Ärevus

Huuuhhhh. Kui selgus, et Grete saab lasteaeda, siis olin ma tohutult rõõmus. Tunne oli selline, et mine kohe ja mingeid probleeme pole. Nüüd on mul olnud aega seda kõik seedida ja läbi mõelda. Täna hommikul, kui kella viie ajal Kasparit söötsin, siis ei tulnud ka uni kohe peale, mõtlesin igast asju, mis selle lasteaiaga seotud on....kas meil on ikka kõik vajalikud riided ja jalanõud olemas, kas ta saab ikka ühe ja teise asjaga seal hakkama, kas kasvatajatel ikka jätkub piisavalt kõigi laste jaoks tähelepanu jne jne. Hirmud ja rõõmud käivad ikka läbisegi.
Ja homme juba ongi ju see tähtis päev käes. Ise mõtlen ka, et mis ma nüüd nii hirmsasti siin põen, aga ikkagi ju uus ja tundmatu asi meie jaoks. Lisaks sellele juhtusid meil just 1. ja 2. sept ka muud asjad olema, mis said kokku lepitud juba ammu enne lasteaia teadet. Ja auto pidi mul just nüüd üles ütlema, kui oleks hirmsasti vaja aja peale liikuda. Õnneks selle asja lahendas meie vanaema Evi ja lubas appi tulla.
Aga tegelikult usun, et meil on homme üks vahva ja tähtis päev, mida kunagi pilte vaadates rõõmuga meenutame.

Homseni!