30.12.09

Tänukiri

Meil oli lasteaias enne jõule pandud üles postkast, kuhu võis soovi korral poetada tänu-kiidukirja lasteaia/kasvatajate kohta. Kuna nii kiire aeg oli siis ja see võimalus anti nii väheks ajaks, siis jäigi mul see kiri sinna panemata. Nii hirmsati oleks tegelikult tahtnud,sest nagu ma ennemgi olen maininud, siis Grete Mai rühma kasvatajad on tõesti üle mõistuse toredad. Esimese lasteaia poolaasta kohta on meil väga hästi läinud ja oleme saanud sellest väga positiivse kogemuse.


Aga..... et oma viga parandad, siis saatsin täna maili teel meie kasvatajatele väikse kiidu ja tänukirja ja panin väikse mosaiikpildi sinna juurde. Ma olen hetkel nii vaimustunud kollažde tegemisest, et võiksin neid päevad läbi teha ja igale poole saata ja üles panna :D :D :D Keskmine suur pilt Grete Maist on ka tema kapiuksel lasteaias ;)

Vestlus

Emme:"Lähme õue!"
Grete: "Vaatame ennem Simpso filmi ära!"
Emme: "Ei, praegu pidime õue minema ju!"
Grete: "Ei tohi kakelda minuga! Palun, paneee!"
Emme: " Tule, paneme nüüd riidesse!"
Grete surgib plaadiümbridega cd mängija vahel...
Grete:"Ma teen oma asju ära, siis tulen!"
Emme:"Lähme õue või?"
Grete:"Ma ei tule õue, varsti tule õue!"

"Hätsi tudusin!"...

...niimoodi vastab Grete iga hommik, kui ta ärkab, ükskõik, kas on ta öö läbi röökinud või öö läbi kordagi tõusmata maganud.....nagu täna öösel!!!!!! Hurraaaa!!!
Ainar on viimased nädal aega maganud Grete toas madratsitel, et öised toimetused kergemad oleks. Iga ööse Grete nutab ja kurdab kõhuvalu ja tahab oksendada jne. Täna hommikul aga Ainar tõusis kell 6 ehmatusega üles, et mis toimub?mis kell on?misassja, keegi polegi häält teinud? ja magas edasi. Tõesti, tõesti, lõpuks ei seganud keegi Grete und, laps sai lõpuks ometi magada ja ennast välja puhata. Rõõmsalt ärgates teatas ta, et magas hätsi ja Mikit palun! Mikiga medali shokolaadi! Ja järgmine hetk ta juba teatas, et tahab lasteaeda minna :) Pani oma lasteaia riided selga ja käib nüüd toas kingadega :D Oiii, ma olen õnnelik, sest laps on õnnelik.

Loodan nüüd, et lõunaunest ärkamine oleks sama lõbus. Eile hommik oli ka tegelikult sama rõõmus ja peale lõunaund hakkas jälle trall pihta. Kõht valutab jne. Panime arstile ikka aja ja oiii, seda kisa, mis siis tuli, kui selgitama hakkasime, miks on vaja arstile minna. Ei teagi, miks ta nii paaniliselt arsti kardab...meil on nii tore perearstikeskus ja pole ka mingit halba kogemust olnud ju. Kuna meil aga öö nii hästi läks, siis hommikul helistasin arstile ja käntseldasin aja ära, sest mis ma lähen last sinna piinama. Kui nüüd vabade päevade jooksul ikka paremaks ei lähe, siis käime arstil järgmise nädala algul.

Eile käisid meil veel ühed hilinenud päkapikud ja tõid Gretele ühe armsa kutsu.
"Emme, see ei ole kutsu, see on koer!(ise itsitab)emmel läks sassi!! (ja itsitab veel rohkem)" taetas Grete mulle. Hästi armas väike koer on, Grete nii hoiab ja kallistab teda.

29.12.09

Halb eeskuju

Oi, oi kui valus kõrvadel on. Täna hommikusest kuradist on kulat saanud. Ja Grete jaoks on see nii naljakas ja põnev. Algul keelasin, ütlesin, et nii pole ilus, aga sain ka kohe aru, et mida rohkem keelata, seda lahedam on seda korrutada. Enam ei keela :) loodetavasti kaob ruttu ära. Kui midagi on lendu lastud, siis on seda rake kinni püüda, sest Grete on hetkel eriliselt tähelepanelik.

Veel üks seik täna hommikust. Olime õues. Sättisin Kasparit vankri juures, silmanurgast näen, et Grete tahal lund süüa. Läheb nurga taha ja hüüab: " Öde on naljatilk!" Ta on nii metsikult kaval viimased päevad, et kui hästi vaadata, siis on sarved ka peas. ;)

Grete Mai räägib...

Eilse päevaga tuli igast "pirne" Gretel. Lähen võtan oma märkmepaberi külmkapi pealt ja panen kohe siia kõik kirja.

Olime poes. Üks väike tüdruk kukkus. Grete:" Tüdruk kukkus, sai haiget!... Tema ei taha minu kalli!" Ta on tavaliselt harjunud haigetsaanutele kalli ja pai tegema.
Tulime poest koju, venna kisas, nälg oli. Grete tuleb tähtsalt minu juurde ja teatab: " Mina ei nuta ja ei läuska!" Ma andsin siis vennale süüa ja Grete tahab multikat suurde tuppa, ma seletan talle, et oota, ma annan vennale söögi ära siis tulen panen. Grete: " Ma lähen kannatan suures toas!" Ise itsitab :D
Täna hommikul tegin putru, segasin nii, et keevat vett kukkus mul jala peale ja no automaatselt tuli: "Kurat!" ja mu väike kaja tegi: "Kulat, kulat!" Oiii, kuidas tuleb ettevaatlik olla, mida öelda.

Venna sööb emme süles ja Grete jookseb teisest toast venna mänguautoga ka kööki sööma. Mänguautos istub üks karvane elukas, Grete arutleb: "Temal pole hambaid, tema on väike, tema sööb hoopis venna putru!"

Kuna Grete Mail ikka kõht veel vahel valutab, siis viisime täna hommikul uriiniproovi arstile, õnneks oli kõik korras. Üks asi jälle välistatud. Kui nüüd tänase päeva jooksul peaks kõht valutama, siis arstile uus aeg ja me peame kõvasti eeltööd kodus tegema, et ta lubaks arstil kõhtu katsuda. Mulle tundub aga see võimatu üritus, sest isegi siis, kui me arstist rääkinud pole, teatab tema, et ei taha arsti juurde. Mis meie pisikest küll vaevab?

28.12.09

Aasta lõpp e. minu tunded...

Ma olen täiesti tavaline eestlane, ei kipu ma ülevoolavalt kedagi kallistama ega kiitma, mis siis, et hinges tunnen mõndade asjade üle väga suurt rõõmu. Lihtsalt olen selline ja sinna ei saa midagi parata. Pigem kipun ikka rääkima sellest, mis hetkel kehvasti ja pahasti on jne. Üks viu, viu, viu ühesõnaga. Mõnikord nii hirmsasti meeldivad kellegi riided või ehted või ükskõik misasi, et teeks siis lahkesti ühe komplimendi, aga ei tule need sõnad kergesti üle huulte. Proovin ennast parandada, mõnikord see isegi õnnestub.

Nii tundub, et viimasel ajal on ka see blogi kuidagi üheks suureks halaks muutunud. Lapsed on haiged ja kiire sagimine ennem jõule ja kuidas ma kuidagi midagi enam ei jaksa hakkab juba ennast ka ära tüütama. Nii ma siis otsustasingi teha aasta lõpus ühe kokkuvõtva postituse oma tunnetest, et raputada mingi koorem endalt ja puhta lehena ja rõõmsalt alustada uut aastat. Noh nagu ma täna hommikul arvutit puhastasin või üleeile kuivainate ja ravimite kappi. Nii mõnus on terve aasta tolm maha pühkida ja värskelt uuesti alustada. Seda muidugi võiks ka aasta sees mitmeid kordi teha, aga aega ju pole..... :D
Varsti saab kolm aastat täis, kui ma olen lastega kodune olnud. Ma ei ütle, et see on kerge olnud, kohe kindlasti mitte ja ma ka ei saa öelda, et midagi kahetsen, absoluutselt kindlasti mitte. Ise me võtsime ostuse vastu saada kaks väikse vanusevahega last järjest ja tegelikult on nad ju nii imearmsad, kuidas seda saabki üldse kahetseda. Nad on väga oodatud ja kallid mulle.


Rasked on need aastad muidugi olnud, pole ma saanud korralikult magada, pole ma saanud põhimõtteliselt üldse aega endale lubada, kõik käib hetkel "laste kella" järgi. Vahel löövad lained niimoodi pea peal kokku, et õhk saab otsa. Vist kõige raskem ongi minu jaoks see emotsioonide virr-varr, mis päeva jooksul toimub. Üks hetk oled sa üliõnnelik esimeste sõnade või sammude üle, järgmine hetk kannatad hambad ristis nuttu või jonni. See väsitab nii hirmsasti, samas kõik käib asja juurde ja kindlasti mõne aasta pärast ei näe ma neid probleeme üldse nii võimsatena, kui need hetkel tunduvad.


Ja tegelikult on ju rõõme päeva jooksul hoopis rohkem, kui neid asju, mille üle viriseda. Kui te vaid näeks iga päev, kui mõnusalt muheda pilguga Kaspar Gretet jälgib või seda, kuidas Grete lasteaiast tulles, midagi muud peale venna ei näe ja teda kallistama jookseb. Iga päev tunnen rõõmu mõne uue oskuse üle või naljakate lausete, mis Grete suust tulevad. Nii armas, kui üks väike pamp öösel nohistades mu kõrval sööb või Grete õhtuti meie kaissu teleka ette uinub. Ja kindlasti väike vanusevahe teeb ka lapsed lähedasemaks, mängukaaslane kogu eluks.


Ja nagu ühes Puhhi raamatus, kus esitatakse küsimus, et "Miks vihma peab sadama?" on kirjas, vihma sajab selleks, et me päikselise päeva üle rohkem rõõmu tunneks.

Soovin kõigile rohkem päikselisi päevi,
positiivseid mõtteid
ja rõõmsaid hetki uueks aastaks!
Minge ka nüüd oma kappe
ja mõtteid puhastama ;)

27.12.09

Ainar ja Iris

Grete on hakanud hästi palju kasutama meie eesnimesid. Eriti Ainari oma. "Ainar, tule siia!", "Kutsu Ainar vannituppa!", "Ainar, tule vaata!", minu nime mitte nii palju "Emme, Iris". Rohkem kasutab ikka emmet ja issit, aga kui mingi eriline tuju tuleb, siis kutsub eesnime pidi.

Ja hästi palju vastab kõigile küsimustele, mis me ka näiteks Ainariga omavahel üksteiselt küsime ja need vastused kõlavad päris koomiliselt.

Pühad läbi...

Nädal on möödas meie kõhuhaiguse algusest. Seis on selline, et Kaspar elas selle üle väga kergelt ja loodan, et selles mängis ka suurt rolli rinnapiim. Grete Mai seevastu on veel endiselt taastumas. Päevad on juba väga normaalsed: Grete toimetab ja mängib ja jookseb ja jutustab ja naudib õues lumes möllamist, aga lõunaunest ärkamine ja ööd on endiselt keerulised, ärkab nutu ja suure kisaga ja räägib, et kõhus on valus. Õnneks hakkab vaikselt söögiisu tagasi tulema ja tuju on palju paremaks läinud(loe:juba kiusatakse vennat :D ), nii et võtab temal lihtsalt rohkem aega tavalisse rütmi tagasi saamine. Minul aga suurest pingelangusest kohe nina vesine ja nii kinni, et öösel paha magada ja päeval pea paks otsas. Kui ööd ka korda saaks, siis oleks juba päris mõnus....

Grete Mai enam lasteaeda see aasta ei lähe, las olla rahulikult kodus. Kuna haigusega ja jõulusagimisega nii palju tegemist, siis polnud ma Grete hambaid vahepeal üldse vaadanud. Jõululaupäeval märkasin, et tal 2 hammast, mis tal siin vahepeal igeme all punnitasid, on ilusti välja tulnud. Nüüd on üks veel jäänud ja siis peaks kõik piimahambad suus olema.

Kaspar on viimasel ajal päris memmekas, kui silmapiirilt kaon, siis on vigin kohe lahti või käputab mulle järgi ja hakkab sülle küsima. Muidu aga toimetab hoolega, käib õel järgi ja jutustab temaga oma keeles, sikutab juustest ja turnib ta otsas. Päris tublisti liigub diivani najal, hirmsasti kipub arvuti kallale, kui see tema käe ulatuses juhtub olema. Täna seisis mõned sekundid nii meie kui oma üllatuseks täitsa ise püsti, ilma millegist kinni hoidmata.

Ühesõnaga hakkab paremuse poole minema....

25.12.09

Jõululaupäev...lõpp hea, kõik hea!

Kui veel lõuna ajal ja mõned tunnid pärast seda oli meil olukord väga nukker kodus ja keegi mingitest jõuludest midagi kuulda ei tahtnud, siis õnneks õhtuks hakkas ka rõõm meie tuppa tulema.

Kella 15st hakkasin mina jõuluroogasid valmistama. Liha, verivorstida, kapsad, kartulid möllud-värgid...nagu ikka. Ema oli kutsutud kella 16ks meile. Muidugi ütlemata kahju, oli et mu õde ei saanud tulla, aga no seda kingitust ei tahtnud ma kellelegi teha, mis meid mitmeid päevad vaevanud on. Tegelt oli raske rõõmsat nägu teha ja ega ei teinudki, sest lastel oli paha ja õhkkond meie kodus juba mitu päeva üsna nukker olnud. U 17 ajal, kui sööma saime hakata, siis oli Grete ikka veel väsinud ka kurb. See tõmbas ka endal tuju täitsa alla.

Aga jõulud ju...meid päästis jõuluvana...või õigemini tema kott, mis ukse taha oli jäänud. Läksime Gretega poti peale ja äkki oli uksekell, Grete kartis, et ongi jõuluvana ja see teda ei rõõmustanud, aga kuna oli ainult kott ja kingitused, siis hakkasid ka Gretekese suunurgad üles tõmbama. Tõime koti kuuse alla ja pidu läks lahti. Kõige vahvam oli, kui Grete nägi, üht kollast konksu kotis, mis oli kingipakendist pisut välja jäänud ja kohe ta hüüdis, et vihmavari :D nii palju siis üllatusest, aga kuna ta oli ammu juba kollasest vihmavarjust rääkinud, siis ta oli loomulikult üliõnnelik. Ja nii meil see aasta vedaski ja keegi ei lugenud salme, vaid järjest võtsime kingitused välja ja vaatasime, mis sees on. Tegelikult oligi laste vaimustusest oma kinkide üle kõige parem meel. Lapsed sai kahe peale ühe suure koduloomade teemalise lego ja küll oli sellest rõõmu. Lõpuks Grete mängis sellega kella 23 ja voodisse minnes vajus kohe silm kinni.



Meie pere soovib kõigile
blogi-lugejatele
kaunist jõuluaega,
vahvat aastavahetust
ja ilusat algavat aastat!

... vol 2

Ma ausalt öeldes ei mäletagi, mis 22. detsembrist sai, aga 23 dets. käisime mõlema lapsega pereaersti juures. See oli nii kohutav kogemus, et lõpuks ma nutsin koos Gretega seal ja ootasin, millal ometi saaks minema. Pärast seda läksime linna papa-mamma juurde, et äkki saame päeva jooksul uriini proovi Gretelt, aga kuna ta pea kohe jälle suurest väsimusest magama jäi, siis ei saanud ka proovi viia. Oleks me teadnud, et mamma-papa juures olemine lapsed nii rõõmsaks teeb, siis oleks juba esmaspäeval seal olnud. Nagu haigust poleks olnudki, Grete oli rõõmus, tegi nalja ja toimetas ringi, sõi kartulit ja kastet ja oli rõõmus. Kaspar oli niikuinii juba suht okei võrreldes Gretega.

24.dets hommik oli ka võrdlemisi rahulik. Grete veel ikka süüa suurt ei taha, aga õnneks joob palju. See mitte söömine teeb ta nii nõrgaks, et vahepeal ta jälle kaebab, et pea valutab ja siis kõht ja ei tea mis veel, nii kahju on lastest.

Kuna palavikud on läinud ja tuju hea, siis pakkisime ennast autosse ja läksime jõulukinke ostma. Mul oli nii halb tunne, et ennem 24 dets polnud meil ühtegi kinki ostetud, isegi mitte midagi oma lastele polnud kuuse alla panna. Ainar läks lastega nii kauaks vanaema juurde. Kokkuvõttes võiks öelda, et see oli üks edukamaid kingiostu-rallisid mu elus. Mul oli kindel plaan ja kindlad asjad, mis ja kust ma ostan ja nii kõik toimis. Aga kahjuks ei mõjunud minu mitte kohalolek Gretele hästi,tuju läks jälle ära, väsimus ja kurbus võttis võimust.....

Teel kodu poole, Ainar küsis, et mis ma jõuludeks tahan....ma vastasin, et lapsed terved oleks, siis muud ei soovigi......

22.12.09

...

Kaspar jäi ka eile haigeks. Tema ainult oksendab. Palavik tõusis ka õhtu poole, öösel õnneks hullemaks ei läinbud, aga öö ise oli hull, nii et ma olen praktiliselt magamat 2 ööd juba. Grete olukord on pisutki parem, tahab juba süüa ja tuju on vahelduva eduga päris hea ja siis jälle kehvem.

Õues on eilsest saadiks laia lund sadanud, me peame seda ainult toast vaatama. Nii tahaks, et Gretegi õue saaks :( Praegu on selgusetu, kas saame ikka jõuluõhtut meie juures pidada....

:(

21.12.09

Grete Mai räägib ja laulab

Grete Mai rääkimine siiamaani mu jaoks üks mõnusamaid asju üldse. Kui tal hea tuju on, siis võib ta igast asju arutada ja jutustada ja kuna just lapsed lasteias ka jõululaule õppisid, siis neid juppe laulab ta ka pidevalt. Praegu areneb tal just lauseehitus, hakkavad korralikud täislaused tulema.

"Päkapikk, päkapikk olen ma,
uhke tutimütsiga"

"Tipa-tapa-tip kõnnib päkapikk,
otsib, vaatab, kuulab,
siis ta teab,
kus on lapsed head"
Mõlema laulu juurde käivad mõnusad liigutused ka tal.
Täna peale väikest uinakut hommikul tõustes oli Gretel tuju parem ja ta rääkis vennale, kes mu süles istus: "Lilled tulevad, päike tuleb välja...siis saabki ujuma!", ma ütlesin, et jah, siis saab ujuma, aga praegu on lumi maas ja lähme kelgutama, kui terveks saad.
Grete vastas:" Siis lähme basseini ujuma, pläts pläts, ronin issi selga, ujume koos! Liumägi on ja vennale meeldib ka!"

Kiiktool

Pühapäev möödus suht rahulikult kodus. Grete oli hommikul juba nii palju tervem, et ta pidi meid surnuks rääkima :) ainult seletas ja tegutses. Lõunauinaku tegid lapsed koos ja peaaegu 3h. Õhtu poole aga Grete enesetunne läks vist pisut kehvemaks, eks ta oli väsinud ka ja süüa pole ta õieti juba paar päeva tahtnud, kust see energiagi tulema peaks. Õnneks ta juua tahab pidevalt ja keha pole ka enam nii kuum, temperatuuri täpselt ei tea, sest kraadida ta ei lase ja kui jääb magama, siis uni on nii kerge, et kätt tõstes ärkab kohe.
Õhtul vanaisa tõi meile kuuse. Grete polnud isegi selle ehtimisest väga huvitatud. Kaspar käis ikka kuuske näppimas, aga oli suht pettunud, et see torgib. Tema esimene kuusepuu.

Öö....Grete ärkas mitmeid kordi, et juua. Kaks tassitäits jõi öö jooksul ära. Kuum ta ka polnud, päris jahe ka mitte, ei hakkanud teda kraadiga segama. U 5 ajal hommikul tahtis jälle juua ja arvas, et nüüd on hea aeg ärkamiseks, suutsin teda veenda, et tegelikult tahaks edasi magada. Läksin voodisse tagasi...Kaspar tõusis käpukile ja hakkas puristama ja kiljus korra. Mul juba süda seisis, et ajab Grete ka üles. Üritasin teda rinna otsa panna, et edasi magada, pisut sõi ja siis äkki oksendas kõik välja. Kell oli siis u. 5:45. Kuna ta öökis natuke edasi, siis tõstsin ta püsti, pisut hirmutav ju. Ja selle sebimise peal tuli ka Grete kohale, nii meil siis täna hommikul oligi äratus kell 6. Jälle asjad pessu.

Lapsed olid nii väsinud, et kell 7 vajusid jälle ära. Ma istusin Grete toas tumbal, Kaspar oli süles ja laulsin neile. Ei teagi kumb ennem ära vajus Grete või Kaspar mu kätel, aga magama nad jäid ja mina unistasin jälle oma kiiktoolist, mis lastetoas olla võiks......

*ma ole ise aga pisut õnnetu...kõik jõulukingid on ostmata, ühed kingid, mida olen juba 2 kuud teinud, nendega on ka väike probleem, margid ostmata, kaardid on posti panemata, kuidas niimoodi jõulud tulla saavad.....

20.12.09

Mees nagu masin

Kaspar turnib, ronib, lükkab, kükitab. Need ta viimaste päevade saavutused.
Kui taburetti näeb, siis saab kohe pahaseks, kui see on vastu seina pandud, sest siis ei saa ju seda lükates edasi käia.
Kui on mõni madalam aste või kast või ükskõik misasi, siis sinna otsa proovib ta ronida ja ronib ka.
Kükitab...seda ta veel pisut harjutab, sest kükitamine pole mingi käkitegu :D
Ja üldse...Kaspar on lihtsalt üks imearmas kaval poisiklutt, muie on kogu aeg näos, kõva häält teeb siis, kui tõesti enam midagi muud ei aita ja jutustama on hästi palju hakanud, pä-pä-pä-pä, la-la-la. Õde räägib samamoodi vastu ja nii nad siis oma vestlusi peavad.
Ja hullumoodi tükeldab paberit, andke ainult kätte: ajalehed, ajakirjad, salvrätikud, õe joonistamispaberid, ükskõik mis peaasi, et paber.
Vahest loeb raamatuid ka ;)

19.12.09

Toidumürgitus või kõhutõbi?

Jälle peab tõdema, et tervisega on meil vedanud, oleme varem puutumata jäänud ka igasugustest okse-ja kõhuviirustest, mida viimastel aegadel jube palju liikumas on.

Paar päeva tagasi, neljapäeval olime Kaspariga kodus nagu ikka, äkki mul hakkab pea ringi käima ja seest keerama, päris kehva oli olla. Õnneks Kaspar magas ja ma sain ka pisut pikutada, muidu oleksin veel kuhugi pikali kukkunud. Kui Kaspar ärkas, siis pikutasime veel koos edasi, kuna mul oli ikka nii kehva, et liigutada ei tahtnud, rääkimata Gretele järgi minekust. Lõpuks pidime ikka voodist välja ajama ennast ja no siis tundsin, et nüüd tuleb kõik üles..... sellist asja pole mul varem olnud :( Ja oksendasingi.... :( Aga see muutis tegelt kõik paremaks, normaalne enesetunne tuli tagasi ja polnud mul ka järgmine päev midagi viga, nii et süüdistasin mõnda toitu, mida olin söönud ja mis ei sobinud.

Aga...laupäev....täna hommikul. Kell oli umbes 6:45, kuulen, et Grete Mai hüüab, mõtlesin, et jube vara on küll ärkamiseks, lähen ruttu ta juurde, pakun vett ja küll magab edasi. Tema aga istus nukralt oma voodil, pime oli ka ja kui äkki taipasin, et ta oli oksendanud, siis läks mul uni hoobilt minema. Grete oli ka segaduses, sest temalgi oli see esmakordne asi, pole ta varem ei okendanud ega ka kõhuga probleeme olnud. Hakkasime siis tegutsema, ruttu riided seljast ja pesema, sest see lõhn oli ikka päris jube ja Grete enesetunne ja maitse suus kindlasti veel halvem. Saime kõik puhtaks ja kuivad riided selga, Grete ka ei kurtnud, et halb oleks või kõht valutaks ja lootsin, et ehk ühekordne jama...eile õhtul sai hilja veel palju söödud ja äkki sellest. Kui äkki oli vaja kakale minna...kõht täitsa lahti...nii me siis nüüd käime natukese aja tagant kakal ja peseme aluspükse. Ma hirmsasti loodan, et tegemist pole mingi viirusega, sest siis oleme varsi kõik vetsu järjekorras.

Ikka juhtuvad sellised asjad, kui Ainar peab ära olema.... nüüd ma toimetan siin kahe lapse ja ühe lahtise kõhuga. Õnneks on Gretel tuju hea ja mängib rahulikult. Saame sellestki asjast jagu :)

TÄIENDATUD:(kell11:05) kell 10 küsis Grete juba uuesti magama, üsna vaevatud olemisega ise. 10:45 jooksis oma toast välja, pisut köhides ja oksendas ka kohe esikusse :( Nii kurvake ja väsinud kuidagi. Läks kohe uuesti teki alla pikutama, venna ärkas. Oh jeerum, tema ju käputab igal pool ringi ja tundub, et see on viirus, nii et ega temagi puutumata ei jää. Tegin kiire tel.kõne sõbrannale, et nõu küsida, mis ma tegema pean. Sain teada, et piimatooteid ei tohi kindlasti anda ja kui siis banaani, see pidi kõhule hea olema. Ja palju juua. Nii hea, kui on targemaid inimesi, kellele saab iga kell helistada. Aitähh, Ketlin! ;) Ja Siretile ka suured tänud!(tuleviku tarbeks kirjutan veel üles, et leiba ei tasu ka anda, haput jooki või mustika kisselli võib juua anda, kuivikuid närida) Koristasin toad, pesin põrandad. Grete on oma toas voodis, tuju läheb korraks jälle paremaks, laulab: "Päkapikk, päkapikk olen ma, uhke tutimütsiga!" Tuulutame tube!
Lõunauni tuli lastel peale juba 13 ajal. Siis sain lõpuks Gretet kraadida ka. 38,4. Ma ei uskunudki. Mõlemad lapsed magasid 2,5h. Ma lihtsalt nautisin vaikust ja vaatasin telekast " Ingel nimega Michael'it", armas film mu arust.
Kui Grete tõusis oli ta omadega päris läbi. Väsinud ja kurnatud. Juua ka algul üldse ei tahtnud. Pikutab diivanil ja vaatab poolkinniste silmadega multikaid.
Pärastlõunal jõudis issi koju, see tegi korra meele rõõmsamaks ja issi kaissu jäädi korraks veel magama. Sain kraadida veelkord, 38,9 juba. Õnneks enam seest midagi välja ei tule, ehk hakkab nüüd paremaks minema.

Ikka allergia

Jälle jõulud, jälle mandariinid!!!!

Eelmine aasta Gretele mandariinid mingeid vaevusi ei tekitanud ja ma mõtlesin, et see probleem on seljatatud...no see mandariini allergia, mis tal esimeste jõulude ajal oli, kui ta 7. kuune oli ja ma väga, väga palju mandariine sõin ja Grete läbi rinnapiima ka vist neid sai ja punaseplekiliseks läks.

Nüüd aga saime Selverist jube häid mandariine ja nädala algul kolm päeva järjest õgisime neid nagu loomad. :D Tõesti olid hirmus head ju! Nädala algul läks ka õues ilm talviselt külmaks ja arvasime, et punetavad ja karedad põsed on Gretel sellest. Aga kui ka jalgade peale kuivad punetavad laigud ilmusid, siis hakkasin mandariine kahtlustama. Külm ilm ja vanniskäik toovad need veel eriti esile. Ja no kindlasti kuivatab nahka hetkel ka hirmus kuiv õhk toas, köetakse ju nii mis kole. Kasparilgi on öösel paha hingata, nina kuivab seest täitsa ära ja temalgi on põsed pisut karedaks läinud, aga Kaspari puhul kahtlustan küll külma talveilma. Mis siis et me pole eriti selle pakasega õues käinudki.

Kui muidu on mõlemal lapsel on väga hea nahk: siidine, pehme ja ilus puhas, siis nüüd on mõlemal põsed punased nagu ladvaõuntel, eriti Gretel. Kui õues ei käi, siis tõmbab punetus nagu tagasi, aga külm õhk teeb jälle naha karedaks.

18.12.09

Jõulupidu

Grete Mail oli täna jõulupidu lasteaias. Kuna otsustati pidu ilma vanemateta teha, siis käisin mina pildistamas, et teised vanemadki oma päkapikkude esimest jõulupidu näeks.

Lasteaias on tehtud häääästi armas jõuluvana-tuba, väga väga hubane ja tõsiselt mõnus, tekitas hea jõulutunde. Lapsed on seal varem käinud päkkapikkudel külas ja meisterdamas, seekord aga oli hoopis jõuluvana ja jõulumemm isiklikult kohal. Ma tegelesin usinasti pildistamisega, nii et pooled asjad läksid mul kõrvust mööda. Kahjuks aga Grete Mai ei olnud kõige paremas tujus ja hoidis mu lähedusse, vahepeal leppis ka kasvatajaga õnneks. Laule ja liigutusi aga ta polnud üldse nõus kaasa tegema, rääkimata jõuluvanale pai tegemisest. Aga sellest pole ka midagi, küll tuleb neid pidusid veel, kust ei saa teda minema :D

Jõuluvanal oli kõigile lastele kingitused ka, need toodi suure kotiga rühmatuppa ja kingi saavad lapsed kätte õhtul koju minnes.
Rohkem pilte meie pildialbumis ;)

15.12.09

8. kuuse mõõdud

Kuna on pisikute hooaeg ja perearst mõõtma meid see kuu ei oota, siis proovisin ise täna Kasparit mõõta.

Pikkuseks sain u 75cm ja kaal on 10 800g. Viimase kuuga nagu polegi kaalu palju enam juurde tulnud, ta ju nii liikuv ka. Pikkuse mõõtmine on alati suht kahtlane asi. Eelmisel mõõtmisel Kaspar ju kahanes natuke :D Eks siis 9 kuuselt, kui kindlasti arsti juurde läheme, saame täpsemad suurused teada.

Autopesulas

Eile unustasin ühe huvitava uue(lastele) kogemuse kirja panna, teen siis täna seda. Nimelt, kui pühapäeva pärastlõunal Keilasse jõudsime ja lapsed veel tagapingil magasid, mõtlesime, et pikendame nende uneaega ja käima autopesulast läbi.

Aga siis kui pesulasse sisse sõitsime ärkas Grete pärast tunnikest magamist ja oli üsna suures hämmingust, sest ta ei saanud ju aru, kus ta on. Pesulamees hakkas ka mingi pihustiga auto külgesid üle laskma ja see tekitas temas veel rohkem hirmu, nii et ma võtsin tal käest kinni ja siis ta oli nõus kohkunud näoga pisut ringi vaatama. Kui aga harjad tööle pandi, siis tõmbusid suunurgad allapoole, müra oli ka piisavalt, mis veel rohkem õudust tekitas. Ainar paitas Gretel pead ja tegi usinasti selgitustööd, mis toimuma hakkab. Venna ärkas ka, aga temal polnud pesulast sooja ega külma. Gretel hoidsin käest kinni kuni lõpuks välja saime, ennem veel puhus masin auto kuivaks ja me rääkisime kogu aeg, et pole midagi, suur tuul teeb auto kuivaks ja puhtaks.

Kui lõpuks jälle õue valguse kätte jõusidme hakkas Grete Kasparile rääkima: " Pole midagi, suur tuul puhub, pole midagi, ei karda! Ongi auto puhas, vaata venna, ongi puhas, pole midagi!!"

Väike vapper tüdruk!

Varajane jõulukingitus....

...või olid need päkapikud, vat ma ei tea, aga mõlemad lapsed magasid täna nii ülihästi öösel, et ma kohe särasin, kui ärkasin. Ainar ja Grete toimetasid ka hommikul nii vaikselt, et ma ei kuulnud midagi ja kui ma ärkasin, siis Kaspar magas veel nii, et ma sain isegi hommikul mõnusa dušši võtta ja siis päeva alustada. Üks öö korralikult magada on tõesti nii suur asi mu jaoks, et muid jõulukinke ei oska soovidagi.

Jah, Grete Mai läks täna lasteaeda, sest mingit nohu tal pole tegelt päeva jooksul tulnud ja Kasparil pole pärast eilset hommikut ka mingit palavikku olnud, nii et oleme õnneks vast terved. Kuigi hõisata ei tohi kunagi.....

14.12.09

8 kuune Kaspar


Täna jälle 14 kuupäev. 14.dets. Seekord saab Kaspar 8 kuuseks. Üks hammas suus. Käpuli käimine pole enam mingi küsimus, püsti ajab ennast igale poole ja väga osavalt juba. Toe najal sammub pisut edasi ka, kui vaja midagi kätte saada. Laliseb ka pisut, eriti kui oma näpud suus on või mõni mänguasi igemete vahel ripub. Suure õega suhtleb ka omal moel, naeratab talle palju ja käib juustest kiskumas. Ajalehti ja muud paberisodi on kasvõi üle laipade nõus kätte saama ja nätsutama. Eile näiteks käputas sajaga vannituppa ja kohe kättpidi õe pissipotti ja võttis paberi sealt välja :S No ikka jutub :D Väkk.... Aaaa, ta ei käi pissipotis ainult kättpidi, iga hommik istub seal ja teeb oma hädad sinna, ise on üpris õnnelik. Rinnapiima saab ka endiselt, lutti ja lutipudelit ei tunnista.

Magab päevas 3 korda. 2 lühikest uinakut ja lõunal üks paari tunnine. Õues võib isegi kauem magada vahest.

Lisatoitu sööb ka 3 korda päevas. Hommikul putru, näiteks tänahommikune esmakordne kaerahelbepuder polnud talle eriti meelejärgi. Päeval siis mingi püree lihaga ja õhtul midagi ilma lihata, üldjuhul puuviljapüree. Paaril korral on saanud maitsta ka toorest õuna ja porgandit, oma näpu vahelt, seda ta nautis küll :)

Täna on siis selle talve esimene külmem ilm. -9 kraadi näitas meil akna taga, Ainari telefon aga hoopis 14 miinust. Aga aknast vaadates on ilm ilus sellegipoolest. Lumi on maas ja päike paistab. Mõnus karge talveilm.

Hiiumaal

Olime üle pika aja jälle Hiiumaal käimas. Grete Mai on väga õnnelik, kui saab praamiga sõita ja tädidega mängida ja mammale-papale kalli teha. Kaspar on veel nii väike, et kui emme-issi olemas on, siis on igal pool hea olla. Ainult kohe on näha, et tal läheb harjumiseks pisut aega ja kui ilusti uue kohaga harjub, siis on kõigiga sõber. Lihtsalt kindlam on algul uute nägudega emme sülest tutvust teha.

Ma olin rääkinud, et kui Grete Mai lõpuks venna nime õigesti hakkab ütlema, siis mina panen selle kuupäeva ilusti kirja. Laupäeva hommikul käisin teisel korrusel Kasparit magama panemas ja kui alla tulin, oli mamma Gretele Kapsali asemel Kaspal õpetanud ütlema. Seda, et ta r-tähte lõppu ei ütle, sellest pole midagi, aga ta vahetas varem ka tähed sõna sees ära. Pool päeva ta ilusti ütles Kaspar, aga pärast muutus see jälle Kapsalik. proovime edasi :)

Ja siis hakkas Grete seal kasutama vastuseks "Ma'i tea". Kui ta ei viitsinud, ei tahtnud vastata või päriselt ka ei teadnud, siis ta mõnusalt ütles: "Ma'i tea!"

Pühapäeva hommikul aga hakkas Grete aevastama, korra nuuskasime ka. Päeva jooksul tuli ka aevastusi ette. Öösel oli Kaspar päris tuline, ma ei hakanud kraadima, kuna midagi väga hullu ei tundunud olevat, hommikul oli 37,5. Täna pidin niikuinii Grete lasteaiast koju jätma. Aevastab ta endiselt ja natuke paksu tatti tuleb ka, nii et tundub, et haigus jälle majas ja lasteaeda ei saa :( Äkki saab nohule niigi palju kohe jaole, et saab reedel lasteaia jõulupeole, aga sinna veel mitu päeva aega, jõuab veel otsutada.

Küüslaugu aroomid jälle toas....

9.12.09

Ikka juhtub :D

Kui eelmine pühapäev Grete Mai mu uue näokreemi mööda köögi lauda hõõrus ja enda ta labakäed oli üleni sellega paksult koos ja ma hirmus pahaseks sain, siis tänane hanerasvaga määrimine ei liigutanud enam ühtegi mu närvirakukest :)

Läksin pärast õhtust "pepu-pesu" Kasparit magama panema ja jätsin Grete vannituppa kraanikaussi oma mänguasjadega mängima. Ise magamistoast kuulsin mingeid kahtlasi klõpsatusi. Kui Kaspar magama jäi, läksin siis vaatama, mis vannitoas toimub..... :D klõpsatused tulid sellest, et ta tegi mu silmameigi eemaldajat lahti, õnneks välja polnud kallanud, nagu viimased kaks korda :D hambapasta oli lahti keeratud, siis veel üks tuub, aga need polnud üldse olulised. Hoopis ta käed olid hirmus rasvased...ta oli ka hanerasva kreemilt korgi ära keeranud ja seda olid kõik kohad täis. Pestes see ju kätelt maha ei tulnud, nii palju kui ta ka ei üritanud. Aitasin kõik korda panna ja ära pesta ja kui kuivatama hakkasin, siis avastasin, et ta oli seda ka hullus koguses õigesse kohta määrinud...rinna peale, kõik oli üleni paksult rasva täis :D

Kaks hammast punnitavad

Ei, mitte Kasparil, hoopis Gretel. Täna piilusin talle huvi pärast suhu, et mis tal need tagumised purihambad teevad ja mõlemad alumised tagumised kumavad igeme seest ja ige pisut punane ka. Praegu ta pole küll kurtnud, et valutaks. Loodetavasti lõikmine ka haiget ei tee.

Nii et ma panin täppi, et Kaspari esimesed ja Grete viimased tulevad koos.

8.12.09

Päkapikk räägib, mis me nädalavahetusel tegime!

Esimene hammas

Ja lõpuks ta ongi väljas, hurraaa! Eelmine esmaspäev märkasin, et Kaspari alumine ige on kuidagi imelik, väike täpp oli seal. Terve nädala on ta ilastanud, mänguasjadega hirmsasti igemeid nühkinud, terved ööd mul tissi otsad istunud, eile terve pärastlõuna oli pahas/vinguvas tjus ja täna ongi üks terav sakiline nukk väljas. Ja temale endale on see ka vist huvitav, kogu aeg keelega nühib seda, täitsa naljakas on vaadata, keel on kuidagi risti ja siis sagib :)

Ühesõnaga 8. dets tuli esimene hammas alla vasakule. Ma loodan, et ta mind ei hakka hammustama, see võib tõeliselt valus olla. Grete lõpetas ju ennem rinnapiima söömise ära, kui esimene(10,5kuuselt) hammas jõudis tulla, nii et mul kogemused puuduvad.

Ja hirmsasti on Kaspar hakanud oma häält kasutama, jutustab ja kiljub. Üks pä-pä pä ja lä-lä-lä käib, hästi armas :) Armas rõõmurull!

7.12.09

"Palju õnne sünnipäevaks!"

Seda lauset harjutasime Gretega terve õhtu ja ma veel unejuttu lugedes tuletasin talle meelde, et ta hommikul ikka issile õnne sooviks, sest me Kaspariga kindlasti magame paksu und sel ajal kui "tööinimesed" ennast minekule sätivad.

3.12.09

Piparkoogi tegu

Täna poes käies tekkis mõte, et teeks õhtul koos Grete Maiga pipakooke. Ostsin prooviks Hagari 500g paki taigent ja glasuuri ka(sest eelmise aasta enda tehtud glasuuri kogemus oli veel liiga hästi meeles :D).

Ainar tõi meile hüper-super taignarulli(midagi ta rääkis kuullaagritest ja puha :D), sest ma keeldusin, nagu viimased kaks aastat juba, lillevaasiga rullimast :D. Kui Gretele lasteaeda järgi läksin ja talle rääkisin, mis meil täna plaanis, siis talle mõte väga meeldis ja me seadsime sammud kodu poole.

Otsustasin, et lasen Gretel nii palju ise teha, kui ta tahab, küll ma jõuan pärast koristada. Tegemise rõõm on ju kõige suurem rõõm. Andsin talle taigna kätte ja rulli ka ja oiii, kui õnnelik ta oli. No see on ju peaaegu nagu plastiliin, mida ta hirmsasti armastab. Vormide vajutamine oli ka nii käpas, et ma ei pidanud aitamagi, ainult vahepeal kostus: "Isssiiiii, tule vaaaa-ta!" Oiii, kui uhke ta oli oma tegemiste üle. Me ka loomulikult!

No ja äkki kostus teisest toast, kuhu Ainar Kaspariga mängima oli läinud, Simpsonite tunnusmuusika:"Oh, simpso hakkas!" ja sinna mu väike koogiküpsetaja kaduski. Niipalju mul seda abilist oligi :D Tegelikult situatsioon iseenesest oli päris naljakas....

Aga reklaami ajal käis Grete ahju kõrval piilumas, kuidas piparkoogid valmivad ja ta oli silmnähtavalt vaimustuses. Ootas juba, millal ometi maitsta saaks. Aga mul oli ju veel trump ka tagataskus. Glasuuur!!! Kutsusingi Grete "joonistama". Talle hirmsasti meeldis maja kujuline piparkook, mille ma viimastest taignajäänustest meisterdasin. Selle ta ise ära glasuurida otsustaski. Aga tuubist glasuuri pressimine on ikka nii väikse lapse jaoks pisut keeruline. Ta kasutas hirmsasti jõudu ja kui rohkem enam välja ei tulnud, siis ütles raskesti ohates: "Ohhh, enam ei jaksa!" :)

Kokkuvõttes tulid väga head ja ilusad piparkoogid ning mõnus tegevus õhtuks kogu perele ;) (loe: Ainar vaatas meie laua taga "Top Gear'i" ja lasi kõik ülejäänud glasuuri oma piparkookide peale :D)


Pildid lisan mõni teine päev.Kahjuks jäid aga osad momendid jäädvustamata, kuna mu kullakallis fotokas näitab juba mitmendat päeva väsimuse märke. Mul on tõeliselt kahju, et ta just enne jõule, kus nii palju jäädvustada on, ära peab väsima. Ja üldse, ta on ju üks mu tähtsamaid asju :(

Äravahetatud laps


Grete Mai on kaks päeva lasteaias käinud ja täna on tunne nagu ma oleks kogemata vale lapse kaasa võtnud :D seda loomulikult ainult üliheas mõttes. Ta on täiesti kukupai. Palju, palju rahulikum, palun-aitähh käib igasse lausesse, nunnutab vennat ja vaidlemisest pole jälgegi. Ma pole kordagi pidanud täna teda keelama. Magama jääb palju varem ja kiiremini. Ta on tõeliselt mõnus kaaslane.

Kindlalt võib öelda, et igatahes Grete Maile lasteaed küll sobib. Talle meeldib seal käia ja see mõjub talle hästi. Ei olnud ka pärast pikka "vaheaega" jälle lasteaeda minemisega õnneks probleeme. Ma olen siiamaani tõeliselt tänulik, et me selle koha saime ja nii ootamatult ka veel.

Ise tehtud asjad...


Kui Grete alles mu kõhus oli, siis meisterdasin talle ise voodi kohale karusselli. Gretele see meeldis väga ja ta mängis sellega nii hoolega( http://karum6mmi.multiply.com/video/item/6/Energiamaandus ), et nüüdseks on karussellist vaid mõned osad järgi jäänud.

Need osad on aga hirmsasti Kasparile meeldima hakanud. Need on kaks kõrinat...ta võib neid päeva jooksul mitmeid kordi närida, lutsutada, uurida ja raputada. Mul loomulikult hea meel, et tegemisest kasu oli ja lastele rõõmu pakub.

Kes tahab järgi teha, siis iseenesest on asjad väga lihtsad.
Sinise-punasega kõrin: üllatusmuna sisse on pandud tanguterad, ümber on täiesti suvaliselt heegeldatud ümbris. Külge on pandud üks kelluke, kui tanguterade helist vähe peaks olema ja veel on külge seotud lõngajupid. Mu arust Kaspar ongi nendest narmastest kõige rohkem huvitatud, vahest lutsutab niisama ja kui rohkem huvi on, siis uurib tükk aega ja sätib neid sõrmedega.
Oranz kõrin: sees on pisut suurem lutsukommi ümbert saadud muna. Sisse panin aga plastmassist kuulid, mis väga mõnusalt krõbisevad. Ümber on samuti heegeldatud ümbris.
Täna hakkame koos Gretega piparkooke tegema...

2.12.09

Grete joonistab

Täpselt nagu eelmise videogagi, et kõige põnevamas kohas lõppeb film ära....... meie väiksel digikal pole mälukaarti sees ja seega saab ainult loetud minutid filmida kahjuks. See on see tehnika ajastu, kõige vajalikumal hetkel saavad MB ja GB otsa, vot!

Kuulake kindlasti juttu, see on kõige olulisem selle juures :D siis saate naerda ka.

Kaspar tervitab!

Peast segi või ema armastus?

Kolm nädalat olen ma haigete lastega kodus olnud, sellest 2 nädalat toas. Grete novembris ei saanudki peaaegu üldse lasteaias käia. Eks me mõlemad oleme sellest väsinud ja mõni hetk oleks ma ei tea, mis ära teinud, et saaks Grete lasteaeda viia.

Kuna tundub, et seekordne nohu ja köha on meid ilusti maha jätnud, siis eile otsustasin, et täna viime Grete jälle lasteaeda. Ta kusjuures ise veel eile tõustes küsis sinna. Rääkisin, et ühe päeva oleme veel kodus ja siis saadki.

Panin eile õhtul veel kõik asjad valmis, et kui ma ei viitsi voodist välja tulla, siis ei pea Ainar nuputama, mis riideid vaja on. Niikuinii viimasel ajal on meil perekondlikud ärkamised alles kell 8:30, mis on lasteaeda minekuks pisut liiga hilja, siis täna hommikuks Ainar pani endale äratuse ja läks ka Gretet äratama. Ma ei hakanudki üldse välja minema neid segama. Muidu hakkab Grete ka lunima, et ikka emme viiks teda jne. Kuna und pärast kella helisemist ei tulnud, siis lebasin niisama magava Kaspari kõrval ja poole kõrvaga kuulasin, mis teises toas teoksil. Endal süda nii valutas, sest tahtisn tegelikult Grete juurde minna. Hommikul on nii mõnus neid uniseid väikseid puntraid kallistada. Ja no tahtsin ju meelde ka tuletada, et nad vaataks soki sisse, äkki on päkapikud käinud. Gretel pole see hommikul veel endiselt meeles, missiis et päeva jooksul on sellest palju juttu. Tundus, et nad said ilusti kikud ja näo puhtaks, riided selga, mõmmid kaasa ja läksidki lasteaeda. :( Oeh, ma olin kohe täitsa kurb, et ei näinudki Gretet hommikul. Päris hull? Ma olin ju nii tahtnud ühte "vaba päeva" ja nüüd nutan juba teda taga.

Kui Kaspariga endid voodist välja ajasime, helistasin ka kohe Ainarile, et küsida, kuidas lasteaias läks. Muidu oli kõik okei, ainult, et pehmeid loomi ei või enam tuppa sisse võtta ja kahjuks oli ka asendaja :( Meil eelminekord kuidagi selle asendajaga ei vedanud..... ja no eks ma kardan neid haigusi ka nüüd, mis sealt lasteaiast tulla võivad.... ootan juba õhtut, et Gretekesele järgi minna.