Õnn peitub väikestes asjades!

Meie pere

Täna ON kohe nii mõnus hommik, et ruttasin siia üle pika aja postitust tegema. Päike paistab, Kaspar otsustas ärgata pärast kaheksat(muidu oli meil viimased paar nädalat äratus ikka u 6:15 või 6:30), Grete läks vist esimest korda lasteaeda nii, et hommikul üldse mingit nuttu polnud ja ei nuuksutud:"Emme, emme!" vaid täna küsiti selle asemel mu käest: " Musi-kalli ka! Issile ka!" :)
Mis me siis teinud oleme? Hiiumaal olime, Käina Mamma juubelil. Palju õnne, mamma!

Ja siis muid töid tegime ka, mina küll karjatasin põhiliselt lapsi, aga Grete näiteks käis Hiiu mammaga õunu ja porgandeid korjamas, lehmi karjatamas, kassi taga ajamas, mängis oma vahvata tädidega ja kõige suuremaks lemmikuks sai tal seekord hoopis Kaarel, kelle sülle oli vaja saada ja kellega puzzlet kokku panna. Ja Grete on hästi issikaks läinud, kui Ainar kuskile läheb, siis hakkab täitsa nutma ja kui võimalus, läheb kaasa. Ja valib, kes mida temaga koos teeb. Eile näiteks andsin Kasparile süüa just siis, kui Grete poti peal oli ja no ei lase issil peput ära pühkida, selline kisa, et vähe pole ja ei lasnudki, ootas kuni ma lõpetasin. Täna hommikul aga näiteks pidi issi ta riidesse panema, et õue minna. Emme mingu minema :D

Mis Grete rääkis Hiiumaal?

Ma tegin talle patsid pähe, Grete raputab pead ja ütleb:" Pats ripub minu juures!"

Ja kuna seal lehmadega jama, tungisid aeda ja neid oli vaja taga ajada, siis oli Grete ka hakkamas. Kusjuures aia tagant ta kartis neid, aga kui teiste kaasas lehmade juurde aeda sisse pääses, siis ütles: "Noh, ahvid!!"

Kui Grete läks nohuga Hiiumaale, siis Kaspar sai sealt nohu. Õnneks see selline vedel ja jookseb ninast välja, söömist ja magamist suurt ei häiri. Eile näiteks käisime vannis ja ta plätserdas nii palju, et vesi käis ninast läbi ja puhastas päris korralikult, öö oli palju rahulikum. Vannitamisega seoses veel üks tähelepanek, et meie suur mees saab juba millegist aru ka, nimelt....kui ta vannis rahulikult on ja ütled pläts-pläts, siis kohe reageerib ja hakkab kätega vett pritsima. Siis on veel kõige mõnusam, kui õde ka samal ajal plätserdab, lastel nalja nabani.

Kaspar on oma varbad juba ammu avastanud, aga nüüd siis ta paindub nii palju, et neid saab ka närida - mänguasjad omast käest võtta :)(27.09)

Ja nüüd on ta täitsa osavalt sirgete käte peal käpuli, ootata vaid millal edasi hakkab liikuma. Oma telje ümber keerleb ta nii osavalt, et kõik asjad saab kätte, mis läheduses on, ka õe puzzletükid ja muud väiksemad asjad. Nüüd tuleb ettevaatlik olla, sest kõik need rändavad ju otse suhu.

Ja kui nüüd aus olla, siis on sügis käes ja ilmad külmaks läinud, tuleb kappe minna tuulutama ja soojad riided välja otsida ning õue kirjut sügist nautima!

Vahva kahene!

Kõigepealt pildireportaaz:
Ma olin WCs ja Grete hüüab, et tule vaata. Selline vaatepilt oli siis mul elutoas, ma ei tea, kui kaua ta seal nii oli olnud, aga üks päev ma lähen mõnelt hipodroomilt läbi ja panen meie andeka lapse sinna kirja :D

Grete vaatab telekat

Reaalsus-selline on üks tegelik 2 aastane!

Meie pere 2 väiksemat

Lemmik koht, seal on mõlemad rahul!

Grete pole varem lasnud mind oma juuste kallale....

Grete Mai üks lemmik tegevusi on poes käimine. Ta ostaks poe vist üllatusmunadest, kõrrejookidest, kommidest ja Barnidest tühjaks

Grete on lahke tüdruk ja andis oma kutsule süüa...banaanilaaste :D

Gretest ka siis. Tegelt temast oleks päevad läbi pikki jutte kirjutada, sest pidevalt on midagi teoksil ja juttu jätkub tal kauemaks.

Esmaspäeval algas siis tema lasteaiakarjääri 4 nädal, mis juba teisipäevaga lõppes, kuna kahtlustasin, et tal hakkab nohu tulema. Määrisin talle siis veitnami salvi rinnale, sisse andsin nohu siirupit ja tuppa panin "lõhnama" küüslaugu. Kuna nädalalõpus Hiiumaale minek, siis ei tahtnud ma kuidagi selle haigusega leppida. Kolmapäeva hommikul helistasin ikkagi lasteaeda ja ütlesin, et Grete ei tule ennem järgmist teisipäeva. Proovin haigusele varakult jaole saada ja ravida. Eks siis paistab, kuidas talle see pikk vahe mõjub. Kolmapäeval tegelt nagu nohu polnudki, ta aevastas ainult tihedalt, aga neljapäevaks oli ikka tatt ka platsis. Ehk ikkagi järgmine nädal saab ta juba lasteaeda minna, sest tundub, et nii talle, kui ka MULLE on seda hädasti vaja.

Ma olin juba unustanud, kuidas on kahe lapsega päevad läbi kodus olla. Grete ei saa piisavalt oma energiat välja elatud ja siis kipub vennat kiusama ja palju jorisema ja jonnima. Ja kuna ma ise ka väsinud, siis ei jõua temaga tegeleda nii palju nagu ise tahaksin ja palju tema tahaks.

Lasteaed on ikka selles suhtes tõeline kingitus. Ta väsitab ennast seal piisavalt ja õpib uusi asju ja seltsib teistega. Eile ta näiteks luges mulle ühe liisusalmi, millest meil pole kodus küll juttu olnud, ju siis lasteias:

Patsu, patsu,

veere veere kakku,

sups ahju!

Mämmm, mämmmm

:D Ise tegi veel kätega liigutusi ka juurde ja oli nii õnnelik. Mina tean seda beebikoolist, aga seda tema küll ei mäleta.

Üldse ta õpib praegu suht kiirest endale asju pähe. Viimase aja hitt on lasteaulude karaoke-plaat, mida päevad läbi vaadatakse. Palju laule on talle juba tuttavad, Põdramaja ja Kalade laulu refrääni teab ilust peast, teistel lauludel laulab erinevaid kohti, mis meelde on jäänud. Ja ise tantsib ja teeb liigutusi järgi.

Ja jutt käib tal iga tegevuse juurde, nii armas on seda kuulata. Mingeid erilisi kilde ta ei räägi, mida oleks üles märkida, aga jutt iseenesest on mõnus.

Kaspar on tal endiselt Kapsal, niima-niimoodi, niipidi-niitibi.

Eile polnud internetti ja ta ei saanud oma multikaid vaadata, õhtul ütles siis Ainarile: "Inta ei tööta!"

Jõi laua taga morssi, väike tilk läks pükste peale: " Vaata, väike tilk. Emme, pole ullu!"

Paar päeva tagasi õhtul avastasin, et tal on ülemise huule peal nagu sinikas. Mõtlesin, et mis see nüüd siis on, et kas on Kasarile liiga lähedal olnud ja ta on lutsutanud :D, sest lasteaiast tulles seda polnud. Siis aga nägin, et see on terve ülahuule peal selline poolring. Ju ta oli multikaid vaadates ja Jänksi juues unistama jäänud ja selle pudeli vaakumiga endale külge tõmmanud. :D

Ja tegelt on nii, kui ikka üles ei märgi kohe, mis ta vahvat ütleb, siis läheb see väga kiiresti ka meelest või tuleb uusi asju nii palju peale.

Tegelt, kui välja jätta 2-aastase jonn ja tahtmised, millest ta isegi aru ei saa, siis ta on jube armas. Just see jutt, mis ta praegu räägib ja kui palju nii väike inimene on võimeline õppima. Kehaliselt on ta hästi aktiivne ja liikuv ning mõnusalt vastuvõtlik kõigele uuele, mis tema ümber toimub. Tubli tüdruk!

Maga ise ja lase teistel magada...

Mitu päeva on juba kirjutamisega vahele jäänud..... osa ajan väsinuse ja mitteviitsimise kaela ja teise osa, et meil pole 1,5 päeva netti olnud.
Tegelt ilma naljata, Kaspar ei maga enam üldse, öö läbi käib üks trall ja tagaajamine. Üleeile öösel ma ärkasin iga tund. Kuidas siis nii saab end välja magada?? Ta lihtsalt ei oska muudmoodi uinuda, kui ainult rinna otsas... võtsin siis kätte 3 abinõud:
1. Proovin ta kõhuli magama panna....kui Grete kunagi hakkas ise kõhuli keerama, keeras ta ka magades ja magas palju rahulikumalt. Kaspar ise ennast magamise ajal ei keera, panin ta siis ise. Jäin teda natuke jälgima, kuna kripeldas, et ta tahtis hirmsasti nina madratsisse keerata, nii ei saa ju hingata. No ja märkamatult oli möödunud 20 min ja tema juba ajas käed sirgeks ja hakkas läbi une seal pusserdama ja kõik lõppes sellega et tõstsin ta jälle enda kõrvale.
2. Teiseks abinõuks võtsin tuttavate soovitusel magamiskoti, et noh hea soe ja ei aja endal tekki maha. Ma suurt tegelt ise ei uskunud sellesse, kuna meil pole probleemiks mitte teki maha ajamine, vaid ta ei suuda ise uinuda uuesti. Proovisime siis üks öö seda, loomulikult mingit muutust polnud.
3. Lutt. Ma ise saan aru, et tegelikult lutist oleks meie probleemi puhul kõige rohkem abi, aga kui Kaspar ei üritagi selle lutiga midagi muud peale suust välja viskamise teha, siis ei aita ka see. Olen nüüd kahte erinevat lutti proovinud, aga tema ainult nätsutab seda ja loobib suure kaarega selle minema. Ma olen hetkel juba suht väsinud üritamast, nii et tahaks nagu kohest tulemust....

Siin siis kaks abimeest: lutt ja magamiskott

Aga kui nüüd see magamise probleem välja jätta, siis tegelt on Kasparil hästi mõnus vanus praegu, suu on kogu aeg kõrvuni, kõik asjad on nii põnevad, kui temaga natukenegi suhelda kohe naeratab ja on rõõmus. See õnneks natukenegi kompenseerib seda väsimust. Praegu on teda huvitama hakanud väiksed esemed või õigemini nüüd hakkab ta neid märkama ja siis võib tükk aega seda väikset asja uurida, näppida ja suhu proovida panna. Täna ta tegeles näiteks kiiktooli nööbiga, mis ripub tema käe kõrgusel ja siis ta pool keerelt seal toolis oli ja sõrmitses seda :) Pildid on veel fotokas ;)
Ja nüüd ta tunneb ennast käpuli asendis juba päris tugevalt ning kõigutab ennast edasi-tagasi, kuni ära väsib ja kõhuli vajub. Tubli poiss!

Rulliv tatiprits :D

See siis on meie Kaspar :)
Purisatmine on ikka praegu eriti suured mõõtmed võtnud. Kui hoogu satub ja keegi vastu ka puristab, siis võib tükk aega tatti pritsida ja kui toitu ka natuke veel üles on tulnud, siis paneb täiest jõust nii, et pilv on ümber.
Ja kuna ta oskab ka ennast juba päris osavalt selili keerata(see vist viimaste päevade saavutus, kuigi esimest korda keeras 4,5 kuuselt), siis täna näiteks rullis ennast terve meie elutoa vaiba pikkuses edasi. Aga mis sa teed, kui roomata veel ei oska, kuidagi peab ju oma mänguasjadeni jõudma.
Ja käpuli ajab ennast hirmsasti, iga päevaga aina tugevamalt ja tahtejõudu selleks jätkub. Vahepeal puhkab ja punnitab aina edasi. Põlvede peal on ilusti, ainult et siis ei lükka ennast käte peale vaid pea jääb maha ja jõnksutab ennast selles asendis, kuni kael ära väsib :D Või siis vastupidi, käed lükkab täitsa sirgeks, kõhu ja rondkere üles, aga siis ei saa hästi põlvedele.

Mõmmi on leitud...

....huraaa! Oli teine pleedi sees peidus :D
Täna hommikul hakkasin jälle nurki läbi käima, kuna mõmmi vaja ikkagi üles leida, lasteaeda kaasa võtta. Raputasin siis tekikest, mille sees hommikuti Grete multikaid vaatab ja sealt meie taskurätik ja mõmmi välja kukkusidki. Gretel oli kohe rõõmsam sammud lasteaeda seada.
4 nädal algab ;)

15 liitrit õuna mahla ja kadunud mõmmi

Pühapäev. Juba hommikul 9:30 sättisime vanaema juurde suvilasse. Panime lapsed autosse ja Grete küsib oma mõmmit. Läksin tuppa otsima..... mida pole seda pole.... :( Läksin veel auto juurde, küsisin omanikult endalt ja Ainarilt ka, kumbki ei teadnud ja käisim korra veel korteri läbi, no ei ole, kuigi hommikul Grete sellega ärkas küll. Haarasin voodist Jänku, õnneks see sobis.

Päikselise pühapäeva olime suvilas, korjasime õunu ja ploome, Ainar saagis kuivand oksi puudelt alla, 15 l magusat õunamahla(minu esimene:D ) saime ja kõvasti grillida. Lapsed magasid mõlemad 2h ja seda õnneks ühel ajal, nii et ma sain ka pisut hinge tõmmata.

Kui koju tagasi jõudsime, keetsime kohe mahla läbi ja panime purkidesse.

Kell 20 oli vanni aeg nagu ikka ja siis küsis Grete jälle mõmmit. Otsisime nüüd jälle korteri kõik koos läbi ja no pole Mõmmit :( Grete on juba unine ja tahab vist magama, aga ikka küsib oma kallist mõmmit ja samuti on kadunud see ruuduline taskurätik, mis on viimasel ajal ka väga väga oluline.....

Imearmas ime

Andsin reede õhtul Kasparile magamistoa voodis süüa ja Grete oli samuti meie juures nagu iga õhtu. Mängis seal natuke ja jutustas ja siis tuli ka Kaspari selja taha pikutama, hästi vastu Kasparit. Äkki vaatan, et tal silmad käivad volks ja volks kinni, paitasin natuke põske ja sinna ta magama jäigi. Ja teate, mis kell oli, 20:50. See on ikka imede ime meie majas. Kaspar sõi veel natuke ja uinus sinnasamasse. Mina hiilisin loomulikult fotoka järgi. Meie imearmsad lapsed...

JAH!

Grete ju räägib juba maad ja ilmad kokku, aga vot JAH sõna ta ei ütle. Kas siis noogutab või ütleb "tahan küll" või väljendab seda muud moodi, aga jaa'd või jah'i ta ei ütle....... Eriti tobe oli olukord, kui tema oli teises toas ja mina näiteks köögist hüüdsin, et kas porgandit tahad, siis ma ju ei näinud mitme seina taha, et ta noogutab :)
Eilsest aga hakkas ta Jah! ütlema ja just jah! mitte jaa! Terve õhtu küsisime selliseid küsimusi ta käest, millele ta sai jah vastata ja tegi seda erilise uhkusega. Vahest isegi JAH JAH :D
Imelik küll, aga mu arust tundus see nii niii armas, kuidas ta oma armsa lapse häälega JAH! ütles. Õnn peitubki väiksestes asjades!!!

Mis Grete Mai teeb?

Pidevalt on igasuguseid mõtteid peas, mis Gretest võiks siia kirjutada, aga uued asjad tulevad kogu aeg peale ka, nii on jäänud lõpuks kõik kirjutamata.

Kõigepealt lasteaiast: see nädal siis juba kolmas päeva lasteaias ja nii suur edasiminek on, et kaks viimast päeva pole ta isegi nutnud hommikul. Ainar viib ta sinna, vahetavad riided, Grete läheb tuppa, räägib küll "Issi, issi!", aga siis läheb teistega mängima, Ainar läheb esikusse ja nuttu igatahes pole tulnud. Nii tore ju!

Iga päevaga rohkem tundub, et talle väga meeldib lasteaias. Kui mina peale lõunaund järgi lähen, on ta küll väga rõõmus ja rahul seal. Eile näiteks tegelesid näputööga ja ajasid suuri "pärleid" nööri otsa, kui mind märkas, tegi näo nagu poleks mind näinud, et tema tahab ju edasi mängida :D Nüüd on ka kindlamad nädalakavad neil, esmaspäeval oli näiteks võimlemine, täna peaks esimene muusikatund olema ja võimlemine ka vist uuesti. Stendi peal on iga nädala kohta tegevuskava, mida nad parasjagu õpivad. Hästi vahva tundub küll neil seal ja no ma ei suuda ära kiita, kuidas meil on kasvatajatega vedanud - lihtsalt super, super inimesed.

Ja meie väikevenna pole ainuke Kaspar Grete elus, üks tore blond Kaspar on tema rühmas ka, kes alati on hommikuti tal vastas ja õhtul saadab ära. ;)

Selle nädala viisakused, mis lasteaiast tulnud on:" Palun lauda!" ja " Head isu!"

Kohe algusest peale, kui Grete lasteaeda läks, pidid tal "kiisu sokid" jalas olema. Kuna neid oli meil ainult üks paar, siis ostsin mõned veel juurde.Nii et nüüd on tal iga päeva jaoks üks paar kiisu sokke!

Ükspäev ta sai näiteks täiesti uue salvrätiku paki kätte. Mõtlesin küll, et jube vaikne on tükk aega olnud, aga kontrollima ei läinud. See oli loomulikult minu viga, sest täpselt 100 paberit oli nii mõnusasti oma koha leidnud meie magamistoa voodil ja põrandal.

Nädalavahetusel pani Ainar Grete Mai riidesse ja saatis õue. Grete ütles ükse vahelt: "Tsau, homme näeme siis!" :D

Nüüd peab tal õues käies alati roosa käru kaasa olema, mille sees istub tema armas Mõmmi. Loomulikult algul ta kärutab sellega hoolega, lõpus saan mina seda käru tassida :) Aga see Mõmmi, kellest vist ennemgi juttu on olnud, on praegu väga oluline, ta on lasteaias ka alati kaasas. Mul on vahest hirm, et kui see peaks ära kaduma, et mis siis saab. see ju Kanada sugulaste käest kingituseks saadud ja siit ma sellist asemele ei leia.

Ja mille üle mul kõige parem meel on, et ta on nüüd vennasse rahulikumalt hakanud suhtuma. Eks selliseid eritit tugevaid hellusehoogusi tuleb ikka ette, aga aina rohkem toob ta vennale mänguasju ja kuidagi hoolivamalt ja õrnemalt suhtub temasse. Ja muidu on ka ikka venna kogu aeg meeles, hommikul tullakse kohe vennat vaatama ja lasteaias, kui ma üksi tuppa lähen, küsitakse, kus venna on.

Palju õnne 5-kuune Kaspar!

Ja ongi meie Kaspar-poiss 5 kuune!

Saatsime hommikul Grete ilusti lasteaeda ja sättisime ennast Kaspariga elutoa põrandale. Mõtlesin, et uurin siis Grete Mai albumist, et mis tema juba sel ajal teha oskas ja mis oskused kohe-kohe tulemas olid. 5k 8 p ajas ta ennast käpuli ja mõned päevad varem suutis oma varbad suhu panna :) Nii, need asjad pole ka Kasparil väga kaugel, põlvi ta kõhu alla tõmbab ja varbaid püüab ka, kõik on aja küsimu ainult, kui äkkiii.... üks väike mees mu kõrval peaaegu käpuli :D Pane veel laps paljalt toimetama, kohe hakkab liikuma :)

Siit siis mõned tänahommikused ilu ja jõunumbrid 5-kuuselt Kasparilt!!!!

Emme helesinine unistus

Täna on pühapäev!
Kaspar tegi tõelise kingituse tänaseks. Nii ideaalset päevaplaani annab soovida.
7:15 äratus
7:15-10:30 oli Kaspar üleval
10:30-13:00 magas
13:00-16:00 oli üleval
16:00-18:30 magas
21:30 läks ööunne.

Nii ideaalne, et ma isegi ei julge unistada, et see korduks, see oleks põhimõtteliselt võimatu :D Kaks pikka uinakut õues vankris ja kolm korda pikalt üleval, kusjuures söögi vahed oli seal juures päris pikad ja kutt ise ka väga rõõmus ja tegus.

Trenn

Juba suvel, kui me Grete lasteaiast midagi ei teadnud, oli mul plaanis Kaspariga sügisest võimlemas hakata käima. Kuna Grete ka kodus, siis oleks ta kaasa võtnud, aga nüüd ta ju lasteaias ja saan Kaspariga päris eraldi tegeleda.
Reedel käisime esimest korda. Hiirekese mängutoas(sealsamas, kus Grete sünnipäevagi pidasime). Ja mulle väga meeldis. Ja Kasparile väga meeldis. Ta pidas tunni ilusti vastu, oli rõõmus ja kõiki harjutusi sai temaga ilusti teha, ühegi vastu ta ei protesteerinud. Kuna olen ise juba kahes kohas varem käinud, siis päris palju asju olid samad, kuid oli ka uusi harjutusi, mida ma varem polnud teinud, see oli tore. Juhendaja oli meeldiv ja teised "trennikaaslased" samuti. Igatahes mõlemad jäime rahule ja edaspidi reedeti kell 10 on meil broneeritud ;)

Reede

Kuna issi on üsna nohune, siis otsustasime pisikuid lasteaeda mitte lasta ja ma läksin ise Gretet viima. Juba autos rääkisin, et tädi Anu ootab. Mingit nuttu polnud täna, ainult Grete rääkis: "Tädi juures nuta, emme, eemmmeee!"
Täna olid kohal ainult kaks last, kui meie jõudsime. Üks poiss on neil ka seal Kaspar, Grete tunneb teda juba nimepidi. Vahetasime riided ja läksime tuppa. Grete jooksis mängima, rääkisin natuke kasvatajaga ja ütlesin, et lähen ära, vat siis tuli Grete mu juurde ja hakkas natuke nutma. Seal oli aga ühe teise rühma kasvataja, kes teadis rääkida, et Sinilinnu rühma lapsed on nii tublid, kui tema hommikuti mööda läheb, siis siin nii vaikne, teistes sõimerühmades pidi nuttu palju rohkem olema. Too sama kasvataja läks aga jäneseid vaatama ja kuna rühmas nii vähe lapsi oli, siis meie tädi Anu võttis Grete sülle ja teised kaks last ka kaasa ja nad läksid ka väikseid jänkusid vaatama. Nutt lõppes kohe seal ukse taga :)

Gretele järgi minnes juhtus midagi uut. Kunagi ta polnud siis kurb ega jonnine kui talle järgi läksin, täna aga kui mind nägi, tuli tal kurbus peale, jooksis ruttu mu juurde, et koju minna. Päeva oli tegelt hästi läinud, aga ju siis pikk pikk lasteaia nädal oli oma töö teinud. Panime riidesse, lehvitasime ja soovisime teistele head nädalavahetust, kasvataja hõikas veel, et esmaspäevaks võiks lühikese pluusi ja püksid võimlemistunniks kaasa võtta ja nii me läksimegi. Vahest oleks nii põnev teada saada, mis need väiksed päeval seal aias teevad, et piiluks kohe kuskilt. Mitte kontrolliks, vaid just oleks tore näha oma last toimetamas väljaspool kodu, õppimas uusi asju ja käitumist teistes olukordades.

Kokkuvõttes on ju tegelikult hästi läinud lasteaiaga harjumine, minu kõige suuremad hirmud olid, et Grete jääb kohe haigeks või tuleb meil pissimise/potil käimisega probleeme, aga need on kõige väiksem mure hetkel. Õnneks on ta terve olnud ja "pissiõnnetus" on vaid ühel päevl juhtunud. Praegu mind kõige rohkem segab öine uni, ärkamisi on öö jooksul päris palju ja räägib ka läbi une, kutsub mind ja siis ma üritan mõistatada, et tahtis ta mind nüüd päriselt või unes, et ma teda siis kogemata segama ei läheks. Seega olen ka ise päris magamata ja väsinud päeval. Aga loodame, et varsti ka see üle läheb.

Beebiball

Eile toimus Beebiball, kus linnapea tervitab Keila kõige väiksemaid kodanikke. Selle aasta algusest kuni juuli lõpuni oli sündinud üle 80 lapse. Ja tüdrukuid oli kõvasti rohkem, nii et Kasparil peaks mitmekesine valik olema tulevikus :D

Pildid räägivad enda eest:

Muna õpetab kana!

Kohe näha, mis kasvatuspõhimõtted lasteaias on ja laps toob ka need kohe koju kaasa. Mul on selle üle ainult hea meel!! Nimelt kahe viimase päeva jooksul on Grete meile öelnud nii:
1. "Emme, sööb, ei räägita!"
2. "Issi, papud jalas, ei tohi tuppa!"
3. "Söök, ei tohi käia!"
4. Peale selle on viimasel ajal pea iga lasue juures PALUN või AITÄHH. Grete oskas neid sõnu ka ennem kasutada, aga me pidime ikka meelde tuletama pisut.
5. Kätepesu käib nüüd kiiresti ja lapse omal soovil ilusti pärast sööki.
6. Ilusti paneb oma jalanõud meie omade kõrvale, mitte ei jäta neid keset esikut. Ja riided kapi peale. Emmel on ainult vaja need sealt nagisse tõsta.
7. Ja eile õhtul ütles siis mulle veel nii: " Emme ei tohi koledasti rääkida! Grete ka ei tohi!" Ta mõtles siis selle alla karjumist või pahandamist :D

Ja lõppu üks tore juhtum.
Ma olin magamistoas ja Grete oma toas ja tegi mingit pättust seal. Ma hüüdsin, et kas sa oled totu või?
"Ei ole totu, Grete Mai olen!! Ei ole totu!"
Selge siis! :D

Hiline hommik

Tundub, et lasteaed väsitab Gretet ikka nii vaimselt kui füüsiliselt päris ära, nii et kui ta eile õhtul enda koht väga vara magama läks, siis täna ta ei tahtnud kohe kuidagi tõusta. Kell 7:45 hakkasin ma ise teda pisut "segama". Hommik läks suht kiirest, natuke aega oli emme süles ja emme tegi selgitustööd, et ma ei kao kuhugi ja et Grete käib õues ja siis sööb ja tudub ja siis juba! emme tulebki. Grete oli rõõmus. Kui issiga jälle välja mingi kostus taas koridorist üks kõvem "Emme! laul.

Lasteaias olid nad riided vahetanud, Ainar tegi rühma ukse lahti, Grete läks kasvataja sülle kohe. Kui Ainar ukse kinni pani kostis nuttu küll:" Issi!Issi!" ja akna pealt lehvitades oli ka kurb olnud, aga nüüd ma võtan juba rahulikult ja tean, et nutt jääb seal kohe järele, kui nad tegutsema hakkavad. Täna oli hommikul tädi Moonika ka seal, see on tõesti üks supper kasvataja neil, kes alati särab ja kellel on kõigi jaoks aega, nii laste kui vanemate jaoks :)

Mees kotis!

Grete Maile sai ostetud kandmislina, kui ta pisike oli, aga mulle tundus see nii ebamugav ja ega Gretegi seal suurt olla ei tahtnud. Nüüd Kaspariga mõtlesin kõhukotti katsetada. Kuna olin suht skeptiline selle suhtes, siis üks hea tuttav oli nõus meile enda oma laenama. Kui ei sobi, anname tagasi :)

Päris pisikesena ei meeldinud Kasparile kohe üldse seal sees, siples ja punnitas ja kisas. Mul endalgi oli paha ja nii see kott meil kapi otsas seisis.

Nüüd võtsin koti jälle kapiotsast alla ja juba päris mitu korda oleme kasutanud:käime õhtul terve perega jalutamas, Gretel lasteaias järgi ja täna shopingul poes. Kutile meeldib seal sees ringi vaadata, kui mõnele riiulile liiga lähedale satun, siis on tal käed kohe pikalt väljas :) ja korra on ka seal magama jäänud. Kahjuks ma väga pikalt ei saa sellega käia, selga hakkab päris korralikult valutama, aga ega seda turvahälli pole käevangus lihtsam kanda ja seal sees ei taha Kaspar jälle pikalt olla.

Issiga lasteaeda

Täna hommikul siis öeldi, et ei taha minna. Aga kui olime silmad puhtaks pesnud, siis pani ruttu riidesse ja ootas juba esikus issit. Kui nad uksest välja hakkasid minema, siis sai aru, et emme ei tulegi täna kaasa ja lasi oma nutul päris kõlavalt koridoris kajada.

Lasteaias oli ka nutuga riided vahetanud, issi sülle ei võtnud, läks kasvataja sülle hoopis. Kui Ainar akna tagant mööda läks, oli veel pikem nägu tipsile pähe tulnud. Aga kuna seal teised lapsed juba värvidega plätserdasid, siis usun, et tal selle tegevuse juures kurb tuju kiiresti üle läks.

Täna üks "jama" ka.... :) Grete valib ikka hommikul ise riideid endale ja kuna ma eile siin talveriideid sorteerisin ja vaatasin, mis parajad, siis Grete kiindus oma talvemütsi ja pidi selle täna hommikul ka pähe panema. Unustasin ise talle õhema mütsi kaasa ka panna. Täna nii soe ja päiksepaisteline ilm, pääääris raske võib ikka selle mütsiga õues olla.


Täna siis jälle proovi kord, et kas ta jääb sinna magama. Kell on hetkel 12:25, kui seda juttu kirjutan ja nad sätivad tavaliselt magama siis. Loodetavasti ma telefonikõnet ei saa :P

Lõpp hea, kõik hea! Panin Kaspari kotti ja läksime Gretele järgi. Mõnus vaikus oli täna seal. Kõik lapsed olid veel alukate väel ja kasvataja pani neid järgemööda riidesse. Kui ukse vahel piilusin, siis lapsed kordamööda vaatasid mu poole, eks igaüks vaikselt lootis, et just tema eme tuble. Siis nägi ka Grete mind: " Emme tuli! Pia, vaata, Grete emme tuli!" Panime siis riidesse ja jalutasime koju. Tundus, et nad olid täna päeval ka jalutamas käinud, kuna helkurvestid olid kapi peal. Ja õhtul tegi Grete jälle rekordi, läks juba 21:20 magama.

Kasparil on igav

No lihtsalt on igav ja midagi ei saa sinna parata. Panen tooli sisse, natuke kiigutab, hakkab jaurama. Panen selili mängukaare alla, veidike siputab, keerab kõhuli ja siis nina maas ja kisa lahti, ei viitsi pingutada, et ennast üleval hoida. Kõhult seljale keeramine on ka nüüd ära jäänud, vahest üritab peput püsti ajada, aga no mitte nii nagu varem. Käest teda eriti ära panna ei saa, siis on tal igav ja kipub kisaks minema.
Ainult see meeldib, kui emme võimleb ja massazi teeb, aga see on ju kord päevas, 30 min max.

Õnneks magama jääb nüüd hästi kergesti, toas tissi otsa ja õue minnes kärusse, plaks silmad kinni ja uni peal. Mingit kisa enam pole, nagu varem ja lutist pole meil ikka haisugi :D

Nutune

5. päev. Hommik kodus oli jälle rõõmsameelne. Kas lasteaeda lähme? "Tahan küll!" vastati rõõmsalt mulle. Grete valis ise endale mitu korda riided, lõpuks jäi kleidi juurde.
Jõudsime lasteaeda, jälle hakkas nutuseks kiskuma. Riided vahetatud, läksime koos tuppa. Ooo, üllatus, üks ruum oli ööga juurde tekkinud. Nimelt, ennem oli üks suur tuba neil, magamisnurk pisut eraldatud. Nüüd oli siis üks eraldi magamiseks mõeldud tuba juures, millel saab uks vahelt kinni panna. Tore ju. Grete läkski sinna tuppa ja läksin minema, siis ta igatahes ei nutnud.

Järgi läksin jälle enne lõunaund, lapsed sättisid juba magama. Piilusin ukse vahelt, et mis toimub. Siis kasvataja läks Gretet kutsuma. Rõõmsalt tuli emme juurde:"Emme tuli! Grete emme tuli!" ja tegi kalli. Kasvataja rääkis, et täna oli pisut kurvem päev, nukrutses ikka ja küsis emmet tihti. Kui riided vahetatud ja õue saime, küsisin, et kuidas läks, mis tegite. "Mäng, õues siuh alla, poiss mäng, Lalla nuttis, mõmmi istus kivi pääl, nüüd muts :)!" Pärast rääkis, et ta nuttis ka täna. Küsisin siis, et miks ta nuttis. "Emme, nuttsi emmet!"
Homme pidid nad plastiliiniga voolima hakkama, loodan ta sellega ära meelitada, sest praegu ta väidab, et homme ta lasteaeda ei lähe.

Aga hea oli see, et täna öösel ta ei ärganud ja magas ilusti.

Miks, miks, miks, miks, miks?????

"Miks?" võib põhimõtteliselt ju iga asja peale küsida ja seda Grete Mai ka teeb :D Emme asi on ainult piisavalt hästi vastata, et ta rohkem "Miks?" ei küsiks :D

Sinine esmaspäev

4. lasteaia päev. Kuna reede lõunast saati pole Grete Mail nohust haisugi, siis läksime täna hommikul jälle lasteaeda. Kodus oli kõik vinks-vonks korras: ilusti riidesse, mõmmi kaasa ja autosse. Kui lasteaia poole keerasime, siis hakkas Grete nutma: "Koju, koju!"
Ta ei jonninud, ei punninud vastu, lihtsalt kurvalt nuttis ja tuli mu käekõrval rühma. Hääästi tore kasvataja Moonika oli meil vastas. Grete nuttis terve aja, kui tal riideid vahetasin, andsin ta lihtsalt kasvatajale üle, kes ta sülle võttis ja nad lehvitasid mulle aknast. Nüüd enam pole see lahkuminek nii raske, suudan asja mõistusega võtta. Ja otsustades, et teen selle lasteaeda mineku väheke kergemaks, lähen talle järgi enne lõunaund. Kui ta siis on otsustanud, et tahab ka magama jääda, siis palun väga, kui tahab koju, siis palun väga :) Võtame rahulikult!

Kirjutan ka natuke muutustest, mis on seoses lasteaiaga tekkinud:
1. Ööd on meil päris rasked, Grete ärkab mitu korda nutuga või hüüab emmet, isegi lõunaune ajal viimased päevad on korra nutuga ärganud.
2. Emme. Grete on väga emmes kinni. Algul see tundus mulle nii väsitav, aga nüüd olen aru saanud, et pean võimalikult palju tema päralt olema, teda sülle võtma ja kallistama. Tundub kohati, nagu ta kardab, et emme kaob kuhugi ära.
3. Tudumõmmisse on ta väga kiindunud. Kui varem oli see vajalik ainult une ajal, siis praegu on see pea igal pool kaasas ja näppus. Ju see mingi teatava kindlustunde talle annab.

Ootame ja vaatame, mis päev toob.....

Kell 12:10 olin ma lasteaias tagasi. Kuna Keilas oli päeval elekter ära, siis lapsed lõuna ajal sooja toitu ei saanud. Kui ma jõudsin, sõid nad seal võileiba ja midagi veel :) Igatahes, kui ma Gretet nägin oli tal moosirida pluusi peal. Emmed peavad lapsi "esikus" ootama, kasvataja saadab ise lapsed vanemate juurde, kui pissil käidud ja käed puhtad. Minuga ootas seal veel kaks ema, nende lapsed tulid, Grete polnud. Mul juba oli igatsus, tahtsin seda rõõmsat tüdrukut kallistada. Mõtlesin, et ta oli juba tahtnud lõunaunele jääda, kui üks blond nurga tagant piilus, üks sandaal jalas teine käes :) Ta arvas, et tuleb ikka emmega koju ja nii me riidesse panimegi. Päev möödus hästi, nutust said hommikul ka kiiresti jagu. Täna nad olid pabeile liimiga mingeid lehekesi kleepinud, see Grete ära meelitaski. Ja õues oli vist päris märg, kuna kombekas ja pluusi varukad olid niisked.

Täna siis märkasin ka esimest lasteaia head poolt: kui potil käidud, siis minnakse kohe käsi pesema :) Kodus meil see asi veel nii hästi varem ei toiminud.

Grete Mai räägib

Ühe toreda Maipõrnika emme eeskujul hakkasin lõpuks Grete Mai ütlemisi kirja panema. Kogu aeg olen mõelnud, et need jäävad niikuinii ilusti meelde, et küll pärast kirjutan, aga ei jää nad midagi. Mu ainuke mure on aga see, et Grete ei räägigi nii lahedaid asju kui too poiss :) jonnib ainult ja kamandab kodus :D

Hommik.
Ainar hakkab tööle minama, kutsub Gretet esikusse kalli tegema.
"Ei taha!" kostis teisest toas.
Siis aga jooksis Grete ikkagi esikusse, tegi issile musi ja ütles:
"Tubli poiss!"

Grete kükitab Kaspari tooli kõrval.
"Oled sa venna väike sõber?"
"Ei ole, emme sõbe"
Väike paus....
"Beebi issi sõbe"

G. M: "Kõbuskit tahan!"
Emme: "Kuidas Grete ilusti küsib?"
G.M: "Palun küsi"

Grete istub poti peal, emme on teises toas.
Grete hüüab hästi kõvasti:
"Emmeeee....kaka tuliiii.....poti sissseee. Pade(paber)!"

Emme mobiil heliseb, Grete jõuab selleni esimesena ja vastab.
"Lasteaed(ise raputab pead)....nohu...palju tatti"
Vanaema sai ilusti aru, mis toimub :D

Grete joonistab märkmepaberile jooni ja teeb täppe.
"Issi töölt tuleb.....poodi...pabe kaasa!"
Eelmine päev just Ainar oli samale paberile kirjutanud, mis poest osta vaja :)

Esimene vastulöök

Grete Mai sai 3 päeva lasteaias käia ja nüüd ongi nohu kallal. On see siis külmetusest, teiste käest saadud või stressist, igatahes täna me lasteaeda ei lähe. Ei meeldi mulle, kui teised oma haiged lapsed aeda toovad, ei vii ma ise ka teda. Mul ju võimalik teda vabalt kodus hoida. Ainuke lootus on nüüd, et Kaspar nohu ei saaks.

Nina on ikka päris kinni, palju sealt välja ei tule ja sisse ka vist ei lähe :) Proovime ravida, kuidas oskame, äkki juba esmaspäeval saab jälle uue hooga lasteaeda minna.

Kõige rohkem on kahju, et täna pidime Kaspariga just esimest korda võimlema minema siia Keilasse. Ei julge ma haige lapsega sinna küll minna, seal ju nii pisikesed kõik koos. :(

Põnev, põnev, põnev

Absoluutselt kõik asjad on põnevad.... Kaspari jaoks. Kõik mänguasjad, mis käeulatuses, on vaja kätte saada, kui midagi muud lähedal on, siis seda on vaja katsuda ja kiskuda. Kõik inimesed, kes emme-issiga juttu räägivad, on nii põnevad, neid vaadatakse suurte silmadega ja suu lahti. ning eputatakse. Seljale keeramine läheb ka aina kergemalt ja seda ka siis praktiseeritakse kogu aeg. Uus ja põnev ju. Vanem õde on kohe nii põnev, et temalt ei saa pilku ja vaadatakse "totult" armunud pilguga :D

3.päev "Nutune hommik"

Nii palju juba on muutus sees, et eile jäädi juba kell 21:30 uniseks ja Grete läkski magama, mina ka loomulikult, sest viimase kahe aasta jooksul pole ennem 23 mina magama saanud.

Täna hommik oli mõnus.Gretel oli küll raske ärgata, aga kui emme sülle sai, küsis kohe vennat vaatama, võttis tudukad seljast, pesema ja riidesse. Näha oli, et laps tahab ise tegutseda ja lasteaeda minna. Aga.....

Jõudsime lasteaia väravast sisse, Grete ei tahtnud edasi tulla. Võtsin ta sülle ja läksime ukseni, sisse mindi ka suht ettevaatlikult. Saime ilusti riidesse, käisime potil ja pesime käsi. Hakkame rühma uksest sisse minema, siis oli emme sülle vaja. Valus hetk mulle....

Ei sobinud talle raamatute vaatamine, puzzled, mänguasjad, mitte midagi. Silmad kiskusid vesiseks ja küsiti sülle :( Ohhhh, vat see oli raske. Iga hommik olen näinud üht tüdrukut, kes on pisarad silmas seal ja ise pühib taskurätiga nina ja silmi, nii kurb. Ja täna oli siis Grete kord. Mõtlesime kasvatajaga mõlemad, et targem on kiiresti minema minna, kui seal seda "kummi venitada". Tegin tsau ja läksin. Ukse vahelt viimane pilt on veel silme ees, Grete nutab ja kisub kasvataja sülest ennast lahti. Rakse on nii! Kokkulepe jäi nii, et Grete on kuni õhtuooteni seal ja kui midagi on, siis helistavad mulle, ma olen täna kodus ja saan kohe järgi minna.

Praegu kodus olles enam nii kehva tunne pole, tean, et seal rahustatakse nad maha ja mängu ning tegevuse hoos läheb ka kurbus üle. Ja kui ei lähe, siis helistatakse. Ootame õhtuni....

Panin Kaspari kõhukotti ja läksime suurele õele kell neli järgi. Astusin rühma uksest sisse ja kuulen: "Tubli, Grete Mai, läheme nüüd käsi pesema!"
"Notsu!!"
"Jaaa, tubli, Grete Mai, notsu on siin. Pühi nüüd käed kuivaks!"
Grete Mai ja kasvataja olid just kahekesi WC, kui ma jõudsin ja jälgisin nende tegevst esikust. Kui Grete ukse vahelt välja astus ja mind nägi, läks nägu kohe nalja täis. Ta oli täna tubli olnud, natuke küll nutnud, aga ilma selleta ei möödu ju ükski päev, ilusti oli magama läinud ja maganud ka korralikult. Enam ma seda ei tee, et kõhukotiga lähen järgi, väga paha oli Gretet riidesse panna, aga üks teine ema pakkus abi lahkesti. Läksime poest läbi ja jalutasime kodu poole. Vaatan, mingid nired tulevad Gretel ninast, ohhh eiiiii.....
Õhtul ta siis mitmeid kordi aevastas ja ma oli üsna kindel, et nohu on tulemas. Tegin kõik, mis minul võimalik, et nohu väga hulluks ei läheks....

2.päev

Täna oli hommik juba palju, palju parem. Esiteks päike paistis ja see annab nii palju juurde. Grete üles ärgates päris kohe ukse juurde ei jookse, et nüüd saab lasteaeda, aga täna saime isegi hommikuse pesu ja riidessepaneku kenasti tehtud. Tudu-mõmmi näpus, läksime lasteaeda.
Hommikul oli ikka pilt hoopis teine, kui eile päeval, rõõmsad lapsed ja vaikus :) Teine kasvataja oli ja rääkis, et Grete oli eile üks tublimaid ja küsis, et kas täna jääb lõunaunne ka? Mulle see sobiks, sest plaanis oli minna linna juuksurisse.
Vahetasime riided, käisime pissil ja pesime käed ja Grete läks kohe tuppa mängima. Mina veel kaalusin, kas minema hiilida või ilusti musid-kallid-head-aega teha.... esimene variant on lihtsalt petmine, teisega võib kaasneda lapse nutt ja kisa, mis jääb emme silme ette, kuni lapsele järgiminemiseni. Mõned minutid mõtlemist ja korraks kasvatajaga konsulteerimist, otsustasin ilusti kalli teha ja tsau! Grete oli pisut kohkunud, aga mingit paanikat ei tulnud ja rõõmsalt ta sinna jäigi.
Praegu on ainus lootus, et kasvataja kell üks ei helista ja ei ütle, et ruttu on vaja järgi minna, sest Grete ei jää magama.

Läksin Gretele järgi kohe pärast uneaega. Kõik lapsed tulid koos kasvatajaga mulle vastu, paar tükki süles mõned käeotsas, kõik aluspükste väel :) Jälle Gretet polnud :) Ta tuli ainukesena riided juba seljas ja autod käes. Küsisin kasvatajalt kuidas läks? Natuke oli nutnud küll päeval, aga muidu oli väga tubli.... õues käsisid, sõid ilusti, magama jäi küll viimaste hulgas, aga oli ilusti maganud. Tore, homme jälle? JAH!

Aga ööd on meil raskemaks läinud. Grete ärkab mitu korda, tahab juua, panen potile, hommikul tuli meie voodisse magama. Eks lapsel ole ka ikka stress kallal, nii suured muutused ju.

4,5 kuune Kaspar-poiss

Käisime mõõtmas ja kaalumas täna.
67cm
8900g
Vaktsiini sai ka, selle peale ei tehtud piuksugi.

Ja arsti juures keeras Kaspar ennast täna esimest korda kõhult seljale. Demonstreeris ikka, kui tugev ja tubli poiss ta on.

1.september!

Ausalt öeldes, siis viimased 9 aastat pole 1. septeber minu jaoks mingit tähendust omanud. Muidugi oli 1. sept pidulik päev, kus ema alati kooki tegi ja õpetajatele lilli tuli viia, aga samas lapsele tähendas see "puhkuse" lõppu - vaheaeg sai läbi ja tuli jälle kooli minna.


See aasta on aga kõik teisiti, väga ootamatult tuli Grete Maile lasteaia kutse ja esimene lasteaiapäev sattus just olema 1. sept.


Mis meil siis täna hommikul toimus? Kui eile sai rõõmsalt veel räägitud lasteaiast, siis täna hommik oli hoopis teistes toonides. Esiteks õues oli kuidagi külm ja pime ja kõle. Grete tõusis ja jooksis kohe multikaid vaatama. Nägu ja kikusid pesema polnud nõus, rääkimata riidesse panekust ja lasteaeda minekust. Mis siis nüüd? Lõpuks sai Ainar talle kuidagi püksid jalga ja ma meelitasin talle pluusi ka selga, mis kohe ära kisti. Põrandal ta nuttis ja jonnis, sekka tuli: "Ei taha!" Mis sa teed, ei hakka last ju vägisi ka lasteaeda vedama. Siis aga päästise meid garderoob. Läksime talle uut pluusi otsima, tüdruk vaatas mitu pikka minutit kapi ees ja valis pluusi. Maipõrnikate oranz ja Grete Mai nimega pluus sai väljavalituks. Tuju muutus 100%, kohe läks pusa selga ja papud jalga, issi ees veel uhkustati, et pluusi peal on põrnika pilt ka.

Nii ta läks, reipal sammul, mudelauto käes ja helkur kaelas :D


Sõit lasteaeda.

Kui algul taheti kohe õue mängima minna, siis tuppa meelitas Eesti lipp, mis ukse kohal Tarkusepäeva puhul lehvis. Saime rühma ukse vahelt sisse, tuli meile kasvataja Anu vastu, küsis lapse nime ja imestas, et meid polegi nimekirjas. No misasja, mõtlesin mina. See päev ei anna enam "paremaks" minna. Siis aga selgitati, et oleme ikkagi õiges kohas, Grete valis endale kapi, vahetasime riided. Nii kaua nõuti rahulikult, et emme oleks juures ja tuleks tuppa sisse ka. Pudrukausid juba ootasid laual, Grete läks natukeseks kohe mängima. Mina panin kapi korda ja kasvataja tuli teiste lastega Kasparit uudistama ja arvas, et äkki ma võiks kohe ära minna. See tuli küll ootamatult, aga kui nii siis nii. Mulle sobis......



Oleme nüüd Kaspariga kodus ja ootame, kuni saab arsti juurde sõita. 4,5 kuuse mõõtmine-kaalumine ja süsti saamine. Ärevus on see, et kas Grete saab ikka hakkama, et ta kõiki oma pükse täis ei pissi, et tal õues külm ei hakkakas ja loomulikult kõige rohkem valutab süda, et ta jummala eest ei peaks seal nutma. Aga õnneks ma seda ju ei tea. Silme ees on viimane pilt, kui ta jäi rõõmsalt sinna tuppa väikse mängumajaga mängima.

Kui kell 12 Gretele järgi läksin, ootasid seal juba u. viie lapse vanemad. Lapsed ise sõid teises toas ja järgemööda hakkasid garderoobi tulema. Kui uks lahti tehti oli jube kisa ja nutt. Enamus jooksid nuttes emme sülle, mina ikka ootasin. Kus siis Grete on? Sada mõtet käis peast läbi, peaasi, et ta ka pisarad silmas ja karjudes ei tuleks. Ei tulnudki :) rõõmus ja rahulik oli ja tuli minu juurde, rääkis et meeldis ja homme tuleb jälle...eks me näe. Kuna teised lapsed hakkasid magama sättima ja üldse oli seal jube ärev, siis ei saanud ma kasvataja kommentaari ka kuulda. Homme jälle uue hooga.