Pühapäev

Mul oli imelik tunne juba reedel....sest esmaspäeval oli mul esimene tööpäev. Üle 3,5 aasta...kujutate seda ette. 3,5 aaaaastat olen ma kodus olnud. Reedel oli selline tunne, nagu kaks päeva oleks veel vabadust ainult. Pühapäev oli hea millegagi sisutada, et ma liialt järgnevale tööpäevale ei mõtleks.
Grete oli laupäev vastu pühapäeva vanaema juures ja nemad koos sõitsid sealt suvilasse, kuhu meiegi pühapäeva hommikul suundusime. Ma võtsin ette muru niitmise, loodetavasti viimase sel aastal. Hea füüsiline töö ja võtab piisavalt aega. Tulemus on ka kohe näha :D Kui lapsed väsisid, hakkasime koju sõitma. Kell oli u neli äkki. Kodus tõstsime lapsed ümber ja kobisime ise ka magama :) ja ärkasime enne seitset õhtul :D Arvata võib et siis kellelgi enam õhtul uni ei tule ja ma ei tahtnud mõeldagi sellel et ma pean hommikul vara üleval olema ja vinksvonks välja nägema.

Läksime, nagu Gretele lubatud, veekeskusse, et siis natukenegi end väsitada. Grete oli nii julge nüüd. Tavaliselt läks tal kohanemisega aega, aga nüüd tahtis kohe issiga torust alla sõita ja kohe vette ujuma ja pea vee alla ja jugade alla jne jne. Igatahes täitsa teistmoodi kui tavaliselt, mõnus.

Ja Kaspar, temalgi oli hirmus kiire, plärts vette, liumäest alla, ajas palle taga. Tema aga jubedalt kiirustas, kogu aeg oli vaja tal järgi joosta, sest kui vette kukub, siis pea kohe vee alla ja see teda pisut ehmatas. Lõpuks kui ta väsima hakkas, siis oli mõnus, lesisime lihtsalt vees.

Teised jäid hiljemalt 11 piku magama, ma ei tea, mida ma siis seal voodis mõtlesin ja keerutasin, igatahes kell 1:30 vaatasin ma ka veel kella.....

Närv oli kergelt sees.....