Kahe lapsega kodus

oeh.....oeh....ei teagi millest alustada.

Laupäeval(7.11) hakkas Gretel kergelt nohu tulema ja esmaspäevaks rippusid kollid niimoodi juba ninast(teate ju küll, kuidas ta nuusata oskab :D), et lastaaeda viimine ei tulnud kõne allagi. 2 kuud on ikka väga suur saavutus, lastaia alguse kohta. Siiamaani pole tal mingit haigust olnud ja tegelikult see ju väga hea, ta sai kohe algul korralikult lasteaia rütmiga harjuda. No ja olgem ausad, ma sain ka väga mõnusa rütmiga kodus harjuda. Ühe väikse beebiga on kodus ikka tunduvalt kergem, kui kahe "beebiga".

Kaks esimest päeva oli meil siin ikka tõeline hullumaja, keegi ei leidnud oma kohta. Grete ei saanud piisavalt oma energiat laadida ja siis kippus seda venna peal välja elama ja mina olin siis see paha ema, kes tal pidevalt käskude ja keeldudega kannul käis ja teda igalt poolt ära tiris ja kamandas. Päris raske oli.

Nädalalõpp aga osutus mõnusalt meeldivaks, lõunauned tegime kõik koos paar tundi, kui Kaspar magas, siis meie mängisime Gretega. Ja kui Kaspar üleval oli, siis said lapsed ka omavahel päris hästi läbi. Ju see paar alguse päeva oli kõigile kohanemiseks.

Täna(16.11), kui ma seda postitus trükin, olen olnud nende kahega kodus juba pisut üle nädala ja täitsa mõnus on. Üldse ei kipu Gretet lasteaeda viima, kõik sujub koduski päris mõnusalt. Eks kriitilis hetki tuleb ikka ette, aga kõik saab rahulikult lahendatud.