TEHTUD!!!

Operatsioon on edukalt tehtud ja mu arust on juba ka tulemused märgata, Kaspar hingab palju paremini....

täiendan hiljem.....

Juhuuuuu, kolmeneeeee!

Laupäev, 14.04, palju, palju õnne, meie kallis Kaspar!

Ja ongi see väikemees 3 aastane. Hommik algas kingituste ja lauluga :) Grete Mai laulis. Küsisin, et mis laulu sa vennale soovid laulda sünnipäevaks. Ta valis Getter Jaani " Me kõik jääme vanaks" :)

Siis sünnipäeva kingi kokkupanemine. Kaspar sai endale suure autode parkimismaja :) Tundub, et see kink läheb hästi peale, mängu jätkub kauemaks :) Siis pannkoogihommik.

Päeval käisime koos Ainariga Viinistus kaasas. Tal oli vaja seal töö asju teha pisut. Ilm oli algul ilus, me jalutasime lastega mere ääres ja käisime mänguplatsil.

Suurt sünnipäeva seekord plaanis polnud. Õhtul astusid meie juurest läbi mu õde perega ja pärast neid veel sõbrad lastega, täiesti spontaanselt. Siis sai Kaspari sünnipäev suurema hoo sisse, sest tuba oli lapsi täis. Kaspar autopark täienes 4 uue Carsi multika autoga ja need on tal nüüd ikka täielikud lemmikud.

Nii vähe on õnneks vaja :)

Aitähh kõigile külalistele ja õnnesoovijatele!

Operatsioon...

...jäi ära! Läksime siis kolmapäeval, 11 aprill, ilusti kohale kliinikusse. Arst tuli Kasparit üle vaatama...ja Kaspar sellel hetkel köhis üsna rögaselt. Arstile oli see juba üsna selge märk sellest, et laps pole päris terve. Anestesioloog käis ka teda veel üle vaatamas ja otsustati, et op jäetakse ära. See oli mulle suur kergendus, ma olin pool ööd üleval olnud, suurest ärevusest ei tulnud und algul ja hommikul ärkasin ka väga vara ja und ei tulnud uuesti peale, sest põdesin, et kui Kaspar nüüd ärkab ja juua küsib, et mis ma siis teen. Ennem üldnarkoosiga operatsiooni ei tohi 4 tundi juua ja 6 tundi süüa.

Ja teadsin, et see ärevus on mul millegist, mida ma kardan. Kardsingi seda, et laps pole piisavalt terve ja et jumala eest sellepärast mingeid tüsistusi pärast ei tuleks. Parem saame täitsa terveks ja teeme siis opi.

Uus aeg pandi kahe nädala pärast, 25 aprill.

Aprill on sünnipäevakuu

Täitsa ulme, kuidas üks sünnipäev ajab teist taga.

5. aprill on minu emal ja tädi Liisul sünnipäev. Tädi sünnipäeval lapsed ja Ainar käisidki neljapäeva õhtul.

6. aprill pidas Timo oma sünnipäeva. Seal käisime kogu perega. Kaspar tegi rekordi ja oli üleval varahommikuni, kell oli 4:30 kui ta magama jäi :)

7. aprill käis Grete Mai oma rühmakaaslase sünnipäeval mängutoas. Samal ajal üritasime ülejäänud perega unevõlga taastada :) Grete Mail oligi see esimene kord üksi sünnipäevale jääda. Kõik läks hästi, kuna paljud pidulised olid Grete rühmast ja tuttavad.

8. aprill läheme minu ema sünnipäeva tähistama ja mune värvima, sest on ju ülestõusmispühad, kuigi, kuigi....viimased 24 tundi vähemalt, kui mitte rohkem, on tihedat lund sadanud ja need pühad pigem meenutavad jõule, kui kevadpühi :)

Ausõna, tahaks juba kevadet!

Kauneid jõule soovides,

Iris

Suured asjad...

24,25.03 Ainaril algas nädalane puhkus. Mina olin juba ammu unistanud vannist meie vannitoas, sest miskipärast on duzzikabiinid mulle täiesti vastuvõetamatud, pole seal õhku ega ruumi.... Ja pärast ligi 3 aastat siin korteris elamist jõudsime selleni, et vahetasime kabiini vanni vastu. No küll on ilus ja arvata võite, kes selle üle kõige rohkem rõõmu tundis, muidugi lapsed.

26. 03 Oli Kasparil kauaoodatud nina-kõrva-kurguarsti vastuvõtt.

Kasparil on nüüd kättejõudnud aeg, kus ta arsti juures olla ei taha, keeldub igasugusest koostööst :( Grete Mail oli see siis u 2-4 aastaselt ja see oli mu jaoks üsna väsitav. Nüüd aga võtan seda küll pisut stressivabamalt, aga ikkagi pole see kuigi meeldiv. Kui on ikka vaja eriarstile minna ja poiss midagi ei näita ega kontrollida ei lase ja pistab lihtsalt täiest kõrist röökima, on see kohati suht piinilik ja samas kurb. Ma usun, et see on puhtalt ealine käitumine ja ta ise seda põhimõtteliselt ei kontrolli. Ei meeldi ja kõik, mittemillegagi pole võimalik ära meelitada. Aga sellest ei tahtnud ma rääkida :D

Nii ma siis seal arstikabinetis rääkisin, mis ma oskasin ja kirjeldasin Kaspari hetkeseisu: kõva nohisemine ja kohati norsatused öösel, väga tihe nohu eriti selle aasta algul, rääkimisel on tunda, et räägib kuidagi läbi nina, hingab väga palju suukaudu, bronhiite on esinenud. Lisaks võtab ta ju igapäevaselt astmarohtu. Arst palus peale esimest röökimist lapse veelkord kabinetti tuua ja kuna ta suu täiesti pärani karjus, siis oli võimalik kurku näha, seal pidavat kõik okei olema ja arst täiesti rahulikult lohutavalt ütles mulle, et see on lapsel täitsa tavaline käitumine, ikka juhtub :) Anti saatekiri röngenisse. Ma muidugi arvasin, et sellest ei tule siis sootuks midagi välja, seal ju peab liikumatult olema, aga see poiss suutis mind jälle täielikult üllatada. Ütlesime, et läheme pildistama ja no ta oli seal vait nagu sukk ja ei hinganud ka vist. Täiesti ideaalne. Pilt läks digitaalselt otse arstile ja pärast telefonikõne kliinikusse, sain teada, et adenoidid on suured. Teate, ma tundisn kergendust...muidugi on seda imelik lugeda, aga vähemalt on mingigi selgitus ta haigustele ja olemisele. Kuigi lõplik otsus on vanemate teha, siis arst ikkagi nii suurte adenoidide puhul soovitas operatsiooni. Ma isegi tegelikult ei mõelnudki võimalusele seda mitte teha. Nähes Kasparit iga päev ja tunda on , et tal on vaevused hingamisega, siis loodan, et adenoidide eemaldamine on üks võimalus paremale tervisele. Kiirelt rääkides, siis tasuta aegade järjekord ulatus novembrisse ja tasulist on võimalik isegi kuu jooksul teha, siis kiirelt otsustades panin meid tasta järjekorda, sest summa, mis tasulise eest küsitakse pani ikka algul mõtlema. Iga kell saab aegasid ülber muuta.

26-27 märts pärast arstil käiku põrutasime otse Pärnusse spasse puhakama. Lapsed on mõlemad parajad veeloomad, nii et mis paremat saaks olla, kui basseinis hullamine. Kohe peale kohalejõudmist sukeldusime basseini ja veetsime seal ligi 1,5h. Siis õhtusöök, siis paketi sees oli veel tunnike bowlingut ja pärast seda läksid Ainar ja Grete Mai veelkord vette hullama. Kapsar oli juba piisavalt väsinud, nii et meie jäime tuppa und ootama. Vesi väsitab nii mõnusalt, et lapsed magasid hästi ja pikalt kogu öö. Mina jõudsin veel ennem teiste ärkamist ühe kosutava hommikuujumise teha, siis kõik koos hommikusöögile ja JÄLLE basseinidesse. Nüüd kus lapsed olid värskelt puhanud oleks nad seal tunde olnud :) Pole neil probleemi vee all ujuda ja äärte pealt bassini hüpata, torudest käis hoogne allalaskmine. Grete veel ujumisele päris hästi pihta ei saa, nii et sügavas basseinis tuleb mõelmaid lapsi aidata. Madalas lastebasseinis saavad aga nad mõelmad väga hästi ka üksi hakkama.

Kui meie perel on võimalus puhkama minna ja arvestades, et lapsed on kaasas ja et neil ka tore oleks, siis spa on kindel valik. See oli vist meil juba 3. kord niimoodi puhkamas käia ja iga kord on kõik väga hästi sujunud.

28-30.03 käisid mõlemad lapsed ilusti lasteaias ja meie saime Ainariga ka omaette pisut puhata, suvilas tööd teha ja kinos käia.

2.04 Vahepeal olime kõvasti mõtlemistööd teinud ja Ainariga asja arutanud, , siis otsustasime, et võtame tasulise operatsiooni aja ja teeme selle opi võimalikult kiiresti ära, et lapsel oleks hea olla, suvel kosuks ja sügisel saaks juba uue hooga lasteaeda minna ja loodetavasti juba tervema ja tugevamana. Esmaspäeval kliinikusse helistades pakuti aega juba 11 aprilliks. See võttis mind ikka korralikult kokutama, kuna aga Kaspar hetkel terve on siis võtsingi selle aja, millal siis veel :) Hakkasin otsima võimalust, et ta kuni operatsioonini saaks kodus olla ja lasteaeda ei peaks minema, sest Kaspari puhul on see koht, kust pisikuid üles korajata. Operatsioonil võiks aga laps võimalikult terve olla, nii et korjandusega me hetkel tegeleda ei soovi. Kahjuks aga teisipäeval pidid ta ikkagi aias olema. Kolmapäeval käisime uuesti kliinikus vajalikke pabereid toomas ja infot kogumas ning nädal enne oppi on ka vajalik vereproov teha. Selles suhtes olin ma skeptiline, et mis Kaspar sellest arvab. Ei arvanudki midagi. Pistis röökima, nii et mina ja üks õde hoidsime teda kinni ja kolmas inimene võttis veenist vere. Ma isegi ei taha ettekujutada, mis enne opi toimuma hakkab :S Kuna siiani pole helistatud, siis arvatavasti vereproov on korras....aga.....Kaspar on jälllleeeee tugevas nohu, pisut köhis mõned päevad ja silmad ajavad rähma. See võib kõik olla tingitud nohust ja ma siiiralt loodan, et kolmapäevaks on suuremalt jaolt haigus taandunud. Päris korralik stress on mul sellest muretsemisest. Praegu olen ma veel operatsiooni koha pealt rahulik, aga kuuldes teiste kogemusi, siis üldnarkoosi panemine ja sealt ärkamine pole kõige meeldivam, siis arvan, et seal kohapeal läheb keeruliseks. Saaks juba ühele poole ja ma väga, väga loodan, et saame ikka seekord selle opi tehtud.

Kõik pöidlahoidjad olge te juba ette tänatud :)