Autopesulas

Eile unustasin ühe huvitava uue(lastele) kogemuse kirja panna, teen siis täna seda. Nimelt, kui pühapäeva pärastlõunal Keilasse jõudsime ja lapsed veel tagapingil magasid, mõtlesime, et pikendame nende uneaega ja käima autopesulast läbi.

Aga siis kui pesulasse sisse sõitsime ärkas Grete pärast tunnikest magamist ja oli üsna suures hämmingust, sest ta ei saanud ju aru, kus ta on. Pesulamees hakkas ka mingi pihustiga auto külgesid üle laskma ja see tekitas temas veel rohkem hirmu, nii et ma võtsin tal käest kinni ja siis ta oli nõus kohkunud näoga pisut ringi vaatama. Kui aga harjad tööle pandi, siis tõmbusid suunurgad allapoole, müra oli ka piisavalt, mis veel rohkem õudust tekitas. Ainar paitas Gretel pead ja tegi usinasti selgitustööd, mis toimuma hakkab. Venna ärkas ka, aga temal polnud pesulast sooja ega külma. Gretel hoidsin käest kinni kuni lõpuks välja saime, ennem veel puhus masin auto kuivaks ja me rääkisime kogu aeg, et pole midagi, suur tuul teeb auto kuivaks ja puhtaks.

Kui lõpuks jälle õue valguse kätte jõusidme hakkas Grete Kasparile rääkima: " Pole midagi, suur tuul puhub, pole midagi, ei karda! Ongi auto puhas, vaata venna, ongi puhas, pole midagi!!"

Väike vapper tüdruk!