5.11.12
28.10.12
Nii palju seerusid....
Onu Rein on sõjaväes :) See pühapäev oli talle määratud esimene külastusaeg. Kuna ma olin tööl, siis lastel oligi hea võimalus aega sisustada ja nad käisid issiga onu Reinul sõjaväes külas. Küsisin õhtul lastelt, et kuidas neil läks. Gretel jäi meelde, et seal oli palju kiilakaid onusid ja Kaspari suurim mälestus oli, et seal oli palju seerusid :) (need on siis villisetüüpi sõjaväeautod, nimi on järjekordselt tulnud Autode filmist :D)
Vanaemade nädal
See nädal algas lastel esmaspäeval Paldiskis vanaema juures olles ja lõppes laupäeval Tallinnas vanaema juures lumememme ehitades :)
26.10.12
Puhas rõõm....
.....valge rõõm, külm rõõm.
26. oktoobri hommik aastal 2012. Kell on vaevu, vaevu 7 läbi. Kuulen läbi une, emmmmeeee, arva ära, mis õues on? :D See oli Grete Mai, kes õue vaadates oli lume avastanud. Oh, seda lapse rõõmu, ta ei teadnud kohe, mis ära teha. Ärataks vennakese ka kohe üles, et sellist ägedat uudist rääkida. Äratamisega ma palusin aga pisut oodata, kell oli veel vähe. Grete ikka hirmsasti kibeles.
20 minuti möödumisel aga Grete enam ei suutnud, kas nüüd võin venna üles ajada? Okei.... Rõõm nr 2 ärkas. Kohe oli pessu vaja minna, kohe riidesse, kõik käis välgukiirusel ja ülirõõmsas tujus. Kui muidu on sel nädal küll ärkamised marurasked olnud, siis täna tuli kõik nii iseenesest mõistetavana :) Laheeee.... Ma veel eile õhtul Ainarile ütlesin, et tuleks öösel lumi maha, lastel on kohe kergem ärgata...ega ma siis ei mõelnud, et just täna öösel :DDD
Kuna õues paistis ka päris kõva tuul olevat ja lund sadas veel juurde, siis otsisin lastele kiirelt talvekombekad välja. Õnneks ma olin mõni aeg tagasi kappides käinud eeltööd tegemas ja uurinud, mis eelmisest aastast kõlbulikud on, nii läks ka kombekate otsimine lihtsamalt.
Ja mis veel...lapsed olid põnevil...paar nädalat tagasi sai neile uued talvesaapad ostetud. Need lubati aga jalga panna, kui lumi maha tuleb. Ega nad ei unusta, see oli neil kohe meeles. Kõige põnevam selle juures on see, et saapad muudavad temperatuuri muutudes värvi, oiii, kui põnev, kohe sai katsetada ju. Kodust lähed välja roosade/roheliste triipudega kummikutega, lasteaeda jõuad punaste/oranzide triipudega. :)
Tee lasteaeda oli nii põnev, kes viskas end pikali ja rullis, kes võttis peoga lund sülle ja limpsis...arvates, et emme selja taha ei näe :DD
Oehhh, nii hea on ärgata, kui lapsed on rõõmsad...see annab päevale kohe mõnusalt rõõmsa alguse!
Ühesõnaga esimene lumi ongi sel aastal maas. Ei tea kui kauaks, aga asi seegi, eelmine aasta tuli ju alles jõuluõhtul või oli see vanaaastaõhtul, ei mäletagi, lumi maha. Tuiskab ka täna jubedalt, nii hea on seda soojas kodus aknast vaadata. Õnneks sain esmaspäeval suvilas enamus sügistöid ka tehtud, peenrad korras, lehed riisutud....kuigi tegelt on paljudel puudel lehed veel täiesti küljes, eks siis neid saab kevadel riisuda ;)
Pildid on tehtud 27.okt 2012 keilas ja Laitses.
26. oktoobri hommik aastal 2012. Kell on vaevu, vaevu 7 läbi. Kuulen läbi une, emmmmeeee, arva ära, mis õues on? :D See oli Grete Mai, kes õue vaadates oli lume avastanud. Oh, seda lapse rõõmu, ta ei teadnud kohe, mis ära teha. Ärataks vennakese ka kohe üles, et sellist ägedat uudist rääkida. Äratamisega ma palusin aga pisut oodata, kell oli veel vähe. Grete ikka hirmsasti kibeles.
20 minuti möödumisel aga Grete enam ei suutnud, kas nüüd võin venna üles ajada? Okei.... Rõõm nr 2 ärkas. Kohe oli pessu vaja minna, kohe riidesse, kõik käis välgukiirusel ja ülirõõmsas tujus. Kui muidu on sel nädal küll ärkamised marurasked olnud, siis täna tuli kõik nii iseenesest mõistetavana :) Laheeee.... Ma veel eile õhtul Ainarile ütlesin, et tuleks öösel lumi maha, lastel on kohe kergem ärgata...ega ma siis ei mõelnud, et just täna öösel :DDD
Kuna õues paistis ka päris kõva tuul olevat ja lund sadas veel juurde, siis otsisin lastele kiirelt talvekombekad välja. Õnneks ma olin mõni aeg tagasi kappides käinud eeltööd tegemas ja uurinud, mis eelmisest aastast kõlbulikud on, nii läks ka kombekate otsimine lihtsamalt.
Ja mis veel...lapsed olid põnevil...paar nädalat tagasi sai neile uued talvesaapad ostetud. Need lubati aga jalga panna, kui lumi maha tuleb. Ega nad ei unusta, see oli neil kohe meeles. Kõige põnevam selle juures on see, et saapad muudavad temperatuuri muutudes värvi, oiii, kui põnev, kohe sai katsetada ju. Kodust lähed välja roosade/roheliste triipudega kummikutega, lasteaeda jõuad punaste/oranzide triipudega. :)
Tee lasteaeda oli nii põnev, kes viskas end pikali ja rullis, kes võttis peoga lund sülle ja limpsis...arvates, et emme selja taha ei näe :DD
Oehhh, nii hea on ärgata, kui lapsed on rõõmsad...see annab päevale kohe mõnusalt rõõmsa alguse!
Ühesõnaga esimene lumi ongi sel aastal maas. Ei tea kui kauaks, aga asi seegi, eelmine aasta tuli ju alles jõuluõhtul või oli see vanaaastaõhtul, ei mäletagi, lumi maha. Tuiskab ka täna jubedalt, nii hea on seda soojas kodus aknast vaadata. Õnneks sain esmaspäeval suvilas enamus sügistöid ka tehtud, peenrad korras, lehed riisutud....kuigi tegelt on paljudel puudel lehed veel täiesti küljes, eks siis neid saab kevadel riisuda ;)Pildid on tehtud 27.okt 2012 keilas ja Laitses.
21.10.12
Tegus laupäev
Lasteaia orjenteerumisüritus ja sõpradel külas....
Märkasin, et Grete Mai on pisut kurb. Küsisin, et mis viga? Tema vastas: "Ma olen kurb, et Lotta ära lendas, ta on mu kõige parem sõber!" Mul oli Grete Maile hea uudis, Lotta tuleb kindlasti tagasi :)
Märkasin, et Grete Mai on pisut kurb. Küsisin, et mis viga? Tema vastas: "Ma olen kurb, et Lotta ära lendas, ta on mu kõige parem sõber!" Mul oli Grete Maile hea uudis, Lotta tuleb kindlasti tagasi :)
19.10.12
Passipildid
Üks seik kolmapäevast jäi vahele.
Kuna Kasparil pole siiamaani ühtegi pildiga dokumenti, siis mõtlesin, et viimane aeg on kasvõi ID-kaart ära teha talle. Selleks on pilti ju vaja. Ma arvasin, et seal putkas pole Kaspariga kuigi lihtne pilti kätte saada ja kuna seal pildid ilusad ka ei tule, siis laseme fotograafil pildi teha. Kuna Grete Mail saab ka aasta alguses ID kaart läbi, siis teen ühtlasi talle ka kohe pildid ära.
Läksime siis Rocca al Mare fotopoodi neid tegema. Kaspar punnis küll algul vastu, et tema ei taga ühtegi pilti, aga ma rääkisin jäätisega ta pehmeks :D
Esimesena istus siis tooli Kaspar. Ma rääkisin ennem, et tädi sõna tuleb kuulata ja korralikult kaamerasse vaadata. Ta siis oli nagu kivikuju seal, piiksu ka ei julgenud teha :) Tore kannatlik fotograaf oli ja püüdis paremat poosi saada. Küll oli vaja selg sirgu saada, siis Kaspar võttis kopsud õhku täis ja oli kuidagi eriti punnis. Räägime, et lase ennast lõdvaks, siis lasi end jälle täitsa kössi. Vahest oli siis lõug liiga madalal ja siis silmad täitsa klaasistunud. Naine tegi mitu võtet ja valist neist parima.
Grete Maiga läks lihtsalt. Istus tooli, pani end kohe paika nagu vaja ja oligi ühe klõpsuga valmis. Pole need pildid teab mis ninn- nänn-armsad lapse pildid, aga mis sa dokumendi pildilt rohkem ka ootad. Peaasi, et ametnikele kõlbaks ja vsjoo. Üks kaua mõeldud asi jälle tehtud. Keegi võiks nüüd need dokumendid ka ära viia, et asi liikuma hakkaks :D
Kuna Kasparil pole siiamaani ühtegi pildiga dokumenti, siis mõtlesin, et viimane aeg on kasvõi ID-kaart ära teha talle. Selleks on pilti ju vaja. Ma arvasin, et seal putkas pole Kaspariga kuigi lihtne pilti kätte saada ja kuna seal pildid ilusad ka ei tule, siis laseme fotograafil pildi teha. Kuna Grete Mail saab ka aasta alguses ID kaart läbi, siis teen ühtlasi talle ka kohe pildid ära.
Läksime siis Rocca al Mare fotopoodi neid tegema. Kaspar punnis küll algul vastu, et tema ei taga ühtegi pilti, aga ma rääkisin jäätisega ta pehmeks :D
Esimesena istus siis tooli Kaspar. Ma rääkisin ennem, et tädi sõna tuleb kuulata ja korralikult kaamerasse vaadata. Ta siis oli nagu kivikuju seal, piiksu ka ei julgenud teha :) Tore kannatlik fotograaf oli ja püüdis paremat poosi saada. Küll oli vaja selg sirgu saada, siis Kaspar võttis kopsud õhku täis ja oli kuidagi eriti punnis. Räägime, et lase ennast lõdvaks, siis lasi end jälle täitsa kössi. Vahest oli siis lõug liiga madalal ja siis silmad täitsa klaasistunud. Naine tegi mitu võtet ja valist neist parima.
Grete Maiga läks lihtsalt. Istus tooli, pani end kohe paika nagu vaja ja oligi ühe klõpsuga valmis. Pole need pildid teab mis ninn- nänn-armsad lapse pildid, aga mis sa dokumendi pildilt rohkem ka ootad. Peaasi, et ametnikele kõlbaks ja vsjoo. Üks kaua mõeldud asi jälle tehtud. Keegi võiks nüüd need dokumendid ka ära viia, et asi liikuma hakkaks :D
Nii lihtne :)
Kuigi pealkiri viitab teistpidist, alustame hoopis mitte nii lihtsaga :)
Pärast nädalast lasteaia pausi olid lapsed terve uue(16-19.10) nädala lasteaias. Minule tundus aga kodus olemine nendega palju lihtsam. Mõni ema kindlasti peab mind nüüd imelikuks...aga tõsiselt. Ja miks siis? Alustame kohe hommikust: palju lihtsam on ju nii kaua magada, kui soov on ja ärgata siis kui uni pealt läheb ja õues juba valgem. Lasteaia hommik näeb aga hoopis pimedam välja. Lapsed(eriti Kaspar, kes magaks pigem 9:30ni vähemalt) ärkavad äratamise peale, mis kestab oma 15 min vähemalt, et nad üldse voodist välja saaks, silmad endal pooleldi kinni. Õues on veel suhteliselt pime(kell7:30) ja seda raskem on ärgata. Kuidagimoodi saadakse pesema ja riidesse paneks on ka täielik aegluubis ning üle kivide kändude. Sama on mu endaga, ma magaks ja vedeleks ka vabal päeval pigem voodis, kui tõuseks ja kamandaks lapsi.
Vabal päeval läheme õue alles päeval, kui tegelikult lasteaias juba tuppa minnakse. See päevane režiim, mis sa ise kujundad on palju mõnusam. Kodus olles lapsed kumbki enam päeval ei maga ja tänu sellele lähevad ka nad õhtul palju mõistlikumal ajal magama. Sellel lasteaia nädalal, aga kohe kõik kellajad muutusid. Kuna nad päeval magavad aias, siis õhtune uni on jälle 23 peale veninud ja siis ei saadagi hommikul üles.
Ühesõnaga kodus olles on päevakava palju vabam ja stressi vähem.
Lihtne osa tuleb aga nüüd. Täna(reede) hommikul oli ärkamine eriti kerge tulema. Nii võiks olla iga hommik ;) Mis selle põhjus oli? Lastele lubati, et nad saavad päeval enne lõunaund juba vabaks ja mitte ei tule koju vaid lähevad Grete Mai rühmakaaslase Viki juurde. See oli nagu võlusõna. Hommik nägi meil välja siis niisugune. Ma hüüdsin, et kes tahab täna Viki juurde, tuleb ruttu voodist välja ja riidesse? Ja lapsed liigutasid end ikka suht kiiresti. Palju rõõmsamalt mindi lasteaeda, sest oli mida oodata. Nii põnev ju, emme isegi ei tule järgi vaid Viki ema võtab nad lasteaias kaasa :) Lastel jälle põnev.
14.10.12
Veerib
Tähed on Grete Mail ammu selged. Mingi aeg tagasi, ei mäletagi millal täpselt see oli, proovisime Karu aabitsast ka silpe kokku lugeda. Miskit ei tulnud välja ja nagu huvi ka polnud Grete Mail. Jätsime õppimise pooleli.
Eile aga sõitsime rongiga Keilasse, Grete Mail oli aabits kaasas. Vaatasime sealt tähti ja ta üllatas, et kahe ja kolme tähelised sõnad said kokku loetud ja tähendasid ka midagi :D Igatahes ta näitas huvi ise üles ja oli nii super õnnelik, kui sai jälle teada, mis mingi tähejada tähedada võib.
Kaspar, kes tunneb hetkel kindlalt A,R,S ja I tähte, kordab muidugi kõiki tähti ilusti järgi :)
Eile aga sõitsime rongiga Keilasse, Grete Mail oli aabits kaasas. Vaatasime sealt tähti ja ta üllatas, et kahe ja kolme tähelised sõnad said kokku loetud ja tähendasid ka midagi :D Igatahes ta näitas huvi ise üles ja oli nii super õnnelik, kui sai jälle teada, mis mingi tähejada tähedada võib.
Kaspar, kes tunneb hetkel kindlalt A,R,S ja I tähte, kordab muidugi kõiki tähti ilusti järgi :)
12.10.12
05.- 15.10 nohuste lastega kodus
Kasparil hakkas nohu ja kerge köha tulema eelmine reede, tatt oli päris paks ja nina ulmekinni. Vahepeal oli tunne, et tatti ei tulegi, aga õhk ninast üldse läbi ei käinud, andsin talle mõned päevad zyrtecit ja see tegi hingamise kergemaks. Tänaseks (15.10) on Kaspar praktiliselt terve ja homsest jälle lasteaeda.
Grete Mail lõi nohu välja alles teisipäeva(9.10) õhtul, kus ta tihedalt turtsuma hakkas. Nuusata soovis ta isegi öösel. Esimestel päevadel tuli tatti ikka päris korralikult, tänaseks on nohu juba suht maha rahunenud.
Lapsed olid siis teisipäeval minuga tööl kaasas, päris hästi said hakkama. Mängisid puhkeruumis mänguasjadega ja vaatasid läpakast multikaid. Õhtu jõudes hakkasid ära väsima, aga siis tuli appi tädi Riin ja viis lapsed mõneks tunniks enda juurde. Ta elab õnneks väikse jalutustee kaugusel mu töö juurest ja tee peale jäi ka saiapood, nii et lastel läks jälle lõbusamaks ja mul tööl kergemaks. Neljapäevase päeva olid nad Ainariga kodus.
Reedel käisime jälle raamatukogus, lastele seal väga meeldib. Lisaks tegime veel linnapeal pika jalutuskäigu ning lasime päiksel nina paitada.
Kuna nädalavahetusel olid ilmad ilusad, siis saime veel suvilas õues olla ja päikest nautida.
Pühapäeval käisime kinos "Vaprakest" vaatamas. 1,5h on lastele täpselt paras. Kaspar hoidis seekord juba terve filmi prille ees. Grete soovis mingi hetk need ära võtta. Kuna tema jaoks oli filmis ka päris hirmsaid kohti, siis kippus ta mingi hetk ära minema. Seletasin, et ootame ikka lõpu ära, kõik lõpeb hästi, siis see veenis teda lõpuni vaatama. Ja lõppeski hästi, oh seda rõõmu ja imestust, et kust emme seda teadis;)
Lapsed on ikka väga rõõmsad, kui nendega tegeletakse, siis võivad nad sind taevani kiita ja rääkida, kui tore päev neil oli. Samas Grete Mail on praegu siuke tundlik iga, et ta võtab ka iga väiksemat keelamist väga isiklikult ja solvub ning läheb minema. Kui ma näiteks räägin Kaspariga heal toonil, siis ta võtab isegi seda isiklikult, nagu oleka ma sellega temale halba teinud. Temaga peab päris ettevaatlik olema ning palju tähelepanu pöörama. Kaspar oskab ka päris emotsionaalselt välja näidata, kui talle on liiga tehtud ja tema on sellise kõva iseloomuga, kui tema ikka midagi tahab, siis on jonn kerge tulema ja alla lihtsalt ei anta.
Kui lapsi pisut omavahel võrrelda, siis Kaspar on palju julgem kui Grete Mai ning läheb kergesti uute asjade ning situatsioonidega kaasa ning on nõus neid proovima. Grete Mai on selles suhtes tagasihoilikum, samas ma saan teda kergemini usaldada, kui ta soovib näiteks üksi meist eespool koju minna, siis ma tean, et ta on väga ettevaatlik ka üle tee minnes. Kaspar on tormakas ja hulljulge, temal tuleb tänaval ikka hoolikalt silma peal hoida.
Grete Mail lõi nohu välja alles teisipäeva(9.10) õhtul, kus ta tihedalt turtsuma hakkas. Nuusata soovis ta isegi öösel. Esimestel päevadel tuli tatti ikka päris korralikult, tänaseks on nohu juba suht maha rahunenud.
Lapsed olid siis teisipäeval minuga tööl kaasas, päris hästi said hakkama. Mängisid puhkeruumis mänguasjadega ja vaatasid läpakast multikaid. Õhtu jõudes hakkasid ära väsima, aga siis tuli appi tädi Riin ja viis lapsed mõneks tunniks enda juurde. Ta elab õnneks väikse jalutustee kaugusel mu töö juurest ja tee peale jäi ka saiapood, nii et lastel läks jälle lõbusamaks ja mul tööl kergemaks. Neljapäevase päeva olid nad Ainariga kodus.
Reedel käisime jälle raamatukogus, lastele seal väga meeldib. Lisaks tegime veel linnapeal pika jalutuskäigu ning lasime päiksel nina paitada.
Kuna nädalavahetusel olid ilmad ilusad, siis saime veel suvilas õues olla ja päikest nautida.
Pühapäeval käisime kinos "Vaprakest" vaatamas. 1,5h on lastele täpselt paras. Kaspar hoidis seekord juba terve filmi prille ees. Grete soovis mingi hetk need ära võtta. Kuna tema jaoks oli filmis ka päris hirmsaid kohti, siis kippus ta mingi hetk ära minema. Seletasin, et ootame ikka lõpu ära, kõik lõpeb hästi, siis see veenis teda lõpuni vaatama. Ja lõppeski hästi, oh seda rõõmu ja imestust, et kust emme seda teadis;)
Lapsed on ikka väga rõõmsad, kui nendega tegeletakse, siis võivad nad sind taevani kiita ja rääkida, kui tore päev neil oli. Samas Grete Mail on praegu siuke tundlik iga, et ta võtab ka iga väiksemat keelamist väga isiklikult ja solvub ning läheb minema. Kui ma näiteks räägin Kaspariga heal toonil, siis ta võtab isegi seda isiklikult, nagu oleka ma sellega temale halba teinud. Temaga peab päris ettevaatlik olema ning palju tähelepanu pöörama. Kaspar oskab ka päris emotsionaalselt välja näidata, kui talle on liiga tehtud ja tema on sellise kõva iseloomuga, kui tema ikka midagi tahab, siis on jonn kerge tulema ja alla lihtsalt ei anta.
Kui lapsi pisut omavahel võrrelda, siis Kaspar on palju julgem kui Grete Mai ning läheb kergesti uute asjade ning situatsioonidega kaasa ning on nõus neid proovima. Grete Mai on selles suhtes tagasihoilikum, samas ma saan teda kergemini usaldada, kui ta soovib näiteks üksi meist eespool koju minna, siis ma tean, et ta on väga ettevaatlik ka üle tee minnes. Kaspar on tormakas ja hulljulge, temal tuleb tänaval ikka hoolikalt silma peal hoida.
28.9.12
Mis meelel.....see keelel...
Ammu olen juba kaks Kaspari väljendit tahtnud kirja panna....
Nimelt üks seik siis kodu kõrvalt poest. Meist möödub lettide vahel vanem naine, suht suurt kasvu, kleit seljas, kergete vuntside ja lühikeste juustega. Kaspar: " Emme, näe, meesnaine!" Okei, mul oli küll kergelt piinlik, kuigi Kaspar ei öelnud seda kõva häälega, aga muigama ajas küll. Lapse suu ei valeta!
Teine kord. Tänaval. Vastu tuleb noorem meesterahvas, päris pika patsiga, tunked seljas. Nüüd võite ise arvata siis, mis Kaspar tolle kohta ütles: "Tüdrukmees!"
Nimelt üks seik siis kodu kõrvalt poest. Meist möödub lettide vahel vanem naine, suht suurt kasvu, kleit seljas, kergete vuntside ja lühikeste juustega. Kaspar: " Emme, näe, meesnaine!" Okei, mul oli küll kergelt piinlik, kuigi Kaspar ei öelnud seda kõva häälega, aga muigama ajas küll. Lapse suu ei valeta!
Teine kord. Tänaval. Vastu tuleb noorem meesterahvas, päris pika patsiga, tunked seljas. Nüüd võite ise arvata siis, mis Kaspar tolle kohta ütles: "Tüdrukmees!"
15.9.12
Mihkel 1!
Meie väike sugulane Mihkel sai 13. septembril juba 1 aastaseks. Täna, 15 sept. käisime seda tähistamas.
14.9.12
25.08 PULM
Vahepeal on kirjutamata jäänud, et lapsed käisid augusti lõpus oma esimeses pulmas (okei, Kaspar juba teises, aga 4 kuusena ja tal pole sellest õrna aimugi :) )
Abiellusid laste tädi Aileriin ja Lauri. Palju, palju õnne Teile ja pikki õnnelikke aastaid!
Üle pika, pika aja saime kogu perega ilusti riidesse ja ühele pildile :)
Minu ülesandeks oli tol päeval pruudile hommikul soeng teha ja peale registreerimist üks ilus fotosessioon neile kinkida.
8.9.12
3,5 aastase sõnavara...
Miks see silmatatt ikka tuleb? ..... Kasparil jooksid pisarad....
Ahjaa, üks asi tuli veel meelde...Kaspar tuleb vahest, kui käed või jalad külmad on, et tee soojaks. Ma siis panen ta käed näiteks omale kanela alla või mujale keha vastu sooja. Tema aga ütleb: "Ei, tee toruga...." :D:D:D Mina siis küsin, et mis see olema peaks....Kaspar mõtles mu kätt, küünarvart.... :D
Ahjaa, üks asi tuli veel meelde...Kaspar tuleb vahest, kui käed või jalad külmad on, et tee soojaks. Ma siis panen ta käed näiteks omale kanela alla või mujale keha vastu sooja. Tema aga ütleb: "Ei, tee toruga...." :D:D:D Mina siis küsin, et mis see olema peaks....Kaspar mõtles mu kätt, küünarvart.... :D
7.9.12
Edusammud ujumises
(14.09.2012)
Kuna sooja suve pole sel aastal olnudki, siis ega lapsed palju mere või järvevees sulistamas pole saanud käia. Seega avasime 29. augustil bassinihooaja Laulasmaa spas ja lapsed suutsid jälle üllatada.
Grete Mai oli siiani ikka meie abiga sulistanud, lisaks veel igasugu turvaelemendid küljes. Lahti ta naljalt meist ei lasknud. Siis seekord võttis ujumine sootuks uue pöörde. Küll abivahenditega, aga nii sügavas vees, et jalad põhja ei ulatunud, liikus Grete Mai täitsa ise edasi ja ilma igasuguse hirmu ja kinnihoidmiseta. Näha oli, et laps kohe nautis, et osaliselt on piirid kadunud. Varem oli jalgade töö tal ka nii konarlik, et neist suurt abi ei olnud. Nüüd aga jalad põhitöö ära tegidki.
Ja Kaspar...ta veel ju väike ka alles, aga temagi sai ilma abita edasi liikuda. Hulljulge nagu ta on, kargab vette igas kohas, teadmata, kui sügav vesi tegelikult on. Seekord lasi ta endale need täispuhutavad asjad ümber käe panna ja kuna ta suhteliselt kerge on, siis sellest piisas tema veepeal hoidmiseks. jalgade ja kätega liigutades sai temagi väga edukalt edasi. Tore oli näha, et mõlemad on saanud üle hirmust, et kui emme-issi kinni ei hoia, siis valjub kohe vee alla.
Minul, kui suurel ujumise fännil, on seda kõike ainult rõõm näha.
Nüüd olemegi juba kolmel järjestikusel nädalal korra basseinis käinud, et asi veelgi kinnistuks. Lastele basseinis nii väga meeldib. Viimased korrad oleme kodu juures tevisekeskuses käinud, kus on ka allalaskmiseks toru. Nüüd lasevad lapsed sealt täitsa ise alla. Ma olen ikka küll kergelt hirmul, kui midagi juhtub, aga siiani on kõik hästi läinud.
Suurde basseini läheb Grete Mai ka juba väga julgelt. Viimane kord oli Grete Mail lasteaia kaaslane ka kaasas ja lõbu oli laialt. Mõlemal olid ujumisprillid ja nendega siis sukelduti ja kaasa võtsime ka ujumisrõngad, millega suures sügavas basseinis päris mitu otsa ilma kinni hoidmata ujuti.Isegi kaspar ujus ühe otsa täitsa ise, Ainar ainult ujus julgestuseks kõrval. Ainult käte ja jalgade abiga. Lapsed olid ise ka uhked enda üle. Õpiti veel lisaks nende rada piiravate nööride alt läbi tulema, õhk sisse ja korra sukeldusid ning kohe supsti pea teiseltpoolt nööri välja.
Kuu aega lasteaias
(14.09)Nonii, lapsed alustasid oma selle hooaja lasteaiateed 7ndal augustil. Alguses oli nädalake lasteaed veel suvereziimil ja rühmad kokku pandud. Juhuse läbi sattusid meie mõlemad lapsed ühte rühma. Siis mindi lasteaeda koos ja täitsa hea meelega. Mõned kasvatajad olid vanad tuttavad, mõned uued.
Teisel nädalal olid lapsed onu Reinuga kodus, sest Grete Mail oli väike nohu.
Siis aga mindi juba oma õigetesse rühmadesse. Grete Mai oma tuttavasse Pipi rühma, kus ainult üks kasvataja oli vahetunud. Grete Mai käib lasteaias suure rõõmuga ja probleemi pole, eriti kui veel mõni päev lähed ennem lõunat järgi või tavaliselt esmaspäeva puhkepäevaks annan.
Kasparil aga ei läinud seekord algus kõige kergemalt. Temal oli rühmaruum ja kogu õpetajate naiskond uus. Suur pluss oli, et Kaspar sai värskelt remonditud rühma, aga lapsel on vist sellest suht ükskõik. Tema oleks pigem eelistanud vanu tuttavaid õpetajaid. Mõned esimesed päevad mindi rahulikult ja nüüd kaks nädalat tagasi reedel hakkas meil jama pihta. Kaspar ütles, et tema ei taha lasteaeda minna ja kõik. Rühma ukse pealt õpetajat nähes tõmbas täiesti endasse ja puges mu kaissu. Suure vaevaga saime riidesse ja lõpuks andsin nutva lapse lihtsalt õpetajale üle, sest mina pidin tööl olema ja lapsed lasteaias. Ise läksin ka pisaraid valades kodu poole.
Nii see jätkus ka järgneva nädala, ainult hullemaks tegi asja see, et nüüd ei jõudnud me isegi lasteaeda, kui juba laps krampi lõi. Ei taha lasteaeda, ei taha lasteaeda oli pidev jutt. Isegi ühel öösel läbi une. Mina olin juba selleks ajaks tugevam ja enam see nii hinge ei läinud. Mitu päeva andsin karjuva lapse õpetaja sülle, sest muidu oleks ta mulle järgi tulnud. Ta isegi polnud nõus riideid vahetama. Ta pani mind proovile ja mitte vähe, et äkki ma murdun.
Kõik muutus aga sellest nädalast. Teisipäeval oli veel nutuga minek, aga kolmapäeval mainiti küll kodus, et ei taha minna, aga lasteaeda jõudes oli keegi lapse ära vahetanud. Mitte mingit protesti polnud, riided vahetati ilusti ära, kalli ja lehvitasime aknast. No täiesti klõps! ja kõik muutus. Nii on nüüd kolm viimast päeva olnud. Kodus küll öeldakse, et ei taha minna, aga vastu enam ei punnita ja rühma minnakse rõõmsalt.
Kasparil on endiselt ta kaisutekk kaasas ja sellega ta magab ning magades pissimine pole ka kahjuks paremaks läinud. Mähkud on alati jalas, et oleks rahulikum magada. Selle lasteaias käimise protestiga oli ka see muutus märgata, et viimased päevad ta pole lasteaias voodisse pissinud. Ta seal keeldub mähkusid panemast ja varem oli voodi märg :( Loodame, et nüüd rahulikumaks muutudes läheb ka see probleem väiksemaks.
Kasparil tuli ka eelmine reede kodus olles päris vesine nohu, mis pühapäevahommikuks oli kadunud. Terve suvi läbi olid lapsed terved. Eks nüüd esimesed kuud näitavad palju sellest adenoidi opist kasu oli. Varem kestis nohu ikka Kasparil nädalaid.
Teisel nädalal olid lapsed onu Reinuga kodus, sest Grete Mail oli väike nohu.
Siis aga mindi juba oma õigetesse rühmadesse. Grete Mai oma tuttavasse Pipi rühma, kus ainult üks kasvataja oli vahetunud. Grete Mai käib lasteaias suure rõõmuga ja probleemi pole, eriti kui veel mõni päev lähed ennem lõunat järgi või tavaliselt esmaspäeva puhkepäevaks annan.
Kasparil aga ei läinud seekord algus kõige kergemalt. Temal oli rühmaruum ja kogu õpetajate naiskond uus. Suur pluss oli, et Kaspar sai värskelt remonditud rühma, aga lapsel on vist sellest suht ükskõik. Tema oleks pigem eelistanud vanu tuttavaid õpetajaid. Mõned esimesed päevad mindi rahulikult ja nüüd kaks nädalat tagasi reedel hakkas meil jama pihta. Kaspar ütles, et tema ei taha lasteaeda minna ja kõik. Rühma ukse pealt õpetajat nähes tõmbas täiesti endasse ja puges mu kaissu. Suure vaevaga saime riidesse ja lõpuks andsin nutva lapse lihtsalt õpetajale üle, sest mina pidin tööl olema ja lapsed lasteaias. Ise läksin ka pisaraid valades kodu poole.
Nii see jätkus ka järgneva nädala, ainult hullemaks tegi asja see, et nüüd ei jõudnud me isegi lasteaeda, kui juba laps krampi lõi. Ei taha lasteaeda, ei taha lasteaeda oli pidev jutt. Isegi ühel öösel läbi une. Mina olin juba selleks ajaks tugevam ja enam see nii hinge ei läinud. Mitu päeva andsin karjuva lapse õpetaja sülle, sest muidu oleks ta mulle järgi tulnud. Ta isegi polnud nõus riideid vahetama. Ta pani mind proovile ja mitte vähe, et äkki ma murdun.
Kõik muutus aga sellest nädalast. Teisipäeval oli veel nutuga minek, aga kolmapäeval mainiti küll kodus, et ei taha minna, aga lasteaeda jõudes oli keegi lapse ära vahetanud. Mitte mingit protesti polnud, riided vahetati ilusti ära, kalli ja lehvitasime aknast. No täiesti klõps! ja kõik muutus. Nii on nüüd kolm viimast päeva olnud. Kodus küll öeldakse, et ei taha minna, aga vastu enam ei punnita ja rühma minnakse rõõmsalt.
Kasparil on endiselt ta kaisutekk kaasas ja sellega ta magab ning magades pissimine pole ka kahjuks paremaks läinud. Mähkud on alati jalas, et oleks rahulikum magada. Selle lasteaias käimise protestiga oli ka see muutus märgata, et viimased päevad ta pole lasteaias voodisse pissinud. Ta seal keeldub mähkusid panemast ja varem oli voodi märg :( Loodame, et nüüd rahulikumaks muutudes läheb ka see probleem väiksemaks.
Kasparil tuli ka eelmine reede kodus olles päris vesine nohu, mis pühapäevahommikuks oli kadunud. Terve suvi läbi olid lapsed terved. Eks nüüd esimesed kuud näitavad palju sellest adenoidi opist kasu oli. Varem kestis nohu ikka Kasparil nädalaid.
8.8.12
Puhkus läbi
06.-10.08 Esimene lasteaianädal, vanemad pärast puhkust tööl. Mina alustasin uues kohas.
05.08 Laitse
04.08 Keila
Raasiku
Vudila
Pühajärve, Tristar 33,3 triatlon
Otepää
AHAA keskus
Tartu
03.-04. 08 Jälle Lõuna-Eesti
Lennusadam
Meremuuseum, Paks Margareeta
Tallinna Teletorn
Laitse
Tahkuna Tuletorn
Võrkpalli võistlused
26.07-01.08 Hiiumaa
Keila-Laitse
Suur Munamägi
Suvepäevad Kõverjärve ääres
Maanteemuuseum
Valga
Miniloomaaed L-Es(kohanime veel täpsustan:)
Pokumaa
Rebasemäe vaatetorn
Suitsusaun
Ähijärv
Karula rahvuspark
16-22.07 Lõuna-Eesti
13.07 Salongi kolimine
Täpselt niipalju asju mahtus meie 3.5 nädala puhkuse sisse. Kui ennast kätte võtan siis ehk saab nendest tumedatest nimedest pealkirjad ja nende alla väike kokkuvõte. Pildimaterjali on ka kõvasti ;)
05.08 Laitse
04.08 Keila
Raasiku
Vudila
Pühajärve, Tristar 33,3 triatlon
Otepää
AHAA keskus
Tartu
03.-04. 08 Jälle Lõuna-Eesti
Lennusadam
Meremuuseum, Paks Margareeta
Tallinna Teletorn
Laitse
Tahkuna Tuletorn
Võrkpalli võistlused
26.07-01.08 Hiiumaa
Keila-Laitse
Suur Munamägi
Suvepäevad Kõverjärve ääres
Maanteemuuseum
Valga
Miniloomaaed L-Es(kohanime veel täpsustan:)
Pokumaa
Rebasemäe vaatetorn
Suitsusaun
Ähijärv
Karula rahvuspark
16-22.07 Lõuna-Eesti
13.07 Salongi kolimine
Suitsusaun
Antslas suve lemmiktegevus :)
Tamme Lauri temme all
Pokumaal
Suurel Munamäel
Maanteemuuseumis
Täpselt niipalju asju mahtus meie 3.5 nädala puhkuse sisse. Kui ennast kätte võtan siis ehk saab nendest tumedatest nimedest pealkirjad ja nende alla väike kokkuvõte. Pildimaterjali on ka kõvasti ;)
2.7.12
Lapsed suvepuhkusel....
...vanemad veel mitte. 29.06 oli lastel viimane päev lasteaias, juulis on lasteaed kinni.
Laste puhkus sai väärilise alguse, 29nda õhtu läksime kohe Hiiumaale, võtsime väikse puhkuse suvilatöödest ja mandrielust. Kaks päeva andis ilmataat ka täielikku suveilma, lapsed said päevitusriietega mööda suurt muruplatsi joosta, metsmaasikaid süüa ja mereääres kive vette loopimas käia. Lapsed on alati õnnelikud kui mammat-papat näevad ja kõiki ülejäänud sugulasi. Salinõmmes olid ka Laura ja Liisa(laste tädilapsed), kellega siis päeva jooksul nii kakeldi kui kallistati. Üks hetk polnud keegi enam kellegi sõber ja järgmine hetk juba kädistati ninapidi telgis koos barbidega mängida. Täitsa sürr kohe kui palju jõuab päeva jooksul leppida ja tülli minna...vanemate jaoks oli see vist rohkem stressirikas kui laste jaoks :)
Esmaspäeval kodupoole sõites tegime tiiru Haapsalu taaskasutuspoodides. Ma olin siis kahe lapsega üksi ja see oleks võinud lõppeda katastroofiga, aga lõppes hoopis sellega, et autoga tänavate vahel sõites teatas Grete Mai, et nii tore on ringi sõita ja erinevaid kohti näha :) (see andis mulle kõvasti positiivsust juuli lõpus nendega Eesti peale tiirutama minna ;)) Poes käitusid nad samuti ilusti ja enamus asjade peale, mille kohta ma Grete Mai arvamust küsisin vastas, kas ilus või et see sobiks hästi suvilasse. Niisiis meie saagiks saigi mõnusaid vidinaid suvila hubastamiseks, Grete Maile kotike koeraga ja Kasparile seljakott, millest ta on nii vaimustuses, et arvatavasti võtab ta täna selle ka kaissu.
Minu esimesel töönädalal on lapsed õe juures, järgmine nädal on veel lahtine.
Ilusat suve!
Laste puhkus sai väärilise alguse, 29nda õhtu läksime kohe Hiiumaale, võtsime väikse puhkuse suvilatöödest ja mandrielust. Kaks päeva andis ilmataat ka täielikku suveilma, lapsed said päevitusriietega mööda suurt muruplatsi joosta, metsmaasikaid süüa ja mereääres kive vette loopimas käia. Lapsed on alati õnnelikud kui mammat-papat näevad ja kõiki ülejäänud sugulasi. Salinõmmes olid ka Laura ja Liisa(laste tädilapsed), kellega siis päeva jooksul nii kakeldi kui kallistati. Üks hetk polnud keegi enam kellegi sõber ja järgmine hetk juba kädistati ninapidi telgis koos barbidega mängida. Täitsa sürr kohe kui palju jõuab päeva jooksul leppida ja tülli minna...vanemate jaoks oli see vist rohkem stressirikas kui laste jaoks :)
Esmaspäeval kodupoole sõites tegime tiiru Haapsalu taaskasutuspoodides. Ma olin siis kahe lapsega üksi ja see oleks võinud lõppeda katastroofiga, aga lõppes hoopis sellega, et autoga tänavate vahel sõites teatas Grete Mai, et nii tore on ringi sõita ja erinevaid kohti näha :) (see andis mulle kõvasti positiivsust juuli lõpus nendega Eesti peale tiirutama minna ;)) Poes käitusid nad samuti ilusti ja enamus asjade peale, mille kohta ma Grete Mai arvamust küsisin vastas, kas ilus või et see sobiks hästi suvilasse. Niisiis meie saagiks saigi mõnusaid vidinaid suvila hubastamiseks, Grete Maile kotike koeraga ja Kasparile seljakott, millest ta on nii vaimustuses, et arvatavasti võtab ta täna selle ka kaissu.
Minu esimesel töönädalal on lapsed õe juures, järgmine nädal on veel lahtine.
Ilusat suve!
14.6.12
Väike ülevaade...
Mulle on juba mitu täiesti õigustatud märkust tehtud, et ma pole blogisse väga ammu ühtki postitust teinud. Proovin kiirelt oma vea parandada ja väikse ülevaate laste edusammudest teha......Mis te arvate, et mul on kõik meeles või? :)) hahaaa.... ei ole ikka küll.
Proovin siis mingis loogilises kronoloogilises järjestuses midagi kirja panna. Võtan alustuseks viimase pooleteist kuu taguse postituse ja kirjutan Kaspari tervisest. Pärast operatsiooni u. viie päevapärast oli Kasparil jälle nohu platsis. See vast mingi poolteis-kaks nädalat kestis nagu ikka.....ja rohkem pole nohu olnud. See on super saavutus, sest selle aasta algusest polnud meil paari järjestikust nädalat küll, kui Kaspar ilma nohuta oleks olnud. Ja nüüd on ta juba üle kuu küll kogu aeg lasteaias saanud käia, täiesti uskumatu tundub see. Iga nädal ikka 3-4 päeva kindlasti. Endiselt kas esmaspäev või reede või vahest mõlemad päevad olen andnud lastele puhkepäevadeks ja siis toimetame(ka sõdime) koos.
Kaspar saab lasteaias ainult kiita: oiii, ta on nii rahulik ja nii tubli ja temaga pole üldse pahandust, toimetab ise ja ei käi tüli norimas :) Ma pole siiani kindel, kas kasvatajad ikka räägivad minu Kasparist :DD, sest kodus on ta ikka üsna korralik krutskimees :) Juttu jookseb ka julmalt praegu. Ja asjade üle arutleda meeldib talle, see on hästi vahva(Grete Mai juures ma nii väikselt ja pole ka praegu sellist jutustamist üldse tähendanud) Eile magama minnes tahtis Kaspar pikalt sääskedest rääkida näiteks, et neil on ka ikka jalad ja siis nad kõnnivad tema naha peal ja muru peal nad ei kõnni ja kas ikka sääskedel on juuksed ja nina ja silmad ja kas neil kõrvad ka on, muidu nad ju ei kuule. Siis on sääskedel veel suu ja siis nad hammustavad ja siis tuleb veri välja. See on ikka päris pull, mis tal peas toimub ja kuidas Kaspar maailma asju näeb hetkel. Neid selliseid armsaid arutlemisi on nii palju, et ma neid kõiki ei jõua meeles pidada rääkimata üleskirjutamisest.
Kui siin Kaspari tegemisest juba kirjutamiseks läks, siis lasen edasi. 3 juuni hakkas ta oma nime ütlema...siiani ta oli Matu või üldse midagi keerulisemat, aga oma nime ta kategooriliselt keeldus välja ütlemast. Pühapäeva hommikul aga läksime WCsse pissile Kaspariga ja äkki ta hakkas midagi Grete Mai rühma Kasparist rääkima(ma juba siis imestasin, et ta sellle sõna välja ütles) Ja pärast seda teatas kohe ka, et tema nimi on Kaspar. See oli jälle midagi nii uut temalt, et kogu pere rõõmustas temaga koos. Näha oli et ta isegi tundis, et on uue saavutusega hakkama saanud ja nii uhke enda üle. Terve päeva ikka küsisime, mis ta nimi on ja ta uhkelt teatas, et Kaspar :D (Ainar siiani mainib, et küll see WC on hea koht, head mõtted tulevad seal :DD)
Kui kevade esimestel päevadel rattad talvekorterist välja sai aetud, siis Kaspari rattasõit läks küll üsna vaevaliselt. Jõudu oli nagu vähe väntamiseks ja vist polnud nii palju huvi ka asja vastu, et edasi liikuda viitsiks. Nüüd aga on pilt hoopis teine. Kui tee on hea, siis tuleb sõit juba täitsa hästi välja. Krobelisema ja kivisema tee peal on veel vaja tagan tõugata ja pidurdamist hakkasime ka tänasest harjutama. Hommikuti lähemegi lasteaeda kolemkesi: mõlemad lapsed ratastel ja nii tundub lasteaia tee ka palju lühem ja kiirem. Lasteaed minek pole ka enam nii dramaatiline, kui siin mõned kuud tagasi, kui ärgata oli hirmus keeruline. Nüüd on hommik valge, kui päike ka veel paistab, siis ärkavad lapsed ruttu, kiire pesu(Kapsar siiani vältis hambapesu, aga nüüd on tal Piknega hambapasta ja hari, ning hommikul tõustes esimene asi on, küsib ise hambaid pesema. Nii tore, sellised abimehed teevad emade töö palju lihtsamaks :D) ja riided selga ning olemegi juba uksest väljas. Lasteaeda minna ja lasteaias olla meeldib mu arust küll mõlemale lapsele. Pigem on viimasel ajal järeleminnes kuulda nurinat, et miks nii vara järele tulite. Grete Mai pidavat lausa nutma hakkama, kui Ainar järele läheb.....tema ei saa piisavalt palju mängida, on pisarate põhjuseks :)
Mis siis veel Kasparist...internetist meeldib talle youtube'ist tomi ja jerry, carsi jm multikaid vaadata. Nende valimisega saab ta ise edukalt hakkama, rääkimata arvuti kinni ja lahti tegemisest, need asjad on vist sellele põlvkonnale juba sisse kodeeritud. Kui vahepeal tuli mähkud jälle pidevalt kasutusse võtta, siis nüüd on mähku all vaid öösel. Kui päeval lõunaune ajal juhtub harva, et piss tuleb püksi, siis öösel juhtub seda tihedamal ja endiselt enda mugavuse (ja ka lapse) pärast olen öösel mähkmed pannud, siis on uni parem. Aina harvem juhtub seda, et pean öösiti laste juures käima, magavad mõlemad juba enamuse ajast kogu öö, mis on samuti tõsiselt tore saavutus. Paljude asjadega on viimasel ajal nii, et ma tulen jällegi mõttele, et näe see ja too asi on kergemaks läinud, kuna lapsed on kasvanud ja palju iseseisvamad. Mis muidugi ei tähenda, et lastega toimetamine on ainult lust ja lillepidu ;) Seda kergemaks minemaist kinnitas ka näiteks paari päeva tagune spas käimine. Külastasime kogu perega Laulasmaa spa veekeskust. Kaspar on muidugi püstihull, see kargab ükskõik kust vette, eriti julge on ta lastebasseinis, kus vesi põlvini ja käes ulatuvad ka põhja, nii et peanupp vee peale jääb. Üks vette kargamine ainult käibki ja siis teine lõbustus on issi seljas ujumine :) Grete Mai on aga üleöö nii osavaks ja julgek muutunud, et ujub kätistega ise sügavas vees. Viimati(vist pärnu spas käies) ta veel ei julgenud ilma meieta sügavas vees olla, ikka pidime kinni hoidma. Nüüd aga läks täitsa ise ujuma ja liugles basseinis ringi. See oli suureks üllatuseks mulle ja minule, kui veeloomale oli see muidugi tore vaadata, et laps vees julgemaks on muutunud(see ei tähendanud, et ta oleks varem vett kartnud või poleks nautinud, talle väga vesi meeldib) ja mis põhiline iseseisvamaks :) Nii saimegi ka meie saunas käia või üksi ujuda, ilma, et pidevalt lapsi oleks pidanud turvama.
Oiiii, see väike ülevaade aina venib ja venib ja veeeeeniiiiiib...... Ja ma pole Grete Maist veel kirjutanudki :S
Mis kõige tähtsam, Grete Mai on nüüd VIIENE!!!! 20 mail tähistasime pere ja sõpradega mõlema lapse sünnipäeva koos Sauel mängutoas. Lapsi oli palju ja kõigil oli tore. Grete Mai küll pisut protestis, et miks tal Kaspariga koos sünnipäev on, aga see aasta sai veel niimoodi asi lahendatud. Grete Mai on endiselt tubli ja suur tüdruk :).....kui vahepealsed tujutsemised ja pirtsutamised välja jätta. Mõnikord on need täiesti õigustatud, aga teinekord löövad mul küll lained ülepea kokku ja no mitte ei oska õigesti käituda mõnes situatsioonis. Appikene...mul jookseb juhe täitsa kokku, kui praegu mõtlen, et mis siis Grete Maist kirjutada....no mitte ei tule midagi nii märkimisväärset kohe meelde, häbi kohe. :( Kui haigustest kirjutada, siis tal oli kahel suht järjestikusel korral põiepõletik, mida ravisime antobiootikumidega. Eile saime lõpuks vastuse, et praegu on proovid kõik korras, jumalt tänatud. Muidu on Grete Mai küll täitsa terve olnud, ma ei mäleta, millal tal viimane nohugi oli :)
Grete on vist isegi kohati rohkem emmekas, kui Kaspar. Nimelt mai keskel käisin sõbrannadega Rootsi kruiisil. Pikalt ma lapsi ette ei hoiatanud, et olen mõneks päevaks ära minemas. Samal hommikul Grete Maid lasteaeda viies ja sealt lahkudes oli meil lõpuks mõlemal pisarad silma, sest Grete ei tahtnud must lahtigi lasta, rippus ja nuttis mul jala küljes. Lõpuks läks mul ka süda nii hardaks :(( Nii on ennegi olnud. Kui nad näiteks ööseks mu õe juurde jäävad, siis Grete ikka õhtul küsib emmet ja hakkab isegi nutma, samas Kaspar on selles suhtes täiesti teistsugune, ta jääb nüüd juba suht rahulikult maha, kui ta tähelepanu hajutada ja tegevust jagub. Kui kruiisilt tagasi tulin, siis Grete ikka mainis pärast mitu korda, et kuna ma nüüd ära käisin, siis ma pean rohkem tamaga koos ka olema. Loogiline ju :) Laps on laps ja iga laps on erinev...praegu oma kahe lapse pealt näen ma veel eriti palju, kui erinevad iseloomud neil on ja kuidas nad erinevates situatsioonides käituvad.
Grete Mai mängib ja joonistab ja toimetab juba väga palju omaette ja tahabki olla rahus, et keegi ei segaks teda, et ta saaks täpselt niimoodi oma asju ajada, nagu ta seda ise ette näeb. Ta viimasel ajal ikka mainib, et tahab kuhugi nii minna, et Kasparit pole või näiteks võtke praegu Kaspar ära, et tema tahab omi asju teha. Samas teistel hetkedel on nad koos nagu sukk ja saabas, Grete Mai oskab nii armsasti venna eest hoolitseda ja ikka muretseb ta pärast, kui väiksem kukub või haiget saab või mõni ohtlik olukord on. Grete Mai ikka tihti rõhutab, et tema on suurema ja Kaspar peab tema sõna kuulama. Grete Mail on tähtis pidevalt esimene olla ja kaotamine on praegu väga keeruline. Siis ta ikka solvub täiega...ma võtan seda kui ealist iseärasust. Tal on üldse praegu käitumises nii palju sellised asju, et ennem kui ma reageerin, siis pean pikalt mõtlema, et kas ma ikka toimin õigesti. Üks hetk ma võin olla maailma parim ema, Grete toob mulle lilli ja kallistab ja musitab ja räägib, kui armas ma olen ja järgmine hetk lõpeb tavaliselt sellega, et ma pole enam su sõber!!!
Hea nali oli üks hommik, kui jõudsime lasteaia hoovi... Grete hüüab: nääääeee, SUITSUVARES!! Ma pidin ennast naerust täis laskma. ma ei teagi kas ta nägi hoovis varest või suitsupääsukest :DD
Rattasõidust rääkides, siis u kuukene tagasi proovisime abirattada alt ära võtta, et tasakaalu harjutada. Esimene sõit läks üllatavalt hästi ja siis tekkis tal siuke trots ratta vastu, et ei läinud ratta lähedussegi. Ma mõtlesin, et me ka alla ei anna, et las ikka õpib ära. Ei pannud tükk aega abikaid alla. Nähes, aga kui väga ta tahab sõita, samas kartus kukkumise ja mitte hakkama saamise ees üle ei lähe, otsustasime ikkagi abikad uuesti alla panna. Muidu oleks me võib olla võtnud talt terveks suveks sõidurõõmu ära. Grete Maile väga meeldib rattaga sõita. Las aga kimab.
Endiselt hoolitseb Grete Mai kultuurielamuste eest mu õde. Nii ta etendusetele pileteidki ostab ja Grete Maid kaasa võtab. Viimane teatrielamus oli Nokia kontserdimajas Lotte etendus, peaosas Gerli Padariga. Algul arvasin, et ju see liiga pikk Grete Miale on, et äkki hakkab nihelema ja ära kippuma, aga pidas ilusti vastu ja tükk oli meeldinud.
Loodetavasti sain natukenegi teie uudishimu laste teemadel rahuldatud :) Ilusat suve kõigile!
olgu öö tuleb peale.... lõpetan tänaseks :)
Proovin siis mingis loogilises kronoloogilises järjestuses midagi kirja panna. Võtan alustuseks viimase pooleteist kuu taguse postituse ja kirjutan Kaspari tervisest. Pärast operatsiooni u. viie päevapärast oli Kasparil jälle nohu platsis. See vast mingi poolteis-kaks nädalat kestis nagu ikka.....ja rohkem pole nohu olnud. See on super saavutus, sest selle aasta algusest polnud meil paari järjestikust nädalat küll, kui Kaspar ilma nohuta oleks olnud. Ja nüüd on ta juba üle kuu küll kogu aeg lasteaias saanud käia, täiesti uskumatu tundub see. Iga nädal ikka 3-4 päeva kindlasti. Endiselt kas esmaspäev või reede või vahest mõlemad päevad olen andnud lastele puhkepäevadeks ja siis toimetame(ka sõdime) koos.
Kaspar saab lasteaias ainult kiita: oiii, ta on nii rahulik ja nii tubli ja temaga pole üldse pahandust, toimetab ise ja ei käi tüli norimas :) Ma pole siiani kindel, kas kasvatajad ikka räägivad minu Kasparist :DD, sest kodus on ta ikka üsna korralik krutskimees :) Juttu jookseb ka julmalt praegu. Ja asjade üle arutleda meeldib talle, see on hästi vahva(Grete Mai juures ma nii väikselt ja pole ka praegu sellist jutustamist üldse tähendanud) Eile magama minnes tahtis Kaspar pikalt sääskedest rääkida näiteks, et neil on ka ikka jalad ja siis nad kõnnivad tema naha peal ja muru peal nad ei kõnni ja kas ikka sääskedel on juuksed ja nina ja silmad ja kas neil kõrvad ka on, muidu nad ju ei kuule. Siis on sääskedel veel suu ja siis nad hammustavad ja siis tuleb veri välja. See on ikka päris pull, mis tal peas toimub ja kuidas Kaspar maailma asju näeb hetkel. Neid selliseid armsaid arutlemisi on nii palju, et ma neid kõiki ei jõua meeles pidada rääkimata üleskirjutamisest.
Kui siin Kaspari tegemisest juba kirjutamiseks läks, siis lasen edasi. 3 juuni hakkas ta oma nime ütlema...siiani ta oli Matu või üldse midagi keerulisemat, aga oma nime ta kategooriliselt keeldus välja ütlemast. Pühapäeva hommikul aga läksime WCsse pissile Kaspariga ja äkki ta hakkas midagi Grete Mai rühma Kasparist rääkima(ma juba siis imestasin, et ta sellle sõna välja ütles) Ja pärast seda teatas kohe ka, et tema nimi on Kaspar. See oli jälle midagi nii uut temalt, et kogu pere rõõmustas temaga koos. Näha oli et ta isegi tundis, et on uue saavutusega hakkama saanud ja nii uhke enda üle. Terve päeva ikka küsisime, mis ta nimi on ja ta uhkelt teatas, et Kaspar :D (Ainar siiani mainib, et küll see WC on hea koht, head mõtted tulevad seal :DD)
Kui kevade esimestel päevadel rattad talvekorterist välja sai aetud, siis Kaspari rattasõit läks küll üsna vaevaliselt. Jõudu oli nagu vähe väntamiseks ja vist polnud nii palju huvi ka asja vastu, et edasi liikuda viitsiks. Nüüd aga on pilt hoopis teine. Kui tee on hea, siis tuleb sõit juba täitsa hästi välja. Krobelisema ja kivisema tee peal on veel vaja tagan tõugata ja pidurdamist hakkasime ka tänasest harjutama. Hommikuti lähemegi lasteaeda kolemkesi: mõlemad lapsed ratastel ja nii tundub lasteaia tee ka palju lühem ja kiirem. Lasteaed minek pole ka enam nii dramaatiline, kui siin mõned kuud tagasi, kui ärgata oli hirmus keeruline. Nüüd on hommik valge, kui päike ka veel paistab, siis ärkavad lapsed ruttu, kiire pesu(Kapsar siiani vältis hambapesu, aga nüüd on tal Piknega hambapasta ja hari, ning hommikul tõustes esimene asi on, küsib ise hambaid pesema. Nii tore, sellised abimehed teevad emade töö palju lihtsamaks :D) ja riided selga ning olemegi juba uksest väljas. Lasteaeda minna ja lasteaias olla meeldib mu arust küll mõlemale lapsele. Pigem on viimasel ajal järeleminnes kuulda nurinat, et miks nii vara järele tulite. Grete Mai pidavat lausa nutma hakkama, kui Ainar järele läheb.....tema ei saa piisavalt palju mängida, on pisarate põhjuseks :)
Mis siis veel Kasparist...internetist meeldib talle youtube'ist tomi ja jerry, carsi jm multikaid vaadata. Nende valimisega saab ta ise edukalt hakkama, rääkimata arvuti kinni ja lahti tegemisest, need asjad on vist sellele põlvkonnale juba sisse kodeeritud. Kui vahepeal tuli mähkud jälle pidevalt kasutusse võtta, siis nüüd on mähku all vaid öösel. Kui päeval lõunaune ajal juhtub harva, et piss tuleb püksi, siis öösel juhtub seda tihedamal ja endiselt enda mugavuse (ja ka lapse) pärast olen öösel mähkmed pannud, siis on uni parem. Aina harvem juhtub seda, et pean öösiti laste juures käima, magavad mõlemad juba enamuse ajast kogu öö, mis on samuti tõsiselt tore saavutus. Paljude asjadega on viimasel ajal nii, et ma tulen jällegi mõttele, et näe see ja too asi on kergemaks läinud, kuna lapsed on kasvanud ja palju iseseisvamad. Mis muidugi ei tähenda, et lastega toimetamine on ainult lust ja lillepidu ;) Seda kergemaks minemaist kinnitas ka näiteks paari päeva tagune spas käimine. Külastasime kogu perega Laulasmaa spa veekeskust. Kaspar on muidugi püstihull, see kargab ükskõik kust vette, eriti julge on ta lastebasseinis, kus vesi põlvini ja käes ulatuvad ka põhja, nii et peanupp vee peale jääb. Üks vette kargamine ainult käibki ja siis teine lõbustus on issi seljas ujumine :) Grete Mai on aga üleöö nii osavaks ja julgek muutunud, et ujub kätistega ise sügavas vees. Viimati(vist pärnu spas käies) ta veel ei julgenud ilma meieta sügavas vees olla, ikka pidime kinni hoidma. Nüüd aga läks täitsa ise ujuma ja liugles basseinis ringi. See oli suureks üllatuseks mulle ja minule, kui veeloomale oli see muidugi tore vaadata, et laps vees julgemaks on muutunud(see ei tähendanud, et ta oleks varem vett kartnud või poleks nautinud, talle väga vesi meeldib) ja mis põhiline iseseisvamaks :) Nii saimegi ka meie saunas käia või üksi ujuda, ilma, et pidevalt lapsi oleks pidanud turvama.
Oiiii, see väike ülevaade aina venib ja venib ja veeeeeniiiiiib...... Ja ma pole Grete Maist veel kirjutanudki :S
Mis kõige tähtsam, Grete Mai on nüüd VIIENE!!!! 20 mail tähistasime pere ja sõpradega mõlema lapse sünnipäeva koos Sauel mängutoas. Lapsi oli palju ja kõigil oli tore. Grete Mai küll pisut protestis, et miks tal Kaspariga koos sünnipäev on, aga see aasta sai veel niimoodi asi lahendatud. Grete Mai on endiselt tubli ja suur tüdruk :).....kui vahepealsed tujutsemised ja pirtsutamised välja jätta. Mõnikord on need täiesti õigustatud, aga teinekord löövad mul küll lained ülepea kokku ja no mitte ei oska õigesti käituda mõnes situatsioonis. Appikene...mul jookseb juhe täitsa kokku, kui praegu mõtlen, et mis siis Grete Maist kirjutada....no mitte ei tule midagi nii märkimisväärset kohe meelde, häbi kohe. :( Kui haigustest kirjutada, siis tal oli kahel suht järjestikusel korral põiepõletik, mida ravisime antobiootikumidega. Eile saime lõpuks vastuse, et praegu on proovid kõik korras, jumalt tänatud. Muidu on Grete Mai küll täitsa terve olnud, ma ei mäleta, millal tal viimane nohugi oli :)
Grete on vist isegi kohati rohkem emmekas, kui Kaspar. Nimelt mai keskel käisin sõbrannadega Rootsi kruiisil. Pikalt ma lapsi ette ei hoiatanud, et olen mõneks päevaks ära minemas. Samal hommikul Grete Maid lasteaeda viies ja sealt lahkudes oli meil lõpuks mõlemal pisarad silma, sest Grete ei tahtnud must lahtigi lasta, rippus ja nuttis mul jala küljes. Lõpuks läks mul ka süda nii hardaks :(( Nii on ennegi olnud. Kui nad näiteks ööseks mu õe juurde jäävad, siis Grete ikka õhtul küsib emmet ja hakkab isegi nutma, samas Kaspar on selles suhtes täiesti teistsugune, ta jääb nüüd juba suht rahulikult maha, kui ta tähelepanu hajutada ja tegevust jagub. Kui kruiisilt tagasi tulin, siis Grete ikka mainis pärast mitu korda, et kuna ma nüüd ära käisin, siis ma pean rohkem tamaga koos ka olema. Loogiline ju :) Laps on laps ja iga laps on erinev...praegu oma kahe lapse pealt näen ma veel eriti palju, kui erinevad iseloomud neil on ja kuidas nad erinevates situatsioonides käituvad.
Grete Mai mängib ja joonistab ja toimetab juba väga palju omaette ja tahabki olla rahus, et keegi ei segaks teda, et ta saaks täpselt niimoodi oma asju ajada, nagu ta seda ise ette näeb. Ta viimasel ajal ikka mainib, et tahab kuhugi nii minna, et Kasparit pole või näiteks võtke praegu Kaspar ära, et tema tahab omi asju teha. Samas teistel hetkedel on nad koos nagu sukk ja saabas, Grete Mai oskab nii armsasti venna eest hoolitseda ja ikka muretseb ta pärast, kui väiksem kukub või haiget saab või mõni ohtlik olukord on. Grete Mai ikka tihti rõhutab, et tema on suurema ja Kaspar peab tema sõna kuulama. Grete Mail on tähtis pidevalt esimene olla ja kaotamine on praegu väga keeruline. Siis ta ikka solvub täiega...ma võtan seda kui ealist iseärasust. Tal on üldse praegu käitumises nii palju sellised asju, et ennem kui ma reageerin, siis pean pikalt mõtlema, et kas ma ikka toimin õigesti. Üks hetk ma võin olla maailma parim ema, Grete toob mulle lilli ja kallistab ja musitab ja räägib, kui armas ma olen ja järgmine hetk lõpeb tavaliselt sellega, et ma pole enam su sõber!!!
Hea nali oli üks hommik, kui jõudsime lasteaia hoovi... Grete hüüab: nääääeee, SUITSUVARES!! Ma pidin ennast naerust täis laskma. ma ei teagi kas ta nägi hoovis varest või suitsupääsukest :DD
Rattasõidust rääkides, siis u kuukene tagasi proovisime abirattada alt ära võtta, et tasakaalu harjutada. Esimene sõit läks üllatavalt hästi ja siis tekkis tal siuke trots ratta vastu, et ei läinud ratta lähedussegi. Ma mõtlesin, et me ka alla ei anna, et las ikka õpib ära. Ei pannud tükk aega abikaid alla. Nähes, aga kui väga ta tahab sõita, samas kartus kukkumise ja mitte hakkama saamise ees üle ei lähe, otsustasime ikkagi abikad uuesti alla panna. Muidu oleks me võib olla võtnud talt terveks suveks sõidurõõmu ära. Grete Maile väga meeldib rattaga sõita. Las aga kimab.
Endiselt hoolitseb Grete Mai kultuurielamuste eest mu õde. Nii ta etendusetele pileteidki ostab ja Grete Maid kaasa võtab. Viimane teatrielamus oli Nokia kontserdimajas Lotte etendus, peaosas Gerli Padariga. Algul arvasin, et ju see liiga pikk Grete Miale on, et äkki hakkab nihelema ja ära kippuma, aga pidas ilusti vastu ja tükk oli meeldinud.
olgu öö tuleb peale.... lõpetan tänaseks :)
Subscribe to:
Posts (Atom)