Puhkus

Munadepühaks oli juba ammu plaan tehtud: Hiiumaal ootas tegemist metsatöö! Ja no meil ikka megalt vedas nende ilmadega, mis selleks nädalaks anti. Kui Hiiumaale jõudsime oli seal täielik suvi ... just oli lumi läinud ja kohe 15-20 kraadi sooja. Iga päevaga läks rohi rohelisemaks, lilled õitsesid, liblikad, sääsed, mesimummud ja soe, soe, soe päike. Lapsed said terved päevad õues trööbata, toas käidi vaid magamas ja söömas.

Lastel oli küll köha ja nohu, aga see näis neid ennast kõige vähem häirivat. Üks öö oli meil küll selline õudus, et mõtlesime, et järgmine päev sõidame kohe koju: nimelt Kasparil tulevad tagumised alumised purihambad. Väiksed nurgad olid tal välja tulnud juba tema sünnipäeval, aga ülejäänud pool hammast vist trügis igemest välja see sama öö(23.04) Hiiumaal ja tegi lapsele põrgupiina. Õnneks järgmised ööd olid rahulikud ja nüüd on see hammas täielikult lõikunud. Praegu (29.04) tuleb tal teine purikas taha alla, väiksed otsad on lõikunud, aga mitte terve hammas. Nii et siis nüüd suus tal 18 hammast, ülemised purikad veel tulemata.

Kasparil on täielik MINA-periood! Kui tema juures midagi tegema hakkad, siis ütleb ta kohe:"MÄ!" ja kisub asjad käest. Kõike vaja ise teha. Ta muidugi väga asjalik ja saab paljude asjadega täitsa ise hakkama. Hiiumaal olles avastasin, et näe, enam polegi käru vaja kaasa võtta :) magab ta ju oma lõunauned toas ja pikemaid otsi käia meeldib talle ka. Tubli on ta selles suhtes küll, sest Grete ei viitsi praegugi palju käia, kui mõni muu võimalus liikumiseks on. See eest on Grete tubli rattasõitja. Mõtlesime juba, et varsti on suuremat ratast vaja, 12 tolline hakkab juba väikseks jääma. Kasparist veel, ta on väga tubli jutustaja, väga palju uusi sõnu on tulnud ja oskab järgi öelda, kui midagi uut kuuleb: jess, tass, pall jne jne. Palju on muidugi pudikeelt ja oma väljamõeldud sõnu tal, aga enamus asju ta teeb praeguseks jutuga selgeks, mitte ei vehi kätega ei tiri näpust. Lisandunud on veel nänna(sinna), iia(siia) just sellised "suunanäitamisväljendid".

Grete Mai läks täna(29.04) üle pooleteist nädala jälle lasteaeda. Natuke pelglikult astus uksest sisse, aga samas õhtul, kui küsisin, et kas tahad minna, siis oli väga vaimustunud. Kui veel emmega koos saab hommikul rattaga minna, siis on eriti vahva. Ma ainult unustan talle lehvitada, kui ära lähen, ta ootab akna peal ja mul tuli see alles kodumaja ees meelde ja süda nüüd nii haige :( ma tean ju, et ta on kurb. Grete kogub nüüd neid jogurti joogi väikseid topse, et saab lasteaeda kööginurka mängimiseks viia, täna läks jälle kotitäis topse näpu otsas :) Arvas, et mõned peaks juba Kaspari rühma ka viima, aga rääkisime, et äkki ikka järgmisest aastast :) Ta tujud on hetkel nagu öö ja päev, kõiguvad üles ja alla. Ta võib olla ülitubli: no näiteks eile tulin õhtul töölt, toidukott näpu otsas. Grete oli vastas viis koti kööki ja niikaua, kui ma olin endal riided vahetanud oli ta juba kõik toiduained õigesse kohta pannud, piimad, vorstid külmkappi ja kommid laiali jaotanud. Tõeliselt asjalik. Samas kui tujukaks muutub, siis on nii kuri ja haugub vastu ja kellegagi ei mängi ja keegi pole tema sõber, asjad lendavad ja vaata, et millegagi pihta ei saa. Ega ta seda muidugi meelega ei tee ja vahel ta omagi tujud ajavad ta segadusse, eks vanus on selline. Ma isegi olen nõutu, kuidas sellistes olukordades rahulikuks jääda ja kuidas käituda, aga no mis teha, õpime koos :D Eile õhtul ta näiteks puges mulle kaissu ja teatas: "Emme, sa oled tõesti kallis mulle!" No kas pole armas ja see nullib hetkega ka kõik tülid :)

Ahjaaa, ja Hiiumaa sõidu lõpuks oli meil lastele üllatus ka, millest me ennem rääkida ei julgenud, sest mine tea, kuidas tervised on. Nimelt sõitsime otse suvisesse(22 kraadi sooja) Pärnusse ja nautisime veemõnusid Terviseparadiisis. Grete on ikka eriti julge, issiga ja onu Reinuga käidi kõik torud läbi ja ühest sõitis isegi üksi alla ja "ujus" ise ja nautis täiega. Kaspar algul pelgas, aga natuke harjumist ja temagi oli nagu kala vees. Naljakas on kuidas ta veel käib, hästi pikkade kure sammudega...tõstab jala kõrgele ja proovib siis pikki samme teha :)

KAKS

Grete Mai on tõeline väike organisaator. Käisime eile õhtul veel 9 ajal temaga poes. Ta teadis täpselt, mida vennale on sünnipäevaks vaja. Lilled, kommid, tort, kingitus(seda ta valis kaua kaua), õhtul kodus joonistas veel kaardi ja aitas mul koristada, kui poisid juba magasid. Juba üleeile rääkis, kuidas ta tahab venna sünnipäeva päeval koju jääda, ta on nii vaimustuses :)

Märgid sünnipäevast tulid juba eile, mamma-papa Hiiumaalt olid kaardi saatnud. Aitähh! Hommikul, kui sünnipäeva poiss ärkas, olid kingid teda voodi ääres ootamas. Grete tõi veel lilled ja aitas õhinaga kinke avada. Emme pildistas ja issi aitas legod karbist välja võtta. Ärkasime kell 7:30 ja praegu on kell 9:30 ning kogu selle aja on Kaspar õe kingitud puzzlet kokku pannud. Nii vähe on õnneks vaja :)

Palju, palju õnne, kallis poja!

Teadetetahvel

Kui panna kokku 14.04+18.05=14.05. Lihtne ja loogiline :DDD 14.mai on nimelt see päev, kui peame mõlema lapse sünnipäeva korraga, nii et see nädal mingit pidu ei toimu ja kutseid võite paari nädala pärast oodata :))

Teiseks, täna käisime lasteaia lahtisteuste päeval ja Kaspar saabki meile juba tuttavasse Sinilinnu rühma. Nii vahva: ruumid ja kasvatajad tuttavad, hea kodune tunne :) Kasparile seal meeldis, hästi ei tahtnud kojugi tulla, aga üksi ka sinna ei tahtnud jääda, nii et ta ikka ühines minuga, kui minema läksin :)

Tähtis päev

5 aprill on igati tähtis päev. Täna on isegi kaks sünnipäeva!!! Mõnus päev: sinine taevas ja päike paistis juba hommikul, et sünnipäevalastele sära silma tuua ;)

Soovime õnne kogu pere poolt väiksele vanaemale ja tädi Liisule!

Lisaks käisin täna hommikul Kasparit lasteaeda kirja panemas. 11 aprill on lahtiste uste päev, lähme Kaspariga koos siis lasteaeda uudistama. Gretega ma sellel üritusel ei käinud, kuna kutse tuli hiljem. Lähme käime ära, kuulame, mis põnevat räägitakse ja näidatakse. Nüüd tasub vaid pöialt hoida, et saame samasse rühma, kus Gretegi sõimes käis, täpselt Grete praeguse rühma all. Seal on toredad kasvatajad, mulle tuttav keskkond juba ja mugav ka lastel järgi käia. Kuna aga see aasta avaldusele mingeid eelistusi märkida rühmade osas ei saanud, siis võib ka juhtuda, et meid pannakse mujale. Pöidlad pihku!

Kui lasteaiast tagasi tulin( u 8:45), siis Kaspar magas alles. Ainar läks ka tööle ära ja Grete viisin ühtlasi juba hommikul lasteaeda. Kui Kaspar ärkas, oli tuba tühi. Hüüdis mind oma voodist, küsis opasse ja järgmine igatsev pärimine oli kohe õe järgi: "Pä?" (nii kutsutakse meil õde praegu :)) Ma siis räägin, et lasteaias on. "Ättä?" Ka pole, tööle läks juba. Korra küsiti veel mõlemat ja siis juba Pa-pa-reid :) Grete suur lemmik on nüüd"issi-laul" Orelipoisi "Valss". Laulab ise: Laiali on kõik mõtted ja tunded, laiali on kõik taevas ja maa :DDD

Ilusat päikselist teisipäeva kõigile!

Lõpuks kevad?

Juttu on, aga pilte pole ammu olnud. Valisin siis viimase nädala tegemistest mõned hetked. Pildid on vales järjekorras, uuemad on üleval :) Seda võib ka õues tehtud piltide järgi aru saada, sest viimaste päevadega on meeletult lund ära sulanud. Täna on täiesti silmaga näha, kuidas iga tunniga lumi ja jää kaob. Päeval oli õues 10 soojakraadi ja päikegi pistis nina pilve vahelt välja. Väga, väga mõnus oli. Kasparile panin ka kummipüksi jalga, et las siis kondab mööda lompe ja pori :) Ta polnud väga aga huvitatud, sest natuke on veel haigust sees ning uni ja väsimus kippus hoopis peale. Praegu ta päevahoius pole käinud, lapsi hoidis eelmine nädal hoopis onu Rein. Lastel on temaga väga lõbus :)

Grete läks täna jälle lasteaeda rõõmsalt. Seekordne haigus on õnneks seljatatud. Hommikused(ka Kaspari lõunauni) ärkamised on taas tavalisele ajale nihkunud ja ärkamisega polnud probleeme.

Hommikul võttis Grete Mai venna sülle ja seletas: "Õde läheb täna lasteaeda, aga ma tulen õhtul tagasi!" Üldse on Grete viimastel päevadel nii ülimalt mõistlik olnud, kuidagi hoopis arukam jutt ja tegemised on tal. " Emme tahab rahus oma asju teha, tule ära, " ütles ta Kasparile, kui ma lilleseemneid potti panin :)

Praegu tuli ta mu juurde köögi laua taha joonistama: " Oi, kes supi on maha ajanud...on ikka mõistus!" :DDD

Lasteaiast koju tulles teatas ta, et tahab ka suppi. Ma siis tõstsin talle Kaspari pooliku supi ette. Grete: "See on ju venna supp, noh. Ole mõistlik!"

Selliseid ja teisi pärleid tuleb terve päeva, päris koomiline on kuulata.

Nüüd on ta ka hirmsasti huvi hakanud tundma tähtede kirjutamise vastu. Sünnipäeva kaarte oleme viimasel ajal palju teinud ja eriti oluline on siis ise peale kirjutada. Mina näitan ette ja tema teeb järgi.

Venna, tule minu opasse 04.04

10 kraadi sooja.

Emmega istutati lihavõttemuru ja lilli rõdukasti jaoks.

Siis kui Kaspar tegi emmega muffineid, istutas Grete issiga arbuusi seemneid :)

Reede/laupäev sõpradel külas.

Grete järjekordne stiilinäide magamajäämisel.

Eelmine kolmapäev oli meil naabritüdruk seltsiks.

Viimane lumememm 30.03

Laste lemmiktegevus ja Kaspari magus uni.

Lapsed onu Reinuga ja emme tehtud mütsidega.

Grete ehitab legodest juba päris osavalt maju ja muid ehtitsi.

Olemas!!!!! :)

Jee, jeeee, jeeeee, jeeeeeee täna tuli kauaoodatud kiri!

Austatud lapsevanem, teatame, et teie poeg Kaspar Salme on saanud koha Vikerkaare lasteaeda.

Hurrraaaa, hurraaaa, hurrrraaaaaaa!

Lootus sureb viimasena....

Käin iga päev paar korda postkastist vaatamas, et ega pole linnavalitsusest kirja tulnud, et eelmine nädal ju pandi(nii mulle linnapea ütles!!!) lasteaia teated posti. Mõne koha pealt olen ikka paadunud optimist ja ootan viimse minutini...midagi sees kripeldab, mis ütleb, et mingi väike lootus veel on, kuigi samas on ka jube palju segaseid mõtteid peas, kui ei tulegi seda teadet.

Täna õhtul kirjutasin veel ametnikule, uurisin, et mitmes Kaspar nimekirjas on ja küsisin toetuste kohta. Täna ma vastust ei oodanudki, sest ma saatsin vist u 16:30 kirja ära...ja praegu üllatuseks oli kiri tulnud, kus ta vaid ütles, et see nädal saadetakse veel kirju....oojeeee...äkki ikka.... Huvitav, et ta midagi järjekorra kohta ei kirjutanud, nüüd ma hirmsasti ootan, et ikka tuleb meie kirjakasti ka kauaoodatud paber :P

Laste tervisest ka. Köha nagu polegi kumbalgi, ju see köhimine siis suurest tatist rohkem oli. Laupäeva õhtuks oli Grete omadega täitsa läbi, tundus nagu võiks palavik olla. Kraadida ta ei lubanud, silmad olid paistes ja vesised, tatti voolas ja väsimus naelutas ta diivanile. Kui ta magama lõpuks jäi, sain kraadida, 38,4. Alla ei hakanud seda võtma, ootan mis saab. Öö möödus rahulikult ja hommikuks oli Grete nagu teine laps, rõõmus ja haigus oli taganenud: nohu paks ja silmad korras. See on kinnitus arstide jutule, et palavik pole haigus vaid keha võitleb ise haigusega, et ärge esimesel võimalusel kohe palavikku alandada proovigegi :)

Eks vaatame kaua me lastega kodused oleme. Täna on esmaspäev ja mõlemal on küll selline paks nohu aga väga tihti nad ei nuuska õnneks. Askeldavad päris palju koos ja kalevad ka koos :) Vaatavad Youtubest Ithakat ja orelipoissi ja Raivot ja Kälimehi, telekast Jääaega, mängivad legodega. Kaspar tegeleb enamuse päevast oma viimase kahe nädala lemmikuga, puzzlega. 15 tükise puzzle kokkupanemisega pole probleemi mingisugust. Ta on täiesti vaimustuses puzzlest. Paar nädalat tagasi ostsime, u pool nädalat läks aega, et kokku see saada ja siis hommikul tõustes pani vutt-vutt kohe elutuppa ja ta võis neid tükke seal tund aega küll järjest kokku sobitada :D

Kellakeeramine on seekord päeva ikka suht sassi keeranud, Kaspar läheb kella 13 asemel magama 15. Keegi võiks talle selgeks teha, et me ei keeranud 2 tundi kella edasi vaid ainult tunnike :D Õhtul õnneks on tund hilisemaks magamaminek läinud. Lapsed magavad nüüd üldse rohkem, ju magavad haigust kehast välja :D

Mitte nii head uudised

Ilma arvutita on siga-hea olla, nii palju asju jõuab teha ja aega jääb ülegi. Aga vot blogi täiendama pole ma jõudnud...nii palju vist siiski aega üle ei jää.

Kaspari päevahoid on üle vaadatud, lastele seal meeldis. Mõned nõrgad kohad on, aga paremat varianti hoidmiseks meil hetkel pole ka, sest.....(see mind blogisse kirjutama tuligi)...täna uurisin, et kas linnavalitsusest on kirjad välja saadetud, teadetega lasteaia kohtade kohta ja kahjuks sain vastuseks, et ongi saadetud ja meie pole ju saanud. Ma üldse kohe ei arvanud, et me esimeste sealt välja võime jääda. Muidugi on võimalus niimoodi koht saada nagu Gretele, et keegi ütleb ära, aga seda saab umbes augustis või septembri teada. Julm oleks küll nüüd, kui ei saagi järgnevaks aastaks kohta Kasparile, ma isegi ei hakka praegu mõtlema selle peale.

Eelmine pühapäev käisime kogu perega suvilas oksi lõikamas ja veel viimases lumes möllamas. Nädalajagu on juba küll nii mõnusad soojad ilmad olnud, et silmnähtavalt on lumehunnikud kahanenud. Polegi nii lootusetu see kevade tulek. Kuigi see nädalavahetus lubas jälle külmemat ilma, ööseks isegi 15 kraadi külma :) Tuul on ka viimastel päevadel meeletu, kohati tuiskab lundki.

Kevade tuleks aga tõi meie koju haigused. Kasparil ilmnesid esimesed nohumärgid juba esmaspäeval, teisipäeval tuli köha ka lisaks. Teisipäeval käisime kusjuures perearstil, sest Kaspar ikka väga, väga palju hingab ainult suu kaudu ja öösel nohiseb, kohati lausa norskab. Et äkki adenoidid. Õnneks kõik muud asjad olid korras ja anti saateleht, kuigi öeldi, et nii väikestel veel ei lõigata, sest lapse kasvades kasvavad ka adenoidid tagasi. Mai alguses on meil 2-aastase kontroll, siis võtab meid teine arst vastu ja küsin ka tema arvamust. pole ju mõtet ka niisama röngenit tegema minna. Kolmapäeval Gretele lasteaeda järgi minnes öeldi, et tal hääl ära ja kergelt köhib. Neljapäevast on lapsed kodused, siis pidin mina tööle minema. Onu Rein käis lastega mängimas ja hoidmas neid. Tööl olles aga tundsin mina, et tervis läheb aina hullemaks ja jube uimane on olla. Nohu on küll üks kergemaid haigusi, aga no olemise teeb küll kõige jubedamaks.

Reede. Nii me siis oleme siin kolmekesi kodus ja ravime endid. Kasparil on juba väga hea, köha ja nohu on vähesed. Mina ja Grete oleme küll suht haiged, silmad ja nina jookevad vett, Grete köhib ja mul ajab ka pidevalt köhima. Loodetavasti on laupäeva hommikul juba palju parem. Praegu kui ma kirjutan on kell 12 öösel ja Grete pole korralikult veel magama jäänudki, nutab läbi une ja küll on nina valus ja siis on kuskilt mujalt valus.

Kasparil läheb ilma lutita väga hästi, magab öösiti rahulikult ja päeval toimetab ilusti ja lutti enam ei küsi üldse. Jutt on see eest tõesti täitsa lahti läinud, iga päev proovib uusi sõnu järgi öelda ja pudistab mängimise käigus oma keeles pikki jutte maha. Kõige armsam sõnaühend praegu, mida ta iga päev kasutab ja meie talt ka välja pressime, on ättä ope :) issi jope. Ta nii ilmearmsasti ütleb seda oma titehäälega. paar päeva tagasi üritasin ka endale üles kirjutada igapäevased sõnad mida ta pidevalt kasutab ja neid tuli kokku 40 ja kindlasti on mõned veel, mis kohe meelde ei tulnud.

Teisipäeval käisin Grete Mai arenguvestlusel. Nimelt lapsevanem räägib ja kasvataja küsib stiilis jutuajamine on see. Täpselt nagu eelmine aasta öeldi ka seekord, et jätkake samas vaimus. Grete on tubli ja saab ilusti kõigega, mis tema vanuselt lapselt oodatakse, ilusti hakkama. No ja seda teavad kõik, et ta on kõva targutaja, seda ütles ka kasvataja, et tal on nii palju vaja seletada, et oma mänge ei jõuagi mängida :) Ta täpselt teab, mis keegi tegema peab ja kus asjad käivad ja siis käib ja õpetab teisi.

Poes käigust ka hea nali. Olime terve perega, Kaspar kärus ja Grete lippab meie ees. Jõudsime leiva-saia leti juurde. Grete laulab kõva häälega: Saiapätsi, saiapätsi, saiöööö, saiöööö! Päris vähe ei ajanud muigama see :)

Kell on juba 00:11, rohkem tõesti tule meelde, mida kirjutada.

Grete just teisest toast hüüdis, et pilt läks eest ära!

Ainar küsis, et sul vä?

Grete vastas Jah :D

Suured muutused

Alustuseks ütlen, et meie koduarvuti on katki ja paranduses, nii et teen võimalikult vähe klikke netis. Tänu sellele on ka mul palju vaba aega :) Kapid koristatud, karbitäied väikseid riideid jälle keldrisse Kirbuturgu ootama viidud. Tänu ilusatele ilmadele käime vabal päeval Kaspariga alati õues.

Gretel sai juba kuues nädal lasteaias tublisti käidud. Eile just tuli kasvatajalt tänukiri lastele ja vanematele naljaluuletuse õppimise eest ja mainis, et lastele väga meeldib oma luuletust teistele esitada.

Ja vähemtähtis pole ka teisipäevane sündmus, et sain oma juhiload kätte ja olen nüüd täieõiguslik autojuht :)

Ja no suur muutus tuleb ka lapsehoidmis koha pealt. Kuna mamma-papa lähevad oma suvekoju, siis Kasparile tuleb paaril korral nädalas muu koht leida. Ja homme lähemegi tutvuma Keilasse vastavatud lastepäevahoidu. Kuigi Kaspar on nüüd paaril korral nädalas teiste hoida olnud ja ka julgemaks muutunud, põen ma ikkagi, et kuidas seal hoius minema hakkab. Endiselt ikka loodan kevadel kirjakese saada, et Kaspar sügisest koha Gretega samasse lasteaeda saaks.

Nii ja kõige põrutavam uudis kõige lõpuks. ME OLEME LUTIST PRIIIIIID! HURRRAAA!! Räägin siis loo algusest peale. Kolmapäev, 16. 03.2001, kell umbes kümme hommikul. Istun diivanil ja vaatan telkut, Kaspar toimetab ja äkki viskab pahuralt oma lutti suure kaarega minema. Kuulsin, et see lendas kuhugi põrandale, nagu oleks diivani alla läinud. Kaspar hakkas kohe ise otsima, aitasin teda. No ei näe, proovisime harjavarrega diivani aluse läbi, ei midagi. Seletan, et pole lutti, et ise viskasid ära, et ma ei saa kätte, kadus ära. Kaspar noogutab, ütleb ka et mämmä po(lutti pole) ja oligi kõik. Ega ma ise ka see hetk ei mõelnud, et nüüd hakkame võõrutama. Aga siis tundsin ära selle hetke, millest tuleb kinni võtta. Ja mõtlesingi proovida. Kuna Kaspar ise ka meeleheitlikult lutti ei tahtnud, siis ma talle ei pakkunud. Käisime õues, tulime tuppa sööma. Ja siis magama, arvasin, et küll nüüd tuleb esimene raskem koht. Kaspar küsis oma tekki ja seejärel lutti. Ütlesin, et pole. Ja nii jäigi, läksime voodisse. Jutustasime natuke, silitasin tal pead ja poiss magaski. Rahulikult 2 tundi :) Oh seda rõõmu :) Öö ka veel ees. Õhtul küsis korra lutti, ütlesin jälle et pole. Siis aga taipas Grete et midagi on valesti. Hgakkas venna lutti nõudma. Seletasime talle siis, et vennal pole seda enam vaja ja ta ise viskas selle minema :) Öö möödus rahulikult. Kui ärkas, andsin talle ta teki ja magas edasi.

Tänaseks, reedeks, on siis ta juba kolm päeva lutita olnud :) No poleks elu sees oodanud, et see niimoodi läheb. Parimas unenäos poleks ka see nii juhtunud. Öösel on ta kuidagi rahutum, aga mittemidagi ületamatut. Päevas korra veel küsib, aga midagi nõudma ei hakka. Homme on meil proovikivi :D üks lutiga poiss tuleb külla, eks näeb, mis siis toimub.

Mina võtsin muidu seda luti asja täitsa rahulikult, talve tahtsingi tal lutiga lasta olla, et õues hea selle suure külmaga, ei tõmba nii palju külma õhku sisse. Aga teistele jäi see pidevalt ette, ma küll proovisin mitte välja teha, aga no kaua sa selle toraka-juttu kuulda tahad :) Väitsin ikka, et kevadel hakkame võõrutama, endal aga polnud õrna aimu ka, kuidas see toimuma saab :) Õnneks aga seegi kord aitas mind see äratundmise hetk, nagu Gretegi lutipudeli ja rinna võõrutamisel, et laps annab ise märku, ole ainult valmis ja märka seda :) Kuldsed sõnad, eks :)))

Õhtused luule- ja lauluminutid

Kindlasti viimase aja üks parim video meie lastest :) Minu lemmik sekundid on need, kui Kaspar Papareiid laulab :D

Neid Kaspari lõpuminutitel tehtud sukeldumisi ärge pange tähele, temaga on kõik okei :DD

Emakeelepäev, 14.03

Kuu aega tagasi anti lasteaiast märku, et lapsevanem valiks välja ühe naljaluuletuse, õpetaks selle lapsele selgeks ja koos lapsega meisterdaks ka A4 peale pilt sellest. Tavaline värk ju, et sellised asjad jäävad viimasele minutile. Luuletuse tegelt otsis meile vanaema juba ammu välja, aga edasi ei toimunud midagi. Kuna aga kuupäev peale pressib, siis hakkasin tegutsema.

Gretel esimene salm on peas ja lõpust ka üks rida. Täna käsin poes ja tõin kartongi, et saaks pildi ka valmis. Tegin põhja ära ja ettevalmistused, et Grete saaks oma lemmiku, kleepimistööga õhtul lasteaiast tulles tegeleda. Ja pärast seda hakkame intensiivse pähetuupimisega tegelema :D

Kodanikukohustused

Niikaua, kui mulle on valijakaart koju tulnud, olen ma ka valimas käinud. Nii ka seekord. Kuna Gretele eelmine aasta meeldis kaasas käia, siis mõtlesime ka see aasta õigel päeval kohale minna ja lapsed kaasa võtta. Ilm oli tuuline, aga õnneks päikeline ja nii me naabermaja pere kaasa kutsusime ja väikse jalutuskäigu Veekeskuse valimisjaokskonda tegime.

Libedasõit

Oii, kuidas mul viimased aasta aega on vasardanud peas, et ma teeks autokooli lõppastme koolituse ära, et ennem lubade vahetust oleks üks jama vähem. Ega ei, lõpuks tegin ikka viimasel minutil. Tegelt see polnud enam viimane minut ka, sest algaja load said eelmisel päeval läbi ja ma ei saanud isegi libedarajale ise autoga kohale sõita.

Nüüd siis laupäeval ohverdasin ühe terve päeva ja tegin selle ära. Lapsed sai eelmine õhtu viidud õe juurde, et nad hommikust varast ärkamist ja autosõitu kaasa ei peaks tegema. Mu päev kestis 8st hommikul õhtu seistmeni, päeval oli korraks paar tundi vaba. Koolitus oli hea ja proffessionaalne. Oli palju asju, mis pani mõtlema ja mida peaks igapäevaselt kasutusse võtma. Kuigi ma libedasõitu kardsin, siis kujunes see hoopis päris lahedaks. Linnaliikluses ju igapäevaselt selliseid asju proovida ei saa.

Lastel läks päev ilusti. Eelmine õhtu ainult, kui hakkasin õe juurest lahkuma, siis mõlemad hakkasid nutma. Aga laupäeval Grete käest küsides, kuidas läks vastas ta, et tahab jälle teinekord minna. Päeval seiklesid nad issiga ringi ja õhtul käisime kõik koos veel naabermajas sünnipäeval. Seal on hea käia, sest peres on ka kaks, last kellega meie omad on juba suured sõbrad ja kui riided seljast võetud, siis kaovad lapsed mõneks ajaks lastetuppa. Kaspar on isegi seal väga julge ja emmet pole vaja. Mulle sobib :)

Aitähh, SÕBRAD ;), toreda õhtu eest!

Reedeke

Siukseid hetki on ikka ka ja nendest ma naljalt ilma ei jää,

sest Grete teab, et see on suur asi ja kutsub mind alati vaatama :)

Ega ei tasu hõigata, et need peaaegu 4-aastased on head kaaslased. Kui nad pähe võtavad, et nad sõna ei kuula, siis on jama majas ja tuju paha.

Läksin siis lastega täna õue heas usus, et nad on tublid ja värske õhk on hea. Aga kui üks ei viitsi käia ja sõna ei kuula, siis muutub paari tunnine jalutuskäik kahe lapsega päris väsitavaks. Õnneks meil oli kaasas paar tuttavat, kes aitasid kelku vedada ja nii me ka lõpuks koju jõudsime ja kolmekesi magama läksime. Oii, kuidas tahaks, et see jää ja lumi ära sulaks, nii pikalt on nüüd küll seda olnud, et isu ikka täiega täis sellest talvest. Hea meelega käiks nüüd muru ja asfalti peal :) Aitähh!


Magamine teeb alati tuju paremaks ja kuna Grete oli juba ammu näovärvidest rääkinud, siis need me ka hommikuse jalutuskäigu lõpus poest tõime ja peale uinakut oli ka lubatud nägu pähe joonistada. Ma arvasin, et Gretel pole piisavalt püsivust, et lõpuni lasta joonistada, aga tegelikult õnnestus mu esimene näomaaling suht hästi. Grete on igatahes rahul :)

Elu

Lapsed on meil täielikud Eesti Laulu fännid. Kaspariga kuulasime ükspäev Outlodzi, Kaspar säras nagu ladva õun, plaksutas ja tantsis kaasa. Siis aga küsis meie laste lemmikut, Itahakat, tema keeles siis papapeiii, papapeiii , ta nii imearmsasti hääldab seda.

Kodune kutt

Meie väike elektripäike sõitis just torust alla

Jälle peaaegu paar nädalat viimasest sissekandest möödas. Kenasti läheb! Grete on nüüd neli nädalat lasteaias käinud. Kaspar samuti minu tööpäevadel käib mamma-papa juures. Pärast Hiiumaalt tulemist on tal köha, aga õnneks pole ka see väga hull, nii et natuke ringi liikuda saame. Usun, et see vitamiinide andmine ikka nii palju aitab, et haigused mööduvad kergemalt.

Õues käisime alles selle nädala keskel pikemalt, nii külmad ilmad on olnud ju. Nüüd lõpuks on see suur külm vast taandumas, temperatuur viimastel päevadel nulli lähedal. Kevade tunne on küll. Päike paistab ja meie maja taga on väga mõnus õues olla, ukse juures kütab päike väikse nurga nii soojaks, siis on hea lumehunnikus kühveldada. Hanged on ikka veel meeletult suured maja taga ja täpselt kõnnitee peal, ei kujutagi ette, millal need ära sulavad, et saaks maja tagant uksest jälle otse väljas käia.

Eelmine nädalavahetus oli tõeline sünnipäevade ralli, laupäeval üks ja pühapäeval kaks pidu. Laste sünnipäevadel käisime ainult Gretega kahekesi, poisid olid kodus. Linnavanaema sünnpäevale läksime kogu perega. Gretel oli lõbu laialt, sai kahes erinevas mängutoas ikka mõnuga mängida. Ja temaga kahekesi on jube mugav käia, ta saab ju ise enamus asjadega hakkama ja ei pea tal pidevalt sabas jooksma ja turvama. Grete on juba mõnus kaaslane.

Täna, reede hommikul, ärkasin ma selle peale, et Grete astus magamistuppa sisse ja pistis mulle võileiva kätte. Ma unesegasena ei saanud midagi aru. Ta siis teatab, et tal on lasteaiast puhkepäeva vaja ja ta jääb täna koju :)Ainar oli juba länud, nii et ju ta oli issilt ka juba vaba päeva välja kaubelnud ja mulle käis ainult fakti teatamas :D

:)

Grete Mai vaatab peeglisse ja küsib mu käest: Mis hambad need on? Näiteb sõrmega kahele esimesele suurele hambale.
Ma olen vidike sõnatu, ütlen, et kõik on tavalised hambad, et need on esimesed hambad.
Grete teatab: Eiii, need on piimahambad ja need on Hapsi hambad!


Viimase aja hitt, Grete Mai: Emme, kui laps tahab võileiba, siis ema teeb lapsele võileiba!
Või siis, Grete Mai: Ema, kuula, kui laps tahab öelda, et emmele on kapis komm, siis laps ütleb selle kiiresti ära!

Mina teen

Asjalik poiss

No täpselt sama asjalik nagu Grete oma rääkimise arengus hetkel on, on ka Kaspar. Ta on viimasel ajal nii palju jutustama hakanud, muidugi oma keeles, aga meile sellest piisab, et temast aru saada. Sellele kindlasti aitab kaasa ka suurem õde. Kaspar kasutab juba kahe sõnalisi fraase, põhiline teine sõna on pole. No näiteks issit pole, traktorit pole jne. Tema keeles siis ättä po, kakke po. No nagu väike rootslane :D Õte=õde, Rääkimine teeb lapse ikka palju, palju asjalikumaks, ta on võimeline meiega rohkem suhtlema, omi asju paremini selgeks tegema.

Muidugi muid asju teeb ta ka. Näiteks tavalisi titepuzzlesid paneb ilusti kokku ja meil on need magnetiga, sisi õngega tõstab neid aukudest jälle välja. Joonistab endiselt igal esimesel võimalusel, õnneks nüüd enamus aja paberile. Raamatuid meeldib vaadata, toob ise kätte ja siis näitab näpuga ja meeldib, kui keegi talle seletab, mis piltidel on. Ise teeb loomahääli järgi ja paljudele loomadele on oma keeles ka vasted olemas. Viimane hitt on ant(ma vist olen seda juba kirjutanud????) ja tiige ka. Elevant ja tiiger siis, need on ta täielikud lemmikud. Madagaskari film ka arvatavasti nende samade tegeleaste pärast nr 1 film, mida vaatab.

Ja viimasel ajal saadab ka emme kodust välja ilma nututa. Ütleb ta-taaa ja käsi pikalt üleval lehvitab. Selle üle on mul küll siiralt hea meel. Tahab veel akna peale ka minna kui keegi lahkub ja lehvitab sealt veel pikalt järele. Issile tehakse musid-kallid alati kui ta tuleb ja läheb, joostakse suure hooga sülle.

Selle üles kirjutamisega on viimasel ajal nii, et hirmsasti tahaks laste tegemised üles märkida, aga ei viitsi. Ja kui juba mingi aeg on mööda läinud, siis tähtsad asjad ja ütlemised ununevad ja tuleb lihtsalt selline üldine jutt ja tunne, et ma olen seda sama juba kirjutanud. Aga ma ikka ütitan, alla ei tohi anda! :) Vähemalt on mul tuhandeid pilte, mis laste igapäeva tegevusi kajastavad ;)

Hambaarsti juures

Loomulikult mitte lapsed ei käinud seal vaid mina. Grete endselt arvab, et arstidega pole tal mingit pistmist.

Ma käisin jaanuari alguses korra ja võtsin Grete ka kaasa. Teise aja panin nüüd kolmapäevaks. Grete tahtis ka jälle kaasa tulla. Ta istus seegikord sama ilusti ja vaikselt seal nagu eelmine kord, tädid kiidavad ja seekord sai ta isegi hunniku patsikumme kingituseks. Kellele siis ei meeldiks emmega kaasas käia.

Kõige parem oli aga see, mis Grete autos mulle ütles. Ohates jälle: Miks sa pead seal kaks korda käima? :)

Jõudsime siis arsti juurde ja võtame riideid seljast, Grete noomib mind: Pead sa siis nii palju komme sööma...paus.... siis tulevad ju bakterid suhu!

Üle jäätee Hiiumaale

Laupäeva hommikul, 19. veeb. pakkisime asjad kokku ja sõitsime Hiiumaale. Hea võimalus jääteed ära kasutada. Mina käisin vist viimati suve lõpus Hiiumaal, tõesti nii kaua aega on sellest möödas. Lapsed kannatavad pika sõidu ilusti ära tänu autos olevale telekale. Mingit nurisemist pole. Jääteel jäi Kaspar magama. Gretel aga siis läks alles huvitavaks, sest seal võib ju ilma rihmata sõita. Ta mitu korda ütles, kui ilus see jäätee on :)

Ilmad on endiselt külmad ja seepärast olime ka tubased. Kõikvõimalikud sugulased käisid lapsi lõbustamas iga päev. Kaspar vajab endiselt natukene aega võõrastega harjumisel, kuid pärast seda on ta kõigiga suur sõber.

Grete suutis oma jutuga kõiki üllatada. No näiteks üks väike vestlus:

Emme, mis loomadel jalas käib?

Midagi ei käi, neil on karvad, need hoiavad sooja ja kabjad!

Gretel väike mõttepaus ja siis ohates ülteb: Ole siis loom! :DD ma ei tea, kust tal see tuli igatahes vanaemaga saime me küll kõvasti naerda.

Täitsa uskumatu, kui kiiresti need jutukesed ununevad, kui kirja kohe ei pane, siis ei suuda järgmine päev ka meenutada :(

Hiiumaalt tagasi tulles oli ilm ilus ja lapsed puhanud, mõtlesime elus esimest korda ka Vormsil ära käia. Sinna ju palju lühem tee üle jää, kui Hiiumaale. Tegime saarel u 45 min tiiru, käisime poes ja sõitsime tagasi. Ilus saar, mulle meeldis, eriti need majad ja hooned. Kõik on korda tehtud, täielik väike Rootsi saareke.