Nutune

5. päev. Hommik kodus oli jälle rõõmsameelne. Kas lasteaeda lähme? "Tahan küll!" vastati rõõmsalt mulle. Grete valis ise endale mitu korda riided, lõpuks jäi kleidi juurde.
Jõudsime lasteaeda, jälle hakkas nutuseks kiskuma. Riided vahetatud, läksime koos tuppa. Ooo, üllatus, üks ruum oli ööga juurde tekkinud. Nimelt, ennem oli üks suur tuba neil, magamisnurk pisut eraldatud. Nüüd oli siis üks eraldi magamiseks mõeldud tuba juures, millel saab uks vahelt kinni panna. Tore ju. Grete läkski sinna tuppa ja läksin minema, siis ta igatahes ei nutnud.

Järgi läksin jälle enne lõunaund, lapsed sättisid juba magama. Piilusin ukse vahelt, et mis toimub. Siis kasvataja läks Gretet kutsuma. Rõõmsalt tuli emme juurde:"Emme tuli! Grete emme tuli!" ja tegi kalli. Kasvataja rääkis, et täna oli pisut kurvem päev, nukrutses ikka ja küsis emmet tihti. Kui riided vahetatud ja õue saime, küsisin, et kuidas läks, mis tegite. "Mäng, õues siuh alla, poiss mäng, Lalla nuttis, mõmmi istus kivi pääl, nüüd muts :)!" Pärast rääkis, et ta nuttis ka täna. Küsisin siis, et miks ta nuttis. "Emme, nuttsi emmet!"
Homme pidid nad plastiliiniga voolima hakkama, loodan ta sellega ära meelitada, sest praegu ta väidab, et homme ta lasteaeda ei lähe.

Aga hea oli see, et täna öösel ta ei ärganud ja magas ilusti.