...jäi ära! Läksime siis kolmapäeval, 11 aprill, ilusti kohale kliinikusse. Arst tuli Kasparit üle vaatama...ja Kaspar sellel hetkel köhis üsna rögaselt. Arstile oli see juba üsna selge märk sellest, et laps pole päris terve. Anestesioloog käis ka teda veel üle vaatamas ja otsustati, et op jäetakse ära. See oli mulle suur kergendus, ma olin pool ööd üleval olnud, suurest ärevusest ei tulnud und algul ja hommikul ärkasin ka väga vara ja und ei tulnud uuesti peale, sest põdesin, et kui Kaspar nüüd ärkab ja juua küsib, et mis ma siis teen. Ennem üldnarkoosiga operatsiooni ei tohi 4 tundi juua ja 6 tundi süüa.
Ja teadsin, et see ärevus on mul millegist, mida ma kardan. Kardsingi seda, et laps pole piisavalt terve ja et jumala eest sellepärast mingeid tüsistusi pärast ei tuleks. Parem saame täitsa terveks ja teeme siis opi.
Uus aeg pandi kahe nädala pärast, 25 aprill.
No comments:
Post a Comment