Teine katse: silmaarst

Tegelt ma pole kommenteerinudki, kuidas meil esimene kord läks: halvasti. Ta rääkis ikka ennem, et ei taha minna jne, aga see on teada et ta ei taha ju ühegi arsti juurde minna. Aga käia on ju vaja. Kui eesruumi läksime, oli kõik korras, mängis seal mänguasjadega ja toimetas. Kui arst tuli, hakkas kohe juba pelgama ja kui siis paluti ühe aparaadi sisse vaadata, siis oligi kõik, nutt tuli peale ja nii siis kogu vastuvõtu aja. Poeb mulle hästi kaissu, nutab ja pöörab pea täitsa ära. Ainuke asi, mis korraks tähelepanu võitis oli, kui ta sai oma vennast rääkida, aga sellest ei piisanud, et saaks silmad ära kontrollida.

Täna: jälle halvasti. Algus kõik nagu eelmine kord. Me olime muidugi kodus ka arsti mänginud, pilte vaadanud, ta pidi isegi Pipi, Tomi ja Annika komplekti saama, kui tubli on, aga see polnud enam stiimul, kui arst tuli :( Nutt jälle lahti ja arsti poole ei vaata. Terve mõistusega on kohe niii niiii raske sellest aru saada, et miks ta ei taha midagi kaasa teha, sest arst isegi ju ei puuduta teda, ei katsu teda millegagi, ta võiks asju mulle vastata, aga ei. Ta on ju laps ja lastel on oma tujud ja hirmud ja tema kardab meil arste ja nii ongi. Hirmsasti loodan, millal ta hakkab neid asju mõistusega võtma ja see hirm üle läheb. Seekord hakkasin ise ka nutma, eks sellest pingest ja lapsest oli kahju ja õnnetu olin, et jälle see aeg untsu läks. Arst on nii tore ja kannatlik ja lohutas meid, et küllap tal on selline periood ja ehk läheb mööda. Kohati ta märkas, et võib-olla sellel silmal polegi midagi viga, aga päris kindel ei saa olla.

Järgmine aeg on novembri lõpus. Kahtlen, et siiski mingit suurt muutust on :( Lootus sureb viimasena, nagu mulle üks sõber täna ütles! Loodame siis edasi.

Ele õhtul kell kümme meie pool :D

11 kuud vahet

Mõnus on vahest ennast piltidesse sobrama unustada. Sorteerisin vanu pilte lastest. Kaspar oli vahepeal ikka mõnus rullike, olin juba unustanud :)

4.11.09 ja kaks9.09.10

Vahel juhtub ka nii

Miks peavad alati tüdrukud punast ja poisid sinist kandma? Või vähemalt selle eesmärgiga tehakse lastele riideid???? Meil juhtus ükspäev hoopis vastupidi. Gretel on küll kõik enda(loe:tüdrukute) riided seljas, Kasparil on aga õe väikseks jäänud eksemplarid :)

Palju uut

Nüüd sai palju uusi postitusi tehtud,

mõned on isegi teiste vahele alla poole tehtud,

et ajaliselt kõik õige oleks.

Kahjuks ma ei tea,

miks osasid pilte saab suureks

teha ja osasid mitte. :(

Ilusat sügist ja mõnusat lugemist!

Nädalalõpp

Ükspäev võtsime kõik puzzled lastega ette

ja hakkasime tükkidele õigeid kohti otsima.

Päris põnev oli ja tegevust jätkus tükiks ajaks.

Nii, reedel sai siis Grete lõpuks lasteaeda. Loomulikult ei suutnud ta õhtul lasteaiast koju tulla, terve nädala jagu eemal olemist oli vaja tasa teha. Õhinal rääkis õhtul oma matkal käigust lauluväljakule ja muudest põnaevatest tegemistest.

Kuna meie peame Kaspariga tubased olema, siis Grete Mai on täitsa issi laps. Tegimegi reede õhtul proovi, et kas Grete Mai saab issi trennis üksi ka hakkama. See hooaeg oleme seal juba korra käinud ja lastele väga meelis. Saatsime siis Grete Ainariga kaasa ja kõik oli ilusti läinud, ise sai pissil käidud ja vaatas pallimängu pealt.

Laupäeval läksid nad kahekesi suvilasse õunamahla tegema, eelmine nädal sai 40l tehtud ja õunu jäi järgigi. Ilm on meeletult ilus, sooja paarikümne kraadi ringis ja päike paistab. Grete saab vähemalt õues olla.

Ma see nädal tööl ei käinudki. Ega see kerge pole kahe lapsega päevad läbi toas olla. Õnneks hakkasin trennis käima ja see on hea võimalus ennast kodust välja vedada. Ma ei tea, millal viimati tihemini trennis käisin, vist siis Viimsis, kui Grete pisut alla aastane oli. Tõesti mõnus on jälle ennast liigutada.

Elu nagu multifilmis

Kondasin üks päev Perekoolis ja üks inimene müüs seal vääääga hea hinnaga igasuguseid laste kostüüme. Eriti meie suurustega ei kalppinud, aga mõned leidsin ja kuna need nii hea hinnaga olid, siis ettenägelikult ostsin Kasparile ühe ja Grete Maile kaks kostüümi. Neid võib minna vaja lasteaias või siis mõnel sünnipäevapeol :)

Multikate aeg

Kõige rahulikum on meil kodus, kui lapsed koos multikat vaatavad. Hetke lemmik on jälle Madagaskar. Grete Mail on see juba vana tuttav, aga ta naudib seda ikkagi. Kaspar oskab ka juba pikalt paigal olla ja vaadata, oma lemmik kohad on tal juba välja kujunenud ja elab kaasa. Grete Mai jällegi rõõmustab ja hüüab: Emme, vaata, kui rahulikult venna vaatab :)

Bronhiit

Neljapäev. Kasparil tuli eilsest päris korralik köha. Öösel tõusis isegi korraks palavik. Tatti voolab endiselt, aga silmad on mõlemal korras. Arsti kirjutatud silmatilgad aitasid u poole päevaga väga hästi. Grete on juba suht terve, natuke ainult vahest nuuskab veel. Muidu lapsed ise tunnevad end suht hästi, mängivad ja toimetavad asjalikult, paneme puzzlesid kokku ja ehitame klotsidest maju jne jne.

......

Reede. Kasparil on nüüd kahel õhtul väike palavik olnud, magab palju, köha pisut lahtisem, kui ikka päris korralik. Perearstiga konsulteerides selgus, et käime ikka Kasparit näitamas. Tulemus: bronhiit. Põletik ka veres. Hakkame AB-d võtma, juurde saime Ventolini siirupit ja Zyretcit, see oli kodust otsas. Auru teeme edasi. Püsime kodus.

Grete Mai läks täna(reedel) lasteaeda, neil pidi seal väike matk parki olema. Kuna tal silmad korras ja nohu ka ei ole ja ta nii ootas juba sõpradega kohtumist, siis läkski aeda. Panime talle kõrrejoogi, müslibatooni ja porgandid(ka sõpradele) seljakotti kaasa, oi kuidas ta seda matka ootas :) Eile õhtul ta paaril korral köhis ja samuti öösel. Ma nüüd hoian hinge kinni, et tema terveks jääks.

Jälle on õhus küsimus, et kas teha lastele Pneumokoki vaktsiin????

Sügisnäitus

Esmaspäev. Grete Mai kodune nohu ja silmapõletikuga. Kuna tänaseks sooviti lasteaia sügisnäituse jaoks üht meisterdust, siis võtsime selle töö käsile. Algul olid mul küll mingid omad mõtted, aga kui nägin, et Grete Mail on ka täitsa oma idee, siis lasingi tal kõik ise teha. Liimiga pisut aitasin, sed atahtis seal potsikust korraga jube palju välja tulla ja kuna see ju laste tööde näitus oli, las siis laps teeb ise.Ilm oli ilus ja peale lõunaund läksime viisime oma meistriteose ise lasteaeda. Grete on terve päev rääkinud, et tahab oma sõpradega mängida, siis oligi hea lasteaia hoovis ka see soov täita.

Papa külas

Pühapäeva õhtul olid lapsed põnevil. Kaspar isegi korrutas: papa, papa :) Ühesõnaga meie Hiiumaa papa pidi linna operatsioonile tulema ja seega tuli ta ööseks meile, et järgmine hommik lihtsam linna oleks sõita.

Grete Mai sai issiga koos papale bussi vastu minna. Meie Kaspariga ootasime kodus. Kaspar ei võõrasta ka meil enam nii nagu varem, jooksis suurest rõõmust toas ringi ja käis isegi süles ja kaisus. Papa tõi mamma tehtud pannkooke ja kala, küpsist ja kommi, kõigile midagi. Lapsed armastavad meil hirmsasti pannkooke, nende üle oli väga hea meel. Küpsised said ka kiirelt otsa. Komme sain mina terve nädala süüa :P :D Kohe oli vaja papale ka uut redeliga voodit näidata ja oma mänguasju ja raamatuid tutvustada. Raamatute vaatamine venitaski meie õhtu hiliste tundideni, magama saadi alles 11 ajal õhtul.

Redeliga voodi

Pühapäeval tõime ära kauaoodatud nari. Ma ei kujuta enam ettegi, kui kaua ma seda oodanud olen. Grete ka :) räägib kogu aeg redeliga voodist ja redeliga voodist, lõpuks on see käes.

Asi oli meil siis nii, et kuskil mai lõpus vist tõstsime Kaspari pulgaka laste tuppa, seal ta nati magas, aga siis vist tuli mingi haigus peale ja võtisin ta rahulikema ööde nimel enda juurde. Ja nii see jäigi. Pulgaka panime päris kokku ära ja keldrisse. Kogu aeg mõtlesin, et nüüd oleks aeg nari ära osta, samas ei tahtnud ennast veel vaevata öösiti teise tuppa jooksmisega, nii mugav ja hea oli magada, kui sai kiirelt luti Kasparile suhu ja uni jätkus. Ja nii need suvekuud läksid. Vahepeal jäi voodi ost raha taha jne jne. Nüüd aga tekkis võimalus ja lõpuks see voodi ära sai ostetud. Ainar rääkis kogu aeg, et mul läheb siis raskemaks :) päeval pean lastel silma peal hoidma, et keegi seal ronides alla ei kukuks ja öösel jällegi und valvamas käima.

Kuna nari alumisel voodil aga piiret pole, siis tegime praegu hoopis nii, et Grete pikendatava voodi lükkasime täitsa kokku ja meie magamistuppa, Kaspar magab nüüd seal ja Grete magab nari ülemisel korrusel oma toas. Ma imestasin, et Kaspar kohe esimesel ööl ilusti sinna jäi. Ja algul küll kripeldas, et ega kumbki oma voodist maaühendust läbi une ei tee, aga siiani(kirjutan seda postitust nädal hiljem) pole õnnetusi juhtunud. Grete magab väga rahulikult ja Kasparil käin vahest lutti suhu panemas. Millalgi ostame piirde ka alla, siis saab Kaspar naris ka magada. Päeval meeldib neil ikka aeg ajalt redelil üles korrusele ronida ja seal mängida. Grete aitab Kasparit ise üles( see tundub päris õudne), iga kord kui ma kohale olen jõudnud, on nad juba mõlemad üleval. Tegelt aga ei julge neid üksi sinna veel jätta, valvan alati kõrval.

Pisikud

Grete Mail vasak silm jälle põletikuline ja väike nohu ka. Gretel hakkas see siis reedest. Kasparil on ka tänaseks parem silm pisut punane ja ajab rähka. Homme silmaarstile, ma isegi ei kujuta ette mis seal saama hakkab. Ma pean sinna üksi kahe lapsega minema :S

Muud ei viitsi hetkel kirjutada......

Uni tuli kõige põnevamal hetkel

Hambasadu

13-nes kiku. Purihammas.

Tuduma

Gretel polnud väiksena mingeid erilisi magama mineku rituaale peale selle, et ma pidin ta juures olema, no ja hiljem ka mõni kaisukas.

Kasparile meeldib aga ükskõik milline riie, hetkel üks Grete Mai roosa tekikott, kaissu võtta, käkerdab selle hästi puntrasse ja surub vastu kaela lõua alla. Ja kui uniseks hakkab muutuma, siis annabki sellega märku, et toob selle voodist välja, paneb näiteks põrandale ja heidab sinna peale. Tal pole õnneks ka seda asja, et ma ei tohiks seda riiet pesta. Võtan aga uue asemele ja sobib see ka ilusti. Täna sain ta toimetamistest ka mõned pildid.

Lutipudelid läind

Viskasin täna hommikul lutipudelid, kaks neid meil oli, julmalt prükarisse. Kaspar oskab väga edukalt juba tassist juua ja nokaga tass imemiseks on ka veel olemas.

Nüüd tuli meelde, et paar uut sõna, mida ta proovid jälendada on tädi ja tita. Kui mõnsa väikset last näeb, eriti pildi pealt, sisi tuleb mingit moodi tätä ja tädi ütleb ta suht sarnaselt, aga siis, kui mõnda täiskasvanut näeb.

....

Täna, kell 11. Läksin Kaspariga poodi. Lasteaia poolt kõnniteelt tuli terve pikk rivi helkurvestidega lapsi. Kaugelt tundus juba, et lapsed üsna pisikesed ja et meie rühma kasvataja kõige ees. Proovisin küll ruttu poodi lipsata, aga kaugelt kostis juba rõõmus hõige: Emmmeeee! Ja mu Greteke lehvitas rõõmsalt. Vahvasti kogu see Pipi rühm käis jalutuskäigul. Harjutavad vist järgmiseks nädalaks, siis pikem matk plaanis, parki lähevad.

Nädal pildis

Nädal....

...jälle kiirelt möödas. Kogu aeg olen mõelnud, et seda ja seda ja seda peaks üles kirjutama, aga arvutini pole jõudnud nende asjadega ja nüüdseks on kindlasti paljud asjad ununenud.

Täna tuli Kasparil kaheteistkümnenda hamba, silmahamba nurk välja. Kohe kohe on lõikumas üks purihammas veel ja siis üks peaks veel üks silmahammas tulema.

Kui nädal või nati rohkem tagasi kirjutasin, et Kaspar saab laua alt läbi, siis selle nädala keskel hakkas ta juba pead sinna ära lööma. Päris paras pauk on see, sest ta veel ei oska arvestada, et sinna vastu läheb ja just laua servaga saab paraja obaduse.

Ja ta ainult turnib, pidevalt võib teda leida köögi laua pealt ja siis ülejäänud aja aknalaudade pealt, kas köögist või magamistoast. Mõlemast aknast näeb ideaalselt ka traktoreid, nii et kaks lemmikut turnimine ja traktorid on sellega ühildatud. Aga see on nii hirmus ohtlik, eriti need aknalauad, ta parajalt mahub sinna istuma, aga ma ikkagi kardan, et ta kukub sealt. Nädala lõpus ostsin talle veel kaks traktorit mängimiseks, päevad läbi on üks Kakkeee!Kakkel!!!! Hommikul esimene ja õhtul viimane sõna. Ja nüüd on hakanud ta teadlikult ka kasutama sõna emme, seda on päris armas kuulata. Ja lisaks on veel aiaaa, ai, kui haiget saab ja nutma hakkab siis sealt kostab ka kõvasti aiiiiii. Ta on ju meil draama-mees, nutab südamest ja kisa on taevani. Ja oma pudikeelt täiendas see päev, kui ma tööl olin ja nad issiga kodus toietasid. Õhtul pudistas oma juttu nii et vähe polnud. Hästi vahva!

Üritan nüüd Kasparit vaikselt lutipudelist võõrutada. Leidsin lõpuks esimese nokaga tassi, millest ta on nõus jooma.

Grete Maiga käivad nad ilusti iga õhtu vannis, teeme hästi kuuma vanni, panene duzzikabiini uksed kinni, siis tekib aur ka ja usun, et see ka hoiab nad tervena. Nad askeldavad koos vannis nii hästi, et me enam seal juures ei pea passima. Grete hüüab, kui midagi on vaja. Muidugi pisut hirmutav on see, kuidas ta Kasparit kabiinist välja tõstab. Ma pole seda õnneks veel näinud, aga kui kohale jõuan on Kaspar õnnelikult põrandal. Grete saab juba ise ilusti sisse ja välja. Eelmine aasta oli äär talle veel liiga kõrge. Eile näiteks tõstis ta Kaspari välja, ise läks tagasi pani uksed kinni ja teatas, et ta peseb ennast veel ilusti. Duzzitas see seal vapralt. Vahepeal käib ka vannist väljas ja peseb hambad puhtaks ja tuleb siis uhkustab oma säravate hammastega. Jah, õnneks on see hambapesu-saaga hetkel hea lõpuga. Ostsime Hello Kitty multikatega plaadi, kus hambaid pestakse ja voilaaa, toimiski.

Laupäeval oli Grete jälle oma sõpradega üksi väljas. Neil on seal päris tore, paar tema rühmakaaslast on ja siis mõned pisut vanemad tüdrukud. Kui Grete lõunaund magas, siis tuli tema rühma tüdruk meile akna taha hüüdma, et Grete välja tuleks. Ma ütlesin, et Grete magab veel. Tüdruk oli järjekindel ja arvas, et tuleb meile siis külla mängima. Ma ütlesin, et tal üksi igav, et Grete ikkagi magab veel. Ta oli endas kindel ja arvas, et ta siiski tuleks, ta lubas häääästi vaikselt mängid. Mul tuli naer peale. Õnneks mina võitsin selle vestluse. Naljakas tundub, et mu laps on juba nii suur, et teised käivad teda akna taga õue kutsumas. Varsti tahetakse üksteisel külas käima hakata ja siis juba peole.....jne jne

Grete on nüüd kaks nädalat ilusti lasteaias käinud. Kõik läheb ilusti. Üldiselt issi viib teda hommikul ja järgi käime erinevalt vahest ma Kaspariga vahest Ainar. Üks päev ta väga, väga tahtis kummikomme aeda viia ja teistele lastele pakkuda. Hoidis kodus komme alles jne. Lubasin siis esmasäeval, et ostan talle terve suure paki ja viigu teisipäeval. Kasvataja oli siis öelnud, et ta ilusti pakkus ja tegi neil päeva magusaks. Alati, kui koju minek on, siis teised seisavad järjekorras, et saaks Gretele kalli teha. Grete on meil ju kõva kallistaja. Õues ka otsib kõik rühmakaaslased üles, ilma kallita ära ei lähe. Kuna ta on nüüd suurte hoovis, siis ta näeb seal ka oma sõimerühma kasvatajat ja tihti küsib talle sülle, ta on ikka suur lemmik Gretel. See nädal said nad palju õues olla, iga päev olid nii ilusad ilmad. Reedel käisin meie rühma omasid pildistamas ka. Kahjuks oli vaid 11 last kohal. Enne sööki loevad nad alati ühe luuletuse, et kõigi tähelepanu algavale söögiajale koondada, nüüd loeb Grete seda kodus ka alati. Hästi vahva luuletus on!

Sööma, sööma,

laud on lapse töömaa.

Pudrumägi kuhu?

Lusikaga suhu.

Emata ja isata,

kärata ja kisata.

.........

kokatädi tänan ka....

Lõpp on mul meelest läind, küsin Gretelt, kui ta koju tuleb.

See nädal algavad ka laulmis ja võimlemis tunnid, läheb huvitavamaks.

Grete kõne areneb ka iga päevaga. Nii mõnus on ta juttu kuulata. Hästi palju uusi sõnu lisanudb. Sõnad, mis meie jaoks on täiesti tavalised ja igapäevased, tunduvad lapse suust hoopis lahedamad. Nüüd kuulsin lasteaias esimet korda Grete kasutamas sõna armastan. Ta ütles seda oma kaisuka kohta. Muidu ta ikka kallis ja armas ja selliseid sõnu kasutab palju. Kõne on palju täiskasvanulikum ja see teeb lapse kohe palju asjalikumaks.

Samuti üllatab Kaspar meid. Ta ise ju ei räägi, aga kõigest saab aru, mida ei oskagi veel eeldada. Lapsed omavahel suhtlevad veel eriti mõnusasti. Grete räägib Kaspariga palju ja Kaspar saab sellest ka aru. Üldse meeldib talle kõike teha, mida suurem õde ees teeb. See on ju äge! Suur õde on äge! Kaspar on meil siuke tüüp, et kui täehelepanu tahab saada, siis hakkab peaga vastu põrandat taguma. Valus on seda vaadata. Grete peab seda muidugi naljakaks ja kui meil ükspäev üks sõber juuksurisse tuli, siis Grete ütles Kasparile, et näe, tee niimoodi(näitas, et taob peaga vastu vaipa), onu ei ole seda veel näinudki! Muidugi tundus see sel hetkel naljakas, aga nohhh, kas seda on mõistlik ette näidata.... njahhh :)

Kogu laupäeva olime sõprade juures. Vihmane ja märg ilm oli. Lapsed said vähemalt omavahel mängida ja oli lõbusam, kui niisama kodus. Grete mängis Hugoga(4,5a.), jooksid üles alla teppidel, rippusid ja kiikusid ronimisrõmgastel, kaklesid ja vaidlesid ka vahepeal mänguasjade pärast. Korra käisid Timoga õues mänguplatsil ja mere ääres. Väiksemad, Kaspar ja Hans(7k) toimetasid ka omi asju. vahepal, kui koos sattusid istuma, siis tõmbasid üksteisel lutte suust. Kaspar oskas väiksemale ka ilusti luti tagasi panna. Hea, kui on sõpradel samavanused lapsed, kes koos juba mängivad.

Kakskendüheksa

Kaspariga kodused

Täna on hommikust saati sadanud....või oleks õigem öelda vihma kallanud. Tuul on ka tugev ja kraade näitab termomeeter 8. Tänan, ei, me ei lähe õue.

Ideaalne ilm toas toimetamiseks. Ma juba teist päeva kraamin tube, päris ilus on juba. Tellisin pühapäevaks sidruni-toorjuustu koogi ka ära :P mmmm, kui hea see on, ma tegin eile proovi ;) Igatahes kõik on valmis ;)

Kuigi meil kuskilt läbi ei tilgu ega uputa, arvas Kaspar siiski, et sellise ilma puhul oleks ikkagi toas ka turvalisem kummikutega käia. Tõi mulle esikust kummikud ja väga veenvalt näitas, et ma pean talle need jalga aitama ja nii ta siis toimetaski kummikutes pool hommiku ringi.

Emme, tee meist pilti!

...palus Grete Mai. Moment oli selline.....

81,5 cm

Siin pildil hoiab Kaspar pisut pead all,

aga sirgelt seistes on pea vastu lauaplaati.

Meil on kodus üks baarileti(või mismoodi seda nimetadagi) moodi laud köögis. Kui me kaks aastat tagasi (oktoobris)siia sisse kolisime, siis Grete mahtus selle laua alt vabalt käima ja kuu aega hiljem oli nii palju kasvanud, et hakkas ennast sinna vastu ära lööma.

Tundub, et kohe kohe on sama aeg käes Kasparil. Talle hirmsasti meeldib otseteed kasutada ja kui vaja külmkapi juurde minna, siis käib ta alati seal laua alt. Kuna viimane mõõtmine oli aastaselt ja siis ta oli 80 cm, siis nüüd on ta peaaegu 8kaks. Mõõtsin laua ära, see on täpselt 8kaks cm(nr kaks klahv meil ikka ei tööta :D). Kui Kaspar seal laua all seisab ja natuke sirutab, siis on täpselt vastu lauda. Nii et tõesti on see kuu-paari küsimus, kui ta vanast harjumusest laua alt läbi tahab rutata, aga pea ära lööb.

Inimene

Gretele meeldib väga lõigata ja joonistada. Ükspäev joonistas jälle üsna arusaadavalt inimest. Päikest oskab hetkel kõige paremini ja selgemini joonistada, millalgi suvel õppis ära.

Kaspar

Kogu aeg on Grete, Grete, Grete. Nagu Kasparist polegi midagi kirjutada. Tegelt ma suvel ikka vaikselt kirjutasin ka mõned tähtsad asjad üles ja peakski sellest kokkuvõtte tegema, Kaspari palju tähtsaid tegemisi ja arnegut jäi suvesse.

Hetkel on tal 11 hammast suus. Üks purikas hirmsasti punnitab, aga välja tulla ei taha. Joob ta endiselt piima lutipudelist, kuigi viimastel päevadel pole ta eriti huvi ka selle vastu tundnud, piima jääb palju järgi. Samas lutipudel on tähtis, sest mahla meeldib talle sealt küll juua. Olen mitmeid erinevaid nokaga tasse ostnud, aga ei meeldi talle ükski neist. Aventi oma on veel proovimata, ei teagi, kas on mõtet raha raistata. Samas lutipudelist tahaks vaikselt lahti küll saada. Lutt on ka kasutusel, suuremalt jaolt küll magamise ajal, kuid vahest ka päeval. Oma mugavusest pole viitsinudki seda võõrutada. Magab ta endiselt minu kõrval, võreka panime täitsa kokku ära. Tahaks tegelt nari osta...aga kõik asjad ju maksavad :( Grete igatahes väga ootab redeliga voodit juba.

Kaspari kõige suuremad lemmikud on kindlasti autod. Ja traktorid. Tema keeles Kakke või kakkel. Seda ta ütleb ka autode kohta ja kui parandad teda, et see on auto, siis põristab. Ta tõesti on neist vaimustuses. Poiss. Gretega meeldib koos mängida. Kui ta on lasteaias, siis on kodus igav ja ripub minu küljes. Eks nad kisuvad ka väga omavahel ja Kaspar valusasti pigistab sõrmedega ja kipub ka hammustama :( sellega ta on ikka Gretele väga haiget teinud.

Viimane armas asi, mis Kaspar teha oskab, on kallistada. Õhtul, kui magama läheb, siis teeb issile ja õele kalli. Temamoodi on see nii ,et ta siis paneb oma pea teise inimese vastu mõnusasti.

Õues meeldib kiikud, liivaga mänguda, kive korjata, ronida(redelist saab juba päris kõrgele), käruga sõita ja ringi uurida.

Sööb kõike, mida meiegi ja väga isuga. Nüüd on tekkinud suur huvi ka ise lusikaga süüa ja ei taha enam söögi ajal mu süles olla, vaid ise toolil istuda või püsti seista. Tassist oskab ka juua. Hommikul on endiselt pudrud menüüs. Kohupiimad enam nii peale ei lähegi. Krõbuskid meeldivad, müslibatoonid, need on head kätte anda kui poest tuleme ja nälg suur või autos näiteks.

Raamatuid vaatab palju, klotse proovib kokku panna ja lahti tõmmata, rõngaid posti otsa paneb. Eriti meeldib mänguasju kuhugi sisse panna, kotti või kasti või ükskõik kuhu. Pliiatsitega sodib. Kiikuda meeldib toas kiikhobuga, kärutab nukuvankritega. Palli viskab päris edukalt. Vesi meeldib hullult, vannituppa saab, siis vaevu ulatub nüüd kraanini ja see kohe lahti ja plätserdama...tihtipeale koos Gretega. Ja õhtune vann on meil endiselt iga õhtu kohustuslik. Seal nad käivad alati koos ja üritavad meid uputada. Kui Kasparil lastaks siis kallakski ainult vett vannist välja.

Väääga palju saab jutust aru, ise rääkida ju ei oska. Kõike mõitab, mis tal teha palutakse. Iseasi, kas ta kõike ka teha tahab. Aga pisut kuuleks on küll kui Grete omalajal, just mis puutub ohtlikesse asjadesse. Kui ikka ütles et ai-ai või pähh on siis naljalt ei puutu. Kõiki asju meeldib aga laiali kallata, sellest ta ei hooli, kui keelatakse. Olgu siis need pesulõksud kotis või klotsid kastis või krõbuskid kausis, kõik kohe laiali ja siis käega maas ka veel sagib seal see ja siis on kogu lõbu läbi ja ajalutab minema.

Ja toas turnib hullult, köögi laulae ronimine pole üldse mingi probleem. Lõpeb see sellega et ta seisab laua peal püsti. Ja nüüd ta tahab õe järgi kõike teha. Gretele meeldib praegu hullult igast kõrgetelt kohtadelt alla hüpata ja Kaspar arvab, et ta ka suudab, siiani oleme saanud ta veel kinni püüda. Ja no kõike teeb absoluutselt järgi, mis Grete ees. Omamoodi on see armas, aga kohati ka väga ohtlik.

Selline ongi meie väike pätu! 1,4 aastane :)