Nädal....

...jälle kiirelt möödas. Kogu aeg olen mõelnud, et seda ja seda ja seda peaks üles kirjutama, aga arvutini pole jõudnud nende asjadega ja nüüdseks on kindlasti paljud asjad ununenud.

Täna tuli Kasparil kaheteistkümnenda hamba, silmahamba nurk välja. Kohe kohe on lõikumas üks purihammas veel ja siis üks peaks veel üks silmahammas tulema.

Kui nädal või nati rohkem tagasi kirjutasin, et Kaspar saab laua alt läbi, siis selle nädala keskel hakkas ta juba pead sinna ära lööma. Päris paras pauk on see, sest ta veel ei oska arvestada, et sinna vastu läheb ja just laua servaga saab paraja obaduse.

Ja ta ainult turnib, pidevalt võib teda leida köögi laua pealt ja siis ülejäänud aja aknalaudade pealt, kas köögist või magamistoast. Mõlemast aknast näeb ideaalselt ka traktoreid, nii et kaks lemmikut turnimine ja traktorid on sellega ühildatud. Aga see on nii hirmus ohtlik, eriti need aknalauad, ta parajalt mahub sinna istuma, aga ma ikkagi kardan, et ta kukub sealt. Nädala lõpus ostsin talle veel kaks traktorit mängimiseks, päevad läbi on üks Kakkeee!Kakkel!!!! Hommikul esimene ja õhtul viimane sõna. Ja nüüd on hakanud ta teadlikult ka kasutama sõna emme, seda on päris armas kuulata. Ja lisaks on veel aiaaa, ai, kui haiget saab ja nutma hakkab siis sealt kostab ka kõvasti aiiiiii. Ta on ju meil draama-mees, nutab südamest ja kisa on taevani. Ja oma pudikeelt täiendas see päev, kui ma tööl olin ja nad issiga kodus toietasid. Õhtul pudistas oma juttu nii et vähe polnud. Hästi vahva!

Üritan nüüd Kasparit vaikselt lutipudelist võõrutada. Leidsin lõpuks esimese nokaga tassi, millest ta on nõus jooma.

Grete Maiga käivad nad ilusti iga õhtu vannis, teeme hästi kuuma vanni, panene duzzikabiini uksed kinni, siis tekib aur ka ja usun, et see ka hoiab nad tervena. Nad askeldavad koos vannis nii hästi, et me enam seal juures ei pea passima. Grete hüüab, kui midagi on vaja. Muidugi pisut hirmutav on see, kuidas ta Kasparit kabiinist välja tõstab. Ma pole seda õnneks veel näinud, aga kui kohale jõuan on Kaspar õnnelikult põrandal. Grete saab juba ise ilusti sisse ja välja. Eelmine aasta oli äär talle veel liiga kõrge. Eile näiteks tõstis ta Kaspari välja, ise läks tagasi pani uksed kinni ja teatas, et ta peseb ennast veel ilusti. Duzzitas see seal vapralt. Vahepeal käib ka vannist väljas ja peseb hambad puhtaks ja tuleb siis uhkustab oma säravate hammastega. Jah, õnneks on see hambapesu-saaga hetkel hea lõpuga. Ostsime Hello Kitty multikatega plaadi, kus hambaid pestakse ja voilaaa, toimiski.

Laupäeval oli Grete jälle oma sõpradega üksi väljas. Neil on seal päris tore, paar tema rühmakaaslast on ja siis mõned pisut vanemad tüdrukud. Kui Grete lõunaund magas, siis tuli tema rühma tüdruk meile akna taha hüüdma, et Grete välja tuleks. Ma ütlesin, et Grete magab veel. Tüdruk oli järjekindel ja arvas, et tuleb meile siis külla mängima. Ma ütlesin, et tal üksi igav, et Grete ikkagi magab veel. Ta oli endas kindel ja arvas, et ta siiski tuleks, ta lubas häääästi vaikselt mängid. Mul tuli naer peale. Õnneks mina võitsin selle vestluse. Naljakas tundub, et mu laps on juba nii suur, et teised käivad teda akna taga õue kutsumas. Varsti tahetakse üksteisel külas käima hakata ja siis juba peole.....jne jne

Grete on nüüd kaks nädalat ilusti lasteaias käinud. Kõik läheb ilusti. Üldiselt issi viib teda hommikul ja järgi käime erinevalt vahest ma Kaspariga vahest Ainar. Üks päev ta väga, väga tahtis kummikomme aeda viia ja teistele lastele pakkuda. Hoidis kodus komme alles jne. Lubasin siis esmasäeval, et ostan talle terve suure paki ja viigu teisipäeval. Kasvataja oli siis öelnud, et ta ilusti pakkus ja tegi neil päeva magusaks. Alati, kui koju minek on, siis teised seisavad järjekorras, et saaks Gretele kalli teha. Grete on meil ju kõva kallistaja. Õues ka otsib kõik rühmakaaslased üles, ilma kallita ära ei lähe. Kuna ta on nüüd suurte hoovis, siis ta näeb seal ka oma sõimerühma kasvatajat ja tihti küsib talle sülle, ta on ikka suur lemmik Gretel. See nädal said nad palju õues olla, iga päev olid nii ilusad ilmad. Reedel käisin meie rühma omasid pildistamas ka. Kahjuks oli vaid 11 last kohal. Enne sööki loevad nad alati ühe luuletuse, et kõigi tähelepanu algavale söögiajale koondada, nüüd loeb Grete seda kodus ka alati. Hästi vahva luuletus on!

Sööma, sööma,

laud on lapse töömaa.

Pudrumägi kuhu?

Lusikaga suhu.

Emata ja isata,

kärata ja kisata.

.........

kokatädi tänan ka....

Lõpp on mul meelest läind, küsin Gretelt, kui ta koju tuleb.

See nädal algavad ka laulmis ja võimlemis tunnid, läheb huvitavamaks.

Grete kõne areneb ka iga päevaga. Nii mõnus on ta juttu kuulata. Hästi palju uusi sõnu lisanudb. Sõnad, mis meie jaoks on täiesti tavalised ja igapäevased, tunduvad lapse suust hoopis lahedamad. Nüüd kuulsin lasteaias esimet korda Grete kasutamas sõna armastan. Ta ütles seda oma kaisuka kohta. Muidu ta ikka kallis ja armas ja selliseid sõnu kasutab palju. Kõne on palju täiskasvanulikum ja see teeb lapse kohe palju asjalikumaks.

Samuti üllatab Kaspar meid. Ta ise ju ei räägi, aga kõigest saab aru, mida ei oskagi veel eeldada. Lapsed omavahel suhtlevad veel eriti mõnusasti. Grete räägib Kaspariga palju ja Kaspar saab sellest ka aru. Üldse meeldib talle kõike teha, mida suurem õde ees teeb. See on ju äge! Suur õde on äge! Kaspar on meil siuke tüüp, et kui täehelepanu tahab saada, siis hakkab peaga vastu põrandat taguma. Valus on seda vaadata. Grete peab seda muidugi naljakaks ja kui meil ükspäev üks sõber juuksurisse tuli, siis Grete ütles Kasparile, et näe, tee niimoodi(näitas, et taob peaga vastu vaipa), onu ei ole seda veel näinudki! Muidugi tundus see sel hetkel naljakas, aga nohhh, kas seda on mõistlik ette näidata.... njahhh :)

Kogu laupäeva olime sõprade juures. Vihmane ja märg ilm oli. Lapsed said vähemalt omavahel mängida ja oli lõbusam, kui niisama kodus. Grete mängis Hugoga(4,5a.), jooksid üles alla teppidel, rippusid ja kiikusid ronimisrõmgastel, kaklesid ja vaidlesid ka vahepeal mänguasjade pärast. Korra käisid Timoga õues mänguplatsil ja mere ääres. Väiksemad, Kaspar ja Hans(7k) toimetasid ka omi asju. vahepal, kui koos sattusid istuma, siis tõmbasid üksteisel lutte suust. Kaspar oskas väiksemale ka ilusti luti tagasi panna. Hea, kui on sõpradel samavanused lapsed, kes koos juba mängivad.