Pühapäeval tõime ära kauaoodatud nari. Ma ei kujuta enam ettegi, kui kaua ma seda oodanud olen. Grete ka :) räägib kogu aeg redeliga voodist ja redeliga voodist, lõpuks on see käes.
Asi oli meil siis nii, et kuskil mai lõpus vist tõstsime Kaspari pulgaka laste tuppa, seal ta nati magas, aga siis vist tuli mingi haigus peale ja võtisin ta rahulikema ööde nimel enda juurde. Ja nii see jäigi. Pulgaka panime päris kokku ära ja keldrisse. Kogu aeg mõtlesin, et nüüd oleks aeg nari ära osta, samas ei tahtnud ennast veel vaevata öösiti teise tuppa jooksmisega, nii mugav ja hea oli magada, kui sai kiirelt luti Kasparile suhu ja uni jätkus. Ja nii need suvekuud läksid. Vahepeal jäi voodi ost raha taha jne jne. Nüüd aga tekkis võimalus ja lõpuks see voodi ära sai ostetud. Ainar rääkis kogu aeg, et mul läheb siis raskemaks :) päeval pean lastel silma peal hoidma, et keegi seal ronides alla ei kukuks ja öösel jällegi und valvamas käima.
Kuna nari alumisel voodil aga piiret pole, siis tegime praegu hoopis nii, et Grete pikendatava voodi lükkasime täitsa kokku ja meie magamistuppa, Kaspar magab nüüd seal ja Grete magab nari ülemisel korrusel oma toas. Ma imestasin, et Kaspar kohe esimesel ööl ilusti sinna jäi. Ja algul küll kripeldas, et ega kumbki oma voodist maaühendust läbi une ei tee, aga siiani(kirjutan seda postitust nädal hiljem) pole õnnetusi juhtunud. Grete magab väga rahulikult ja Kasparil käin vahest lutti suhu panemas. Millalgi ostame piirde ka alla, siis saab Kaspar naris ka magada. Päeval meeldib neil ikka aeg ajalt redelil üles korrusele ronida ja seal mängida. Grete aitab Kasparit ise üles( see tundub päris õudne), iga kord kui ma kohale olen jõudnud, on nad juba mõlemad üleval. Tegelt aga ei julge neid üksi sinna veel jätta, valvan alati kõrval.
No comments:
Post a Comment