Imearmas ime

Andsin reede õhtul Kasparile magamistoa voodis süüa ja Grete oli samuti meie juures nagu iga õhtu. Mängis seal natuke ja jutustas ja siis tuli ka Kaspari selja taha pikutama, hästi vastu Kasparit. Äkki vaatan, et tal silmad käivad volks ja volks kinni, paitasin natuke põske ja sinna ta magama jäigi. Ja teate, mis kell oli, 20:50. See on ikka imede ime meie majas. Kaspar sõi veel natuke ja uinus sinnasamasse. Mina hiilisin loomulikult fotoka järgi. Meie imearmsad lapsed...