Keskendunud

Tõeliselt huvitav on jälgida üht 2,5 aastast last, kui ta on mingi tegevusele väga keskenudnud. Meil on selleks asjaks kindlasti puzzle. Jah... räägin jälle puzzlest :)

Aga tõesti, eile õhtul, kui vannis oli juba käidud, siis Grete võttis kõik oma puzzled välja ja hakkas neid kokku panema. Kui tal paha tuju on või väsinud, siis ta alati palub meie abi ja küsib vinguval häälel: "Kus see käib? Kus see käib?" Kui tal on aga hea tuju, siis talle hirmsasti meeldib puzzlega nokitseda, ta võib siis 3-4 korda järjest ühte kokku panna, lõhub jälle ära ja paneb aga uuesti. See Miki puzzle, millest üks päev juttu oli, on kindlasti tal praegu kõige lemmikum. Aga eile oli huvitav vaadata, kuidas ta pani üht tegelikult hästi lihtsat puzzlekomplekt süsteemselt kokku. See mäng koosneb 10st kolme-tükilisest puzzlest, kõik on ühes karbis. Üks puzzle on eraldatud kindlate värvidega ja seal peal oleva tegevusega. Grete hakkas siis ükshaaval neid tükke karbist välja võtma ja pani kõik eraldi, igat tükki uuris hoolega. Kui maas oli juba selline tükk, mille juurde uus sobis, siis ta ühendas kohe ära ja kui mõne jälle kokku sai, siis pani selle eraldi kõrvale ja järgmised kõik ritta sinna juurde. Varem on see käinud nii, et kallab kõik tükid põrandale laiali, natuke vaatab ja siis tüdineb ära ja valib uue tegevuse. Ma eile täitsa huviga vaatasin, kuidas ta toimetas.

Üldse on talle hakanud meeldima asju ritta seada, mingit süsteemi looma.