Peast segi või ema armastus?

Kolm nädalat olen ma haigete lastega kodus olnud, sellest 2 nädalat toas. Grete novembris ei saanudki peaaegu üldse lasteaias käia. Eks me mõlemad oleme sellest väsinud ja mõni hetk oleks ma ei tea, mis ära teinud, et saaks Grete lasteaeda viia.

Kuna tundub, et seekordne nohu ja köha on meid ilusti maha jätnud, siis eile otsustasin, et täna viime Grete jälle lasteaeda. Ta kusjuures ise veel eile tõustes küsis sinna. Rääkisin, et ühe päeva oleme veel kodus ja siis saadki.

Panin eile õhtul veel kõik asjad valmis, et kui ma ei viitsi voodist välja tulla, siis ei pea Ainar nuputama, mis riideid vaja on. Niikuinii viimasel ajal on meil perekondlikud ärkamised alles kell 8:30, mis on lasteaeda minekuks pisut liiga hilja, siis täna hommikuks Ainar pani endale äratuse ja läks ka Gretet äratama. Ma ei hakanudki üldse välja minema neid segama. Muidu hakkab Grete ka lunima, et ikka emme viiks teda jne. Kuna und pärast kella helisemist ei tulnud, siis lebasin niisama magava Kaspari kõrval ja poole kõrvaga kuulasin, mis teises toas teoksil. Endal süda nii valutas, sest tahtisn tegelikult Grete juurde minna. Hommikul on nii mõnus neid uniseid väikseid puntraid kallistada. Ja no tahtsin ju meelde ka tuletada, et nad vaataks soki sisse, äkki on päkapikud käinud. Gretel pole see hommikul veel endiselt meeles, missiis et päeva jooksul on sellest palju juttu. Tundus, et nad said ilusti kikud ja näo puhtaks, riided selga, mõmmid kaasa ja läksidki lasteaeda. :( Oeh, ma olin kohe täitsa kurb, et ei näinudki Gretet hommikul. Päris hull? Ma olin ju nii tahtnud ühte "vaba päeva" ja nüüd nutan juba teda taga.

Kui Kaspariga endid voodist välja ajasime, helistasin ka kohe Ainarile, et küsida, kuidas lasteaias läks. Muidu oli kõik okei, ainult, et pehmeid loomi ei või enam tuppa sisse võtta ja kahjuks oli ka asendaja :( Meil eelminekord kuidagi selle asendajaga ei vedanud..... ja no eks ma kardan neid haigusi ka nüüd, mis sealt lasteaiast tulla võivad.... ootan juba õhtut, et Gretekesele järgi minna.