ja ise laseb siis jalga, kui riiulid on puhtaks tõmmatud. Nüüd saigi hoopis nii, et karpides mängud ja aluste peal puzzled rändasid lastetuppa ja elutuppa riiulile tulid asemele lasteraamatud. Lastetuba sai üleni ära koristatud, varsti peaks sinna tulema ka uus riiul, siis on lastetuba mõneks ajaks korras.

Oiii ja kui saaks veel elutuppa kaks oma tehtud fotot ka seinale maalide asemele, siis oleks super-lux. Unistamine on õnneks tasuta......

NB!

Pildialbumis on kaks uut videot!

.....

.......

Sain nüüd kasvatajatelt selle laulu sõnad ka, mida Grete ühes videos esitab. Vaadake ise, mis te aru saate, sest meie ei saanud küll ennem järelepärimist kogu laulu sisule pihta :D

5 väikset varblast talvekuul,

sädistavad rõõmsalt vahtrapuul.

Üks ütles: "Sirts, ma lähen vist!"

Ütleme talle nägemist.

4 väikest varblast.... jne.

20 pärlit reas

Ja ongi lõpuks Grete Mail kõik 20 piimahammast olemas. Erinevalt vennast, siis temal tulid need küll suht märkamatult. Täna pistis siis viimane purikas paremalt ülevalt oma nuki välja.

Nii armas...

Istusin lõpuks peale suurt koristamist diivanile ja ütlesin Gretele, et mängi natuke ise, ma olen nii väsinud. Grete: " Ma teen sulle suure kalli, siis sul on rõõmus nägu!"

Õhtul. Hakkasime õe sünnale sättima, Kaspar oli nii pahas tujus ja kisas mul süles, kui teda riidesse panin. Mina: "Ma ei jõua enam niimoodi. :(" Grete kes samal ajal hüppas mu selja taga voodil, tuli ja kallistas mind seljatagant ja ütles: "Nüüd jõuad!" Ja hüppas õnnelikult edasi.

Tohuvapohunohu

1. eile õhtul hakkas ka Ainaril sees keerama. Tänaseni ei seisa suurt midagi sees.
2. Kaspar oksendas õhtul ja öösel veelkord. Tatt ripub ka endiselt ninast väljaspool.
3. Hommikul Gretel kõht lahti ja jääb täna ka koju.
4. Üldine tuju on õnneks aga kõigil hea, sest öösel oleme magada saanud(peale Ainari)
5. Pesumasin uugab 24/7
6. Grete ei saa õue, sest venna haige ja siis käis hoopis rõdul lumega mängimas.
6.1. Enne rõdule minekut läksin Kasparit magama panema ja selle ajaga oli Grete ennast täielikult ise riidesse pannud õue minekuks, aitasin tal ainult mütsi pähe ja nöörid kinni, vat see oli üllatus. Ma pnin talle riided kõik valmis, aga toa pluus oli vaja veel särgi ja teise pluusi vastu vahetada, ma isegi ei palunud tal riidesse panna, aga ta pani ja tegi kõik nii nagu emmegi oleks teinud. Nii tubli.
7. Kaspar kukkus esimest korda voodist alla, vist ehmatus on suurem, kui valu.
8.Hull kraamimine käib kodus, peletame kõik pisikud minema.
9.Headel sõpradel sündis eile pisipoeg. Palju õnne!
10. Mu õel (tädi Inesel)on täna sünnipäev. Palju õnne!
11. Lund on nii palju, et ma ei tea, kas ma julgen õe juurde sõita või mitte :(
12. Grete vahetab endal ise riideid ja tuleb teatab: " Kui jõuluvana tõi, siis peabki ilus olema!" :)

Meie preili

Grete Mai täna terve päev toimetab, teeb plastiliinist saiakesi ja paneb neid oma mänguköögis ahju ja terve päeva on oma nukuga askeldanud, riietanud, kärutanud. Kell on hetkel 21:50 ja ta paneb juba 30 min nukut tuduma, väga hoolikalt. Sätib teda ja siis võtab jälle sülle ja ütleb, et meie vennaga tasa oleks,sest nuku tahab tududa, siis viib jälle mujale ta voodi ja sätib uuesti tekid peale. Siis istub ta voodi juures ja vaatab, kuidas ta magab, sätib lutti ja pahandab vennaga, et too käib nuku und segamas.Siiani ta ei taha ühelegi oma nukule või kaisuloomale nime panna. Kui küsid, et mis nuku nimi on, siis ütleb et nuku või mis mõmmi nimi on, ta vastab mõmmi. Tõeliselt armas on seda mõtestatud tegevust jälgida. Iga päevaga on näha, kuidas ta arukamaks muutub. Tihti soovib, et ma talle patsi teeks ja tahab kas kleiti või seelikut selga panna väites, et siis saab tantsida ja keerutada. Meie armas preili.

....

Täna hommikul sai siis viirus Kaspari kätte, oksendas ka hommikul natuke. Enesetunne aga tal suht hea, nii et ehk läheb tal ka kiirelt üle. Grete on nüüdseks juba arvatavasti terve, hoian täna teda veel kodus. Mulle täitsa meeldib, et tal on 4 päevased lasteaia nädalad. See aasta on vist kõik nädalad niimoodi sattunud, et kas esmaspäev või reede on vabad olnud.

Ja et toas olevatel lastel igav poleks, tõin reedel keldrist Kasparile kiikhobu ja Gretele ratta. Mõlemad olid saagi üle väga õnnelikud. Kasparile meeldib kiikuda, ise nõksutab ka kaasa. Grete aga õppis paari päevaga ise rattaga sõitma, igati väärt üritus. Algul tagurpidi ja siis õiget pidi ka. See veel see nö beebi ratas ka, millega on väga raske algul vändata. Ratas on talle väike tegelt, eks suvel saab venna sellega juba ringi "sõita". Gretele aga sünnipäeva kingi idee olemas ;)