Issi õpetas

Laupäev. Kasparil tuli uneaeg ja kuna ilm oli täitsa normaalne, siis läksime õue. Grete sai uksest välja, kohe võttis suuna lasteaia poole. Algul ma ei arvanud sellest mõttest midagi head, kuna ma tegelesin järjekordselt karjuva Kaspariga(loe:üritasin tal lutti suus hoida), ise suht ärritatud juba sellest kisast, oleks tahtnud isegi üle Keila kõva häälega karjuda :D Kui Kaspar rahunes ja magama jäi, siis mõtlesin, et miks mitte ja läksimegi lasteaeda mängima. Ühe korra varem olime juba seal hoovis toimetanud ja kohad olid Gretele tuttavad. Ta siis turnis ja rippus ja lasi liugu ja kiikus ja no kõike , mis seal võimalik teha on. Siis aga hakkas pidevalt rääkima, et issi õpetas, issi õpetas. Aga eelmine kord, kui seal olime, siis mängiski Ainar temaga seal rohkem ja õpetas ühest redelist üles ronima ja mingist imelikust trepist alla tulema ja puupakkudel tasakaalu hoidma. Nii armas, et lastele jäävad sellised asjad meelde ja on olulised, et seda uhkusega teadvustada: " Issi õpetas!"